www.militaar.net

Ebayst saab näiteks veepuhastustablette. 10 tk ca 2-3 euri. Säilivus 4-5 aastat, kui kuivas hoida. Ka KV varustuse hulgas peaks need olemas olema... Odavam on ehk osta näiteks veepuhastus vedeliku http://www.asmc.de/de/Camping/Outdoorku ... entkeimung 4-st eurosest pudelikesest piisab, et puhastada 500l vett.

10 000 liitri jaoks pulbrilisel kujul https://www.spezial-depot.de/Wasseraufb ... 0000-Liter 18 eurot hinnaks.

Matkaspordis on erinevaid veepuhasteid olemas. Ise olen kasutanud seda kloorilahust:



Eks ta väikse lisamaitse ikka jätab.

Aga seal ka muid veepuhastusvõimalusi: http://www.matkasport.ee/msweb.nsf/page ... eepuhastus

Usakate näidatud seerias oli ühteteist järgmistväärt küll. Üks asi on, kuidas toiduaineid säilitada. Plastnõud-10-20l suured moosi ämbrid jne. 2l-sed limonaadipudelid ilusti puhtaks pesta ja hoiustada neis näiteks riisi. Leidlikust peab olema. Kui tulevad halvad ajad ning veevarustus ja muud eluks vajalikumad teenused hakkavad häiritud saama siis hakkavad ka närilised levima ja need söövad kõik paber ja kilepakendid läbi. Näriliste tulek toob ka erinevad haigused, mille vastu enamus kaitsetud on.
Omal oli kogemus, kus närilised rikkusid magamiskoti ära, kuna närisid sealt lihtsalt läbi. 2-3 suurt 5 liitrist veepudelit täis hoida. Panna sisse veepuhastustablett-pulber ja nurka seisma jätta. Ei sega kedagi, kuid vajadusel olemas tagavarana. Mingite ajavahemike ajal vahetada ja hoiustada uuesti. Eemal kemikaalidest ja õlidest, sama toiduainetega.

Usas muidugi müüakse neid toiduaineid ülisuurtes pakendites ja kogustes. Samuti levinud MRE toidupakid. Seoses seal levinud tornaadodega ja muude tormidega on paljud ehitanud endale keldrid ja hoiukohad, kuhu saab varjuda.

Eestis on mitmel pool erinevatel looduslikel ja tehnilistel põhjustel olnud elektrikatkestusi, mis kukutab koheselt enamus kohtadest maha veevarustuse ja kütte. Oli 2-3 aastat tagasi talvel juhtum, kus linnas elades kadus peale elektrikatkestust 1-2 tunniga talvel keskküte ja korterid hakkasid jahtuma. Alajaama põleng küpsetas maha teised alajaamad ümberkaudu ning muid asju. Õues -15 ja tuiskas. Vett enam ei tulnud kraanist jne. Kuna tegu oli õhtuse ajaga ja linn oli pimedusse mattunud, siis igaksjuhuks tööasjus kotti kokku pannes sai patareiraadiost uudiseid kuulatud, et oli tegu ikka lokaalse veaga. Elektrikatkestus kestis ca 14 tundi. Mitu nädalat hiljem kuulsin, et naabrid mõtlesid, et sõda lahti(üleüldine elektrikatkestus) ja pakin asju, et vehkat teha Neil puudus info toimunu kohta kuna polnud elektrit. Enamus inimestest pole enda jaoks selliste juhtumite võimalust üldse läbi mõelnudki. Täielik infosulg, kui selline. Patareiraadio, kui selline puudus enamusel, taskulampide patareid on tühjad ja küünlaid ka pole.

Arvestama peab ka sellega, et need kellel ei ole, hakkavad otsima neid kellel midagi on. Soovitaks läbi lugeda/vaadata näiteks Mirabiilia sarjas ilmunud John Wyndhami Trifiidide päeva, mis kirjeldab just seda elu, mis hakkab toimuma peale üldise juhtimise kadumist. Sellest ka 1962 film ja BBC-s seriaal tehtud 1981.

Valmis peab ja saab olla max 3 nädalaseks elektrivarustuse häireteks ja eriolukorraks. Kui asi pikem/kauem, on olukord suht ettearvamatu. Ja siis jääb vist tõesti pisut kauemaks ellu see, kel laskemoona rohkem ja maja kindlam.

Mitu nädalat hiljem kuulsin, et naabrid mõtlesid, et sõda lahti(üleüldine elektrikatkestus) ja pakin asju, et vehkat teha Neil puudus info toimunu kohta kuna polnud elektrit. Enamus inimestest pole enda jaoks selliste juhtumite võimalust üldse läbi mõelnudki.

Varsti lubati mingit magnettormi vms, kus kogu elekter pidi pooleks aastaks ära kaduma ja mida veel.

Mitu nädalat hiljem kuulsin, et naabrid mõtlesid, et sõda lahti(üleüldine elektrikatkestus) ja pakin asju, et vehkat teha Neil puudus info toimunu kohta kuna polnud elektrit. Enamus inimestest pole enda jaoks selliste juhtumite võimalust üldse läbi mõelnudki. Täielik infosulg, kui selline. Patareiraadio, kui selline puudus enamusel, taskulampide patareid on tühjad ja küünlaid ka pole.

Oleks lahe kui nad alustanukski vehkat tegemisega oma auto käivitamisest ... staaar effff emmm vanad ja uued hitid .... Mul on ka üks selline diiselgenekaga töötav raadio maja ees. Enamasti saab 100km kauguselt vett tuua ja mõned tunnid sõjauudiseid kuulata (kui on kedagi edastamas)
Trifiidide päevas olid autod kasutusel, küll mitte raadiotena.

Aga iseenesest on see "Trifiidide päev" sellise kriisiolukorra osas üpriski mõtlemapanev lugemine. Pealegi päris hästi kirjutatud kah.

Nagu kõik ilmselt on juba aru saanud, jäi maailmalõpp seekord jälle ära. Ilmselt tuleb see järjekordne kriis kuidagi üle elada. On teil selleks piisavalt soola, tikke, küünlaid, kuivaineid ja konserve kogutud, või peab ka nüüd jälle tööd tegema?

samas just eelmine nädal oli mingis suvalises kanalis (vist 12?) selline film http://www.imdb.com/title/tt0898367/, mis näitas ´elu´ pärast tõsist apokalüptilist sündmust. ausalt öelda oli ikka ´pudel viskit ja siis jahipüss suhu´ film küll, midagi nii lohutut ja masendavat polegi vist näinud...

Põhimõtteliselt on igal sellisel sündmusel teatav tõenäosus, iseasi kui suur see on.
Küll aga võib öelda, et külma sõja järgses maailmas, sh ka Eestis on oluliselt langenud tõenäosus selliste olukordadega toime tulekuks, nii riigi kui ka indiviidi tasandil.
Seda võib lausa aktsioomina võtta.

Põhimõtteliselt on igal sellisel sündmusel teatav tõenäosus, iseasi kui suur see on.
Küll aga võib öelda, et külma sõja järgses maailmas, sh ka Eestis on oluliselt langenud tõenäosus selliste olukordadega toime tulekuks, nii riigi kui ka indiviidi tasandil.
Seda võib lausa aktsioomina võtta.

Ca. aasta tagasi Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringus selgus, et keskmiselt on nt ühel majapidamisel toiduvarusid 1 (üks) nädala jagu, eks linn sööb selles statistikas maarahva keskmist, kel varusid tõenäoliselt kordades rohkem.

Teisalt kui võrrelda NL aega ja tänapäeva, siis üksikisiku tasandil pikaajaline kodus hoitav varu on küll vähenenud märgatavalt, kuid samas on nt poodidest (mida tõsise kriisiajal kimbutama asutakse) kordades rohkem varusid kui NL ajal, samuti on poode ja supermarketeid sama rahvaarvu kohta kordades rohkem, säilivustähtajad kümnetes kordades pikemad, säilitusvõimalused kordades paremad jne. Seega on mitmed asjad ka positiivses suunas liikunud.

Kuid eks üldiselt võib siiski öelda, et ellujäämine oli NL ajastul parem, ksvõi psühholoogiliselt.

ENSV ajal oli põllumajanduses "käibes" oleva toidu kogus samuti suurem. Millest osa loomatoitu kõlbaks ka inimesel süüa.
Jämedalt on nii, et kui lehm lüpsab praegu poole rohkem ja piimatoodang on poole väiksem (meelevaldne võrdlus), et patta oli võimalik ajada neli korda rohkem lihakehasid.
Ise küsimus, palju siit kangelaslinn Leningradi väevõimuga ära viidud saanuks - aga täna pole ju ka erilist kindlust, et mingi suurema jama korral idanaaber siit jõuga võtma ei tule.

Ühtlasi tähendas ENSV aegne pardakk, et igal pool olid käibevarud tunduvalt suuremad, sest tont teab, millal jälle sai.
Kütused, materjalid, ravimid.
Valges ilmas on kõik rahaliselt optimeeritud ja sõltuvuses transpordist ja impordist.
Mina nt supermarketite varude peale pikalt ei loodaks, vähe kauasäilivaid aineid ja tegelikult on varud väikesed.
Lisaks kriisi puhkemisel puhkeb tõenäoliselt ostupaanika.
Oli võimalus käia ühes medikamentide firmas ekskursioonil ja küsimuse peale antibiootikumivarudest näidati pisikest nurgakest laos.
Küll auto Soome emafirmast juurde toob kui väheks jääb.

Lisaks olid "omal ajal" isikukaitsevahendite osas arvestatavad laovarud - neid uusi gaasimaske oli siin põletamiseks ja laiali tassimiseks ikka kümneid tonne.
Kuidas täna lood isikukaitsevahenditega on? Kasvõi vati-marlisidemetega, mida siin ühes teemas valvepatrioodid naersid kui nõuka pokasuhha relikti?
Tsernobõlis osutusid just odavad kaitsevahendid (nt respiraatorid, tolmumaskid) päästvaks, gaasimaskid muutusid kiiresti ise kiirgusallikaks.

Üldiselt on rusikareegel, et tuumareostuse puhul (nt Sosnovõi Bor sisu lendab siia) tuleb peidus püsida ca 2 nädalat, kuniks kõige käredamad isotoobid on lagunenud.
Konventsionaalse sõjaga kaasnev tsiviilkriis võib kesta nädalaid ja kuid.

Missuguseid variante võiks siis kasutusele võtta, et seda ostupaanikat kontrollida või vähendada?
Talongid? Tänapäevase kopeerimistehnoloogia juures need küll ei sobiks, aga ehk mingi raha aseaine, mida saaks inimestele anda vastavalt pere suurusele ja et selle eest saaks toitu osta?
Kõik (suuremad) toidupoed kohaselt politsei või sõjaväe kontrolli alla võtta?

Kas midagi peale kaupmeeste eetikatunde piirab ka kaupade hinnatõusu kriisiajal?

Peale talongide polegi vist muud varianti. Samas, hinna tõus hoiab asjad vähemalt müügil. Hinna kontrolli all hoidmisega tekib moel või teisel must turg, millest nõukogude ajalgi lahti ei saadud. Meie liberaalsuses poleks lootustki. Vbolla eelmise tatra paanika tõttu on meil nüüd väga suured tatra ja muu säänse varud-piisab vaid kardulal ikalduda ja hakkabki raha sadama

allatah kirjutas:Kas midagi peale kaupmeeste eetikatunde piirab ka kaupade hinnatõusu kriisiajal?

Viimase sõja ajal olid ranged meetmed sellise liigkasuvõtmise ennetamiseks: trahv, vangla või koht seina ääres