Intervjuu kaitseministriga

[a11]

Põhiprobleemiks aga näib olevat võimetus rääkida asjadest õigete nimedega, kui on raha vähe, siis nii tuleb ka öelda - et seepärast võtame vähe, et raha ei jätku rohkemaks. Siis saab jällegi maksumaksja otsustada, kas ta valib maksukärbete poolt. Täna aga tekib selline kunstlik punnseis, et kõige kurja juur on ikka see noorte tervis ja "Eesti on hästi kaitstud" (st tänase finantseerimistaseme õigustamine). Mis iseenesest on täielik hapukurk, sest Soomes on poisid täpselt sama paksud, nõrgad ja arvutist sõltuvad. Või enamvähem sinnapoole.

Lisaks sellele, et "Eesti on hästi kaitstud", siis kui uskuda peaminister Rõivase sõnu (Riigikogu infotunnis 6.mail), ega Eesti sõjaks valmistugi. Seepärast ilmselt panustatakse jätkuvalt miljoneid miinijahtijatesse, millega on rahuajal hea vanu miine kahjutuks teha.

[Veiko Palm]

Nagu tavapäraselt ikka, valgub vestlus ja argumentatsioon laiali. Mängu tuuakse järjest kindlamaid ja kindlamaid "väiteid" ning teemas püsimise takistamiseks rutatakse kiiresti kuhugi mujale. No kuidas ometi miinijahtijatest järsku ajateenistusse sattusime?

Minu arust on viimasel paaril leheküljel arutatud:
- miinijahtijate, kui sellise vajalikkusest riigi kaitsevõimele;
- miinijahtijate moderniseerimise vajalikkusest;
- miinijahtijate moderniseerimiseks kasutatava raha suurusest;
- kas miinijahtijate moderniseerimise asemele saaks hoopis teha midagi muud? Konkreetsemalt siis suurendada ajateenistust;
- teenistusse võetavate ajateenijate arvu piisavusest;
- viisidest, kuidas suurendada ajateenijate arvu.

Kas meil paljuks ei lähe?

Üritan vastata küsimustele:
- on vajalikud. Sama kipub arvama ka praegune valitsus ning sellise soovituse on andnud ka kaitseväe juhtkond;
- on vaja moderniseerida (vt eelmist punkti);
- raha on piisav moderniseerimiseks (vt eelmist punkti);
- saaks küll midagi muud teha, aga vt esimest punkti. Praeguse kaitseväe juhtkonna arvates on miinijahtijad tähtsamad, kui ükskõik mingi muu (rahastust mittesaanud) projekt;
- ajateenijaid piisab. Milleks? Selleks, et ette valmistada piisaval hulgal sõja-aja üksuseid. Üksuseid, millede ettevalmistamiseks ja ülalpidamiseks on meil raha;
- praegu on piiriks meditsiiniline sobivus. Bürokraatlik vastus? Osaliselt.

Mulle ei meeldi maailmad, kus leidub vaid must-valgeid lahendusi. Mulle meeldivad hallid varjundid. Igat asja saab teha mitut erinevat moodi ja tihtipeale on paljud lahendid võimalikud ja "õiged". Praegune juhtkond on valinud oma selge lahendi ja sellest hoitakse kinni ning seda viiakse ellu. Väga konkreetselt selle lahendi tulemusena on olemas näiteks 1. jalaväebrigaad. Päris brigaad, päris varustuse, varude ja relvastusega. Mitte idee brigaadist või kavatsus brigaadi luua, vaid brigaad ise. Hea või halb ei oma siinkohal tähtsust. Isegi sitt päris brigaad on parem kui väga hea brigaad paberil.

Mulle meeldis Toomas Tyrki mõte selle kohta, et mis me nüüd siis mereväega tegema peame, et paneme selle meie (tõepoolest kuradi hea) niššivõime kinni ja ütleme, et hakkame looma uut niššivõimet? Ei tundu ju mõistlik või mis? Ja mis jutt see on, et merevägi ei sõdi? Ikka sõdib. Täidavad oma ülesannet.

Postitus kisub liiga pikaks, sestap poolitan

[kaur3]

Ma isegi julgeks öelda, et EKV peab sõjaplaane Mereväe juhtimise alla ehk ilma selle väeliigita puuduks meie peastaabil tänane juht Kunagi oli isegi EkJ kõige tähtsam mees admiral Ma ei hakka rääkima kaitseministeeriumis kõige kõrgemale ametikohale tõusnud sõjaväelasest, kes samuti mereväest. Lemet ja teised, kas te ei saa aru kui palju on EKV sellest väiksest väeliigist komandöre saanud! Maaväelased siina ainult kadetsevad

http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organis ... taabi-ylem

[Veiko Palm]

Ja ma ei saa ikka aru sellest, et kuidas näitab miinijahtijate omamine sõjaks mittevalmistumist? Lihtsalt osad inimesed on pähe võtnud, et asi on pask ja nüüd siis ongi võimatu midagi muud kuulata või mõelda.

Kuid ajateenijate juurde tagasi. Kas oleks võimalik tervisenõudeid alandades suurendada vastuvõetavate ajateenijate arvu? Iseenesest loomulikult. Loed näiteks jäsemed üle ja kui jääb sinna enam-vähem 3-4 kanti (mõni üle, mõni puudu), siis kärab küll. Mis sellest väga kasu oleks? Praeguse seisuga ei ole meil vaja rohkem ajateenijaid. Meie sõjaline jõud ei tõuseks sellest mitte grammi võrra. Kui sul on ühe pataljoni jagu varustust, relvastust ja tegevväelaseid, siis pole ju vahet, kas sinna pataljoni tahab pääseda 1000 või 10 000 reservväelast või mis?

Naisajateenijate sissepääsemisest rääkimine on statistikat moonutav nagu Herem ütles. Tulevad ju juba ainult vabatahtlikud. Nad ju juba on valmis ajateenistuseks. Võin praegu öelda, et praegu on kahjuks ka väljalangemine protsentuaalselt äärmiselt suur. Kui mõned tulevad siis mõne loobumise järel ongi kuri karjas.

Ühesõnaga - mõte valgub endalgi laiali ja korraga kõigest rääkida on ikka maru raske. Proovime ühte asja korraga teha.

[Lemet]

Kui sul on ühe pataljoni jagu varustust, relvastust ja tegevväelaseid, siis pole ju vahet, kas sinna pataljoni tahab pääseda 1000 või 10 000 reservväelast või mis?

Absoluutselt ei nõustu, ajateenistuse läbimine on (eriti meil siin ja tänasel päeval) tunduvalt rohkemat kui pataljoni mehitamine. Alates noorte meeste tervisest ja lõpetades integreerumisega. Võiks võtta omamoodi gümnaasiumi edasiarengut.

[Viiskümmend]

Ma vaatan, et näiteks Venemaal ei ole ühtegi miinijahtijat, kõik on endiselt traalid. Meremiinide vastases sõjas oleme selgelt liidrid, mis polegi nii paha!

[Troll]

Ja ma ei saa ikka aru sellest, et kuidas näitab miinijahtijate omamine sõjaks mittevalmistumist?

Küsimus on kohe algusest peale olnud prioriteetides s.o kas sellise Eesti jaoks väga suure summa kulutamine väga kitsapiirilise nišivõimekuse loomiseks on meie rahaliste vahendit piiratuse tõttu mõistlik? Selles on kogu küsimus, mis on algusest peale kirgi üles kütnud. Ja vähemalt minu jaoks ei ole veenvat selgitust senimaani ning mida aeg edasi läheb, tundub see (osaliselt tagantjäreletarkusena) aina suurema lollusena.

[Martin Herem]

Lemet ütleb:

Absoluutselt ei nõustu, ajateenistuse läbimine on (eriti meil siin ja tänasel päeval) tunduvalt rohkemat kui pataljoni mehitamine. Alates noorte meeste tervisest ja lõpetades integreerumisega. Võiks võtta omamoodi gümnaasiumi edasiarengut.

KRA ütleb:

Ajateenistuse eesmärk on Eesti kaitseks vajalike reservüksuste sõjaväeline väljaõpe ja eelduste loomine tegevväelaste värbamiseks kaitseväkke.

Järeldus: Riigiasutused ei saa aru, mida nad teevad!

Täpselt sama on mereväega. Need kuradi kaptenmajorid ja kommodoorid on ju puhta lollakad. Või siis tuimad poliitikute käsutäitjad. Kuulaku parem, mida asjatundjad väljaspool mereväge ütlevad ...

[toomas tyrk]

Ja ma ei saa ikka aru sellest, et kuidas näitab miinijahtijate omamine sõjaks mittevalmistumist?

Küsimus on kohe algusest peale olnud prioriteetides s.o kas sellise Eesti jaoks väga suure summa kulutamine väga kitsapiirilise nišivõimekuse loomiseks on meie rahaliste vahendit piiratuse tõttu mõistlik? Selles on kogu küsimus, mis on algusest peale kirgi üles kütnud. Ja vähemalt minu jaoks ei ole veenvat selgitust senimaani ning mida aeg edasi läheb, tundub see (osaliselt tagantjäreletarkusena) aina suurema lollusena.

Küsimus ei ole mitte prioriteetides, vaid ühes konkreetses prioriteedis. Kas NATO liikmelisus on vajalik, ja mil määral see liikmelisus suudab Eesti turvalisust suurendada?

Kõik muu tuleb juba sellele esimesele küsimusele jaatavalt või eitavalt vastamisest riburadapidi järgi...

[Kapten Trumm]

Naisajateenijate sissepääsemisest rääkimine on statistikat moonutav nagu Herem ütles. Tulevad ju juba ainult vabatahtlikud. Nad ju juba on valmis ajateenistuseks. Võin praegu öelda, et praegu on kahjuks ka väljalangemine protsentuaalselt äärmiselt suur. Kui mõned tulevad siis mõne loobumise järel ongi kuri karjas.

Miskipärast ei tahtnud keegi aga seletada seda meesajateenijate komisjoni-anomaaliat. Ehk kuidas seletada seda, et komisjonis käinute (kes on kohale ilmunud) arv on kasvanud 60%, kuid edukalt läbinute arv on endiselt seal 4000 piires. Nelja aasta jooksul ei halvene tervis sedavõrd, et 36-37% läbivusest saab 23-27%. On latti vahepeal tõstetud? On hakatud komisjoni kutsuma 40seid reserviste massiliselt, mis viivad statistika alla? Julgeolekuolukorra halvedes algas kutsealuste poolne tervisedeklaratsioonide halvendamine?

Kui vaadata asja pahauskselt, siis võiks öelda, et kehtib "plaan" ca 4000 ning kui see täis, siis kukutatakse lihtsalt komisjonis läbi. Inimese tervis on üsna veniv nähtus.

Panen siia arvud ka
2011: ilmus 10977, läbis 4020 ehk 37%
2012: ilmus 11521, läbis 4170 ehk 36%
2013: ilmus 17828, läbis 4211 ehk 23%
2014: ilmus 14505, läbis 3878 ekk 27%

[Mercurius]

Minu arust on viimasel paaril leheküljel arutatud:
- miinijahtijate, kui sellise vajalikkusest riigi kaitsevõimele;
- miinijahtijate moderniseerimise vajalikkusest;
- miinijahtijate moderniseerimiseks kasutatava raha suurusest;
- kas miinijahtijate moderniseerimise asemele saaks hoopis teha midagi muud? ...


Üritan vastata küsimustele:
- on vajalikud. Sama kipub arvama ka praegune valitsus ning sellise soovituse on andnud ka kaitseväe juhtkond;
- on vaja moderniseerida (vt eelmist punkti);
- raha on piisav moderniseerimiseks (vt eelmist punkti);
- saaks küll midagi muud teha, aga vt esimest punkti. Praeguse kaitseväe juhtkonna arvates on miinijahtijad tähtsamad, kui ükskõik mingi muu (rahastust mittesaanud) projekt;
...

Järeldus: Riigiasutused ei saa aru, mida nad teevad!

Riigiasutused ja rahvaesindajad ei vaevu põhjendama, miks nad midagi teevad


Olgem ausad, see miinijahtijate ja üldisemalt mereväe tegemised jäävad üldsusele ikka väga segaseks ja küsitavaks.

Kui maaväe ja lennuväe (Ämari) tegemised on veel üldsusele loogilised, siis merevägi on ikka täielik ULME.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ev%C3%A4gi
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 40&t=25561

Üks iseloomulik kommentaar:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 35&t=26603

Heh, leidsin ühe vaatenurga arutelud.com foorumist, äkki pakub huvi:

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust
by Jõehobu on 24 Feb 2012

"Vaatasin kaitseväe paraadi ära. Ja vist sain lõpuks aru, milleks meil sihuke asi nagu kaitseväeks nimetatav moodustis üldse on.

Või keda ta kaitseb ja milleks. Sest sisuliselt puudub igasugune ründerelvastus. Mõned miinipildujad ja haubitsad on ka pigem tõrje- kui ründetule jaoks. Nii moepärast pauku teha, et ründajad lausa nina alla ei tuleks. Aga ülejäänud tehnika... Ühendatud ehituskomando, kütusefirma ja haigla, aga mitte mingi sõjavägi. Veokid, tõstukid, paakautod, sanitaarautod.
Kõik.
Ka Nato lennukite etteaste jäi ära "madala pilvituse tõttu". Muide, paraadi ajal piilus Tartus päike pilve vahelt ning vähemalt 300 meetri kõrgusel polnud ühtki pilve.

See vaatepilt tekitas minus mitte just väikse hämmelduse. Huvitav, mõtlesin, võinuks ju ka väliköögid paraadile veeretada. Tossavad toidutünnid autode järel veeremas hirmutanuks kindlasti kõiki vaenlasi hingepõhjani, eriti kui kokad kah võimsa kulbiga juures oleks vehkinud...

Nähtud pilte peas edasi-tagasi käiates tuli lõpuks selgus - tegelikult pole see asi üldse mõeldud sõdimiseks! Pole siin ei kaitset ega väge. Ja mingit riiki sellise käputäie veokite, tsisternide ja ambulantsikestega ei kavatsetagi kaitsta, kus sa sellega.
Tegu on evakueerumist elik põgenemist julgestavate ja toetavate üksustega nn. Esimese Eesti tarbeks, kui jalgealune peaks välisründe või sisemise mässu tõttu ootamatult tuliseks muutuma.
Hulganisti raskeveokeid, et mahutada ära tähtsate ja rikaste liikuv vara.
Kraanad, et see kihku-kähku peale laadida.
Kütusetsisternid, et põgenevatel kolonnidel kütust jätkuks.
Ja sanitaarautod, kui mõni tähtis nina peaks ootamatus rünnakus kogemata pihta saama.
Ja mõned sõdurikambad kergrelvadega voori julgestamiseks.
Kõik.

Vaat siis, miks meil pole isegi neid tasuta pakutud tanke - kontseptsioon ei näe ette. Sest mida on ladviku põgenemist turvavatel üksustel teha tankiga? Tühjagi, ainult kütusekulu. Vara temaga ei vea ja maanteel vajalikku kiirust ei arenda.
Ja nüüd on ka selge, miks meil hangiti mereväes miiniveeskjate asemel hoopis - miinijahtijad. Ja esitleti seda nii, justkui oleks nendega riigi kaitseks tohutu samm astutud. Veider ju: kui riiki kavatsetaks kaitsta, tuleks ikka hankida miinid ja miiniveeskjad, millega vajadusel kiiresti territoriaalveed mineerida. Aga ei, meie pole hangitud miiniveeskjaid ega miine, meil on miinijahtijad, millega miine veest välja korjata. Need on korralikud, leiavad miini üles küll ja teevad kahjutuks, nii et tagavad ohutu faarvaatri. Milleks? Loomulikult ohutuks põgenemiseks laevadele, kus tähtsad ja rikkad pardal.

Elagu Eesti?!"

Alles olid valimised ja sellest mereväe tegevuste tutvustamisest oli juttu ainult niipalju:
Loob ühtse riikliku laevastiku, selleks ühendab mereväe ja erinevate ametkondade (sh piirivalve) laevad ning arendab välja nõuetele vastava baassadama.
-32,0

Ehk siis veelkord:

Riigiasutused ja rahvaesindajad ei vaevu põhjendama, miks nad midagi teevad

[Lemet]

Isand Herem, talitsege oma ärevushäiret- mida rohkdm noori mehi sõjaväelise väljaõppe saab, seda laiem on baas kutseliste sõjaväelaste värbamiseks. Kujuta endale näiteks situatsiooni, kus X päeval öeldaks kõrgel ja kaugel, et loomulikult me võiksime anda nii suurtükke, tankitõrjekomplekse kui muud varustust, aga inimesi, kes sellega majandada mõistaksid, teil ju nii ehk naa pole...muudest positiivsetest nähtustest ajateenistuse läbimise juures map räägigi, kaitsetahte tekitamine ja need teised kaunid sõnad...

[tommy]

Riigiasutused ja rahvaesindajad ei vaevu põhjendama, miks nad midagi teevad

Pigem jääb mulje, et sa lihtsalt eirad neid selgitusi, kuna need sulle ei meeldi.


Üldse, on see meis tihti pead tõstev moonakamentaliteet masendav.
Tahame ainult saada aga et ise midagi peaks panustama...
Iga NATO ühistegevusega, mida meilt oodatakse, kaasneb enamasti seakisa.
Loob NATO ühiselt õhutranspordivõimet, kisame, luuakse strateegilise taseme luurevõimekust, kisa(mõlemad meile igati vajalikud), osaleb organisatsioon mõnes maismaaoperatsioonis, ikka häda...kui meil kah vaja panustada.
Olles NATO liige, on organisatsiooni mured ka meie mured, vajadused ja kohustused ka meie vajadused/kohustused.
Ei meeldi, kergitame kaabut.
Keegi meid relva ähvardusel kinni hoidma ei hakka.

[a11]

Küsimus ei ole mitte prioriteetides, vaid ühes konkreetses prioriteedis. Kas NATO liikmelisus on vajalik, ja mil määral see liikmelisus suudab Eesti turvalisust suurendada?

Kõik muu tuleb juba sellele esimesele küsimusele jaatavalt või eitavalt vastamisest riburadapidi järgi...

Ilma lennukiteta õhuvägi meil juba on. Võiks olla ka ilma laevadeta merevägi, vaevalt et see kuidagi Eesti NATO liikmelisust mõjutaks.
Põhja-Atlandi Lepingu art. 3 kohustab kindlustama ja arendama oma individuaalset võimet osutada vastupanu relvastatud rünnakule.
Miinijahtijate pidamisele kuluvat ressurssi saaks suunata individuaalse kaitsevõime tugevdamisse.

[Lemet]

Et see võiks märksa rohkem NATO huvides olla, kui siinsamas kohapeal oleks enam iseseisvat kaitsevõimekust, selle peale väga ei tulegi, mis?

Edit: Lkf tõi välja väga hea momendi- punkt kolme. Millest teenimatult vähe on räägitud. Kui oletada, et lepingutes asjad prioriteetsuse järgi reastatud on. On punkt kolm täidetud, saame rääkida punkt viiest...