www.militaar.net

Yana Toom osaleb Vene telesaadetes enda sõnul kohustuse pärast

Vene telekanalis Pervõi Kanal näidati sel reedel otse-eetris vestlussaadet «Aeg näitab», kus keskenduti Baltimaadele. Saates osalesid mitmed Venemaa ühiskonnategelased. Lisaks kutsuti sinna Toom ja Eesti elanikele juba tuttav nägu - Dmitri Linter.

Mitte ühe saate pühjal...ta on ju enbegi seal aeg-ajalt takka üles löönud. Tuntuim moment oli Žirikuga kraaklemine.sprottide teemal.

Ühe Narva keskmise elaniku suhtumise Eesti riiki ja valitsusse võikski kokku võtta ühe lausega: „Jätke meid juba ükskord rahule!” Ehk laske meil elada nii, nagu me elasime möödunud sajandi õitsvatel seitsmekümnendatel.

Kui aga tahate aidata, siis saatke pigem raha, aga ärge tulge õpetama, kuidas me oma linnas elama peame.

Roamless kirjutas:Kuigi ei Norra ega Soome lastekaitse pole ideaalsed, pole need asjad ka sellised, nagu Kremli meediakajastus näidata püüab.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/norra-va ... d=76419933

Vene propagandaga seotud MTÜ Eesti Vanemad alustas koostööd Varro Vooglaiu juhitava sihtasutusega ja tõi siia esinema pettuse tõttu juristilitsentsita jäänud norralase.

Reede hommikupoolik. Rahvusraamatukogu suures, ent tühjas konverentsisaalis ootab kümmekond huvilist pressikonverentsi. Toimuv on üksnes eelmäng õhtusele suurele loengule, mille peaesinejana tutvustatakse Norra inimõiguste juristi ja advokaati Marius Reikeråsi, kes pidavat paljastama Norra lastekaitsesüsteemi õigusrikkumisi.

Õhtusele loengule tuleb igal kuulajal lunastada viieeurone pilet. Huvilisi on eri vanuses, aga siiski ainult käputäis. Õhtut alustab Reikerås paarikümnepealise kuulajaskonna ees enda kinnitusel väga intrigeeriva teemaga „Norra inimõiguste pettus”. Selle tõestuseks esitab ta kuulajatele slaide sellest, kuidas Norra lastekaitsetöötajad teenivad iga äravõetud lapse pealt tuhandeid eurosid ja tagatipuks manustavad niigi narkosõltuvuse käes vaevlevatele hoolealustele heroiini. „Ma kuulsin täna, et Norra on andnud Eesti riigile miljard eurot toetust. See on selleks, et muuta Eesti süsteem täpselt samasuguseks. Milleks muuks siis veel?” teatab ta. Samasuguse all peab esineja silmas süsteemi, kus vanematelt võetakse lapsi põhjuseta ära ja antakse vägisi lapsendada. Eriti kiusatavat taga immigrantide perekondi. Seda tehtavat ärilisetel põhjustel ja lähtudes ideoloogiast, et lapsed ei kuulu mitte vanematele, vaid riigile.
Fardali esitatud nn faktid ei saagi olla muud kui uskumatud, sest varjavad suurelt jaolt tõde.

Reikeråsi ja end psühholoogina esitleva Rune Fardali kõrval võtab õhtu lõpetuseks sõna ka naine, kes enda sõnul olevat seda „äri” kõige lähemalt tunda saanud. Nimelt võeti lätlanna Laila Bricelt Suurbritannias aastaid tagasi ära tema kaheaastane laps. Brice sõnul tehti seda üksnes äri eesmärgil. „Mu lapsele tekkisid sinikad, lapsi väärkoheldakse,” rääkis Brice ja näitas tõenduseks pilti tütrest, kelle käsivarrel oli suur sinikas. See, miks ja kuidas laps Bricelt ära võeti, jäigi ettekande lõpuni kuulajatele teadmata.

Kõik tundub uskumatu. Isegi vähene publik raputab esitatavaid fakte kuuldes nõutult pead või haarab telefoni, et ennekuulmatu jutt slaidilt pildistada.

Kuid nn faktid ei saagi olla muud kui uskumatud, sest varjavad suurelt jaolt tõde. Näiteks selgub Läti ajakirjandusest, et Laila Bricelt võeti laps esmalt ära sellepärast, et emal oli alkoholiprobleem. Ajalehe Diena teatel leidis kord Bricele kutsutud politseinik tema 22-kuuse lapse üksinda enda uriini ja väljaheidete seest. Brice ise ütles põhjenduseks, et olevat pidanud tööle kiirustama ning tulema pidanud lapsehoidja jäänud liiklusummikusse ja hilinenud. Sotsiaaltöötajad andsid talle küll mitu võimalust olukorda parandada, kuid lõpuks võeti Bricelt hooldusõigus ja mudilane anti lapsendada.
Üritust on vaja, sest muidu kinnitavat jõle Norra süsteem siin kanda.

Sama saatus tabab lähemal uurimisel teisigi fakte. Esmalt tekitab küsimusi loengupidaja Reikerås ise. Selgub, et pressiteates „inimõiguste juristi ja advokaadina” välja kuulutatud tegelaselt on litsents juba aastaid tagasi ära võetud. Täpsemalt andis eakas klient Reikeråsile ligi miljon Norra krooni (u 110 000 eurot). Sellist summat advokaat Norras kliendilt vastu võtta ei tohi. Mõni aasta hiljem mõisteti ta viieks kuuks vangi ja tänavu karistati teda rahatrahviga, sest ta töötas juristina, ehkki tal ei ole selleks luba. Reikeråsi ümbritseb veel palju kokkupõrkeid seadusega – näiteks kolleegi ähvardamine ja väidetavalt ka väljapressimine.

Umbluuks võib nimetada ka tema juttu, millega ta teeb pihuks ja põrmuks Norra lastekaitsesüsteemi. Eesti Päevalehega vestelnud Norra ajakirjanik ja eksperdid lükkasid kõik väited ümber. Näiteks tekitas reedesel loengul furoori väide, et lastekaitsetöötajad pidavat oma hoolealustele narkootikume manustama. Tegelikult oli tegemist 2009. aastal olnud üksikjuhtumiga, kui ühes asutuses töötanud intern andis noorukile narkootikume. Ta mõisteti vangi. Samuti paljastab otsing, et Norra väidetav miljardieurone abi Eesti sotsiaalsüsteemile on tõest kaugel. Tänavu aprillis sai läbi Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide toetuste viieaastane periood, millega Eestile eraldati 48,6 miljonit eurot. Juba on kokku lepitud, et uuel perioodil toetatakse Eestit 68 miljoni euroga.

Kuid miks hakati Norra lastekaitsesüsteemi lahkama Eestis? Ürituse korraldanud MTÜ Eesti Vanemad esindaja Anastassia Raja põhjendas seda murega Norra raha kohalikku sotsiaalsüseemi kallamise ees. „On täiesti kindel, et see, kes maksab, dikteerib reeglid. Me teame olukorda Norra sotsiaalsüsteemis ja see on kaugel heast,” kinnitas ta. „Ja meie poliitikud eksitavad inimesi, et lapsed on siin sama kaitstud kui Norras. Kurb!” Peale loengu kohtuti Eestis ka Läti sõsar-MTÜ esindajatega. Kohtumisel osales ka seimi liige Jūlija Stepaņenko.

Kontekstist rebitud lood

Eesti Päevalehte abistanud, kuid anonüümsust palunud vabakutseline Norra ajakirjanik möönis, et põhjust Norra lastekaitsesüsteemi kritiseerida on küll, kuid lood on tihti ühepoolsed. Nimelt ei saa lastekaitse ühtegi juhtumit kommenteerida ning nii levivad kuulujutud ja kontekstist väljarebitud lood. Ühte sellist, rumeenlasest isa Mariuse ja tema norralannast naise Ruth Bodnariu perekonna juhtumit tõi oma loengus korduvalt näiteks ka Reikerås. Nimelt võeti perelt lapsed ära, sest kahtlustuste järgi karistasid vanemad oma lapsi füüsiliselt. See on aga Norra seadustega täiesti keelatud. Pärast juhtumit hakkasid aga kristlikes portaalides kohe ilmuma lood, kuidas lapsed on perelt ära võetud just ja ainult nende kristliku kasvatuse ja päritolu tõttu. Praeguseks on pere lapsed tagasi saanud.

„Usun, et seda olukorda oleks saanud lahendada teisiti,” nentis ajakirjanik, kuid lisas, et probleem seisneb fanaatilistes aktivistides, kes tõlgendavad kõike inimõiguste rikkumisena, süüdistavad lastekaitsetöötajaid pedofiilias, vabamüürluses jms. „Sellega rikuvad nad igasuguse võimaluse tõsiseks aruteluks,” sõnas ta.
Küsitavustest hoolimata pääses Reikerås Eestis hõlpsasti esinema nii mõnessegi meedia­kanalisse.

Kellele ja milleks on sellist valejuttu vaja? Miks reklaamitakse esinejat valede tiitlitega? Küsitavustest hoolimata pääseb Reikerås Eestis hõlpsasti esinema nii mõnessegi meediakanalisse. Temaga tegi pikema usutluse Tallinna TV, üritust kajastasid Telegram ja SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) häälekandja Objektiiv. Pressiteade jõudis ka Delfi Alkeemia lehele.

Kõige vastuolulisemaks võib pidada Baltnewsi nime kandvas portaalis ilmunud intervjuud ürituse korraldaja Anastassia Rajaga. Nimelt on nii eesti- kui ka venekeelseid uudiseid edastavat portaali, mida rahastatakse Euroopa eri riikides olevate Venemaa variettevõtete kaudu, nimetatud ka kapo aastaraamatus. Üks Baltnewsi projekti käivitajaid oli aktiivselt Venemaa naaberriikides mõjutustegevust edendava Euraasia Majandusühenduse Instituudi peadirektor Vladimir Lepehhin, kes käis 2014. aasta kevadel Eestis.

Üritusele pani õla alla ka SAPTK. Kohapeal tegi osalejatega intervjuusid Markus Järvi, üks SAPTK asutajaid ja juhatuse liige ning portaali Objektiiv autoreid. Veel jaanuaris teatas SAPTK juht Varro Vooglaid, et MTÜ Eesti Vanemad materjale avaldatakse siis, kui see on kooskõlas nende vaadetega, ning mingist koostööst MTÜ-ga ei saavat rääkida. Nüüd kinnitas Anastassia Raja, et see oli MTÜ ja SA esimene ühisprojekt, millesse investeeriti võrdselt. Rohkem koostöö telgitaguseid ta ei avanud.

MTÜ tihedad sidemed Kremliga

MTÜ Eesti Vanemad asutati 2014. aasta novembris nüüdseks jõustunud lastekaitseseaduse vigadele tähelepanu juhtimiseks. Organisatsioon ei kritiseeri ainult Eesti lastekaitset ja seadusloomet, vaid kogu läänelikku ühiskonda.

Eelmise aasta augustis korraldas MTÜ konverentsi koos ühe siinse juhtiva Vene propagandaorganisatsiooniga Impressum. Kremli ideoloogiat kandev organisatsioon tasus vähemalt osaliselt ka laste õiguste nimel peetud koosoleku kulud.

Nad on ühinenud seisukohaga, et Norra lastekaitse röövib peredest lapsi. Isegi kui Eesti Vanemad ei jaga kahtlase sisuga propagandat teadlikult ja tahtlikult, on nende tegevus ja populaarsus Eesti ühiskonda lõhestada soovivale Vene propagandale kasulik. Kasulik on see ilmselt ka mitmele Eesti huvigrupile. Eesti Vanemate seisukohti avaldab aktiivsemalt venekeelne meedia.

Eestikeelses meedias kohtab kontrollimatute faktidega lugusid sageli SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks portaalis Objektiiv, EKRE häälekandjas Uued Uudised ja ka Telegramis.

Laste peredest eraldamine on Eestis vähenenud
Hanna Vseviov

Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond ja lapsevanemal või last kasvataval isikul lasub esmane lapse õiguste ja heaolu tagamise vastutus. Sel aastal jõustunud lastekaitseseaduse peamine eesmärk on abi vajavat last võimalikult varakult märgata ja probleemide süvenemist ennetada. Ennetustöö tähendab eelkõige seda, et olukord lahendatakse nii, et laps saaks jääda oma perekonda. Lastekaitseseaduse järgi saab lapse perekonnast eraldada ainult juhul, kui tema elu või tervis on hädaohus ning seda põhjustab vanem.

Kuigi abi vajavate laste arv on viimastel aastatel suurenenud ja ka lapse abivajadust märgatakse senisest rohkem, eraldatakse lapsi perekonnast üha harvemini. 2015. aastal eraldati peredest 380 last ehk ligi 300 last vähem kui 2009. aastal. Esmased andmed tänavuse aasta kohta näitavad, et laste perest eraldamine on jäänud veelgi vähemaks.