www.militaar.net

toomas tyrk kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas: Kas sa nüüd vaidlustad asjaolu, et tiibrakettide kasutamine Argentiina poolt oli edukas?

Argentiinlased seadsid Exocet kasutamisel eesmärgiks inglaste lennukikandjad. See oli nende prioriteet nr. 1. Ja 0 tabamust.

Lennukikandjate mittetabamine tähendas juba kõike muud järgnenut...

"Edukus" on suht veniv määratlus

See oli nüüd juba konkreetselt Exoceti kui raketi probleem. Samas on ka jabur loota, et mni üksik rakett võidab kogu sõja. Sõnastagem siis küsimuse pigem niimoodi:

"Kui Argentiina oleks kulutanud Exocetidele kulunud raha enamatele lennukitele ja raudpommidele, kas tulemus oleks olnud parem või kehvem?"

Kilo Tango kirjutas: Sõnastagem siis küsimuse pigem niimoodi:

"Kui Argentiina oleks kulutanud Exocetidele kulunud raha enamatele lennukitele ja raudpommidele, kas tulemus oleks olnud parem või kehvem?"

Siiski tuleks rääkida relvasüsteemist - "Super Etendard" + Exocet. Samuti ei maksa unustada, et edukate rünnakute läbiviimiseks oli samuti vaja tankurlennukeid. Ning tegelikult ka luurelennukeid.

Luurelennukite puudumine viimaste rünnakute ajal oli ka ilmselt põhjuseks, miks argentiinlased kunagi endale seatud ülesannet (lennukikandja tabamine) ei täitnud.

Exocet enda maksumus oli kogu selles komplektis vaid murdosa...

Venelaste arvestuste kohaselt oli vaja Nimitz-klassi lennukikandja rivist välja löömiseks või uputamiseks vajalik vähemalt kahe TU-22M2/3. polgu koordineeritud rünnakut arvestusega, et igal lennukil on kaks H-22 raketti ja rünnaku eel kammisid Tu-95 luurevariandid läbi suured merealad ja luurasid välja laevade tüübi (suuruse ja radariemissiooni järgi). Lennukikandja rivist väljalöömiseks oli vaja vähemalt kahe raketi tabamust lennukikandja olulistesse osadesse.

Seega selline anti-carrier teema ei olnud Argentiinale jõukohane ka siis, kui nad seda väga tahtnud oleks.

Antlantic Conveyori tabamine polnud aga juhuslik. Tema radaripeegeldus on võrreldav inglaste lennukikandjaga ja kui seda pilti vaadata, siis kas see laev uputati ikka juhuslikult lennukikandja asemel ja kas ikka argentiinlaste luure oli nii saamatu kui arvatakse

Kapten Trumm, teile ikka meeldib naljatleda

Nimitz'i klassi lennukikandja
http://en.wikipedia.org/wiki/Nimitz_cla ... ft_carrier

Brittide Invincible klassi lennukikandja
http://en.wikipedia.org/wiki/Invincible ... ft_carrier

Ei hakka siin suuremat võrdlemist tegema, ütlen lihtsalt et Nimitz klassi laevade veeväljasurve on VIIS korda suurem kui Invincible klassi "taskulennukikandjatel".

Samuti on jänkide lennukikandjate saatelaevastik vähe teise võimekusega...

Samuti ei viitsi te endiselt toodud linke lugeda
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 413#154413

Seal oli suht täpselt kirjeldatud kuidas toimus see rünnak, mille käigus uputati "Atlantic Conveyorer". Mingit luuret ei toimunud. Laevastikukoondis leiti radarikiirguse järgi. Rakettide sihitamine toimus loetud mõne minuti jooksul, mil valiti välja lihtsalt suurimad sihtmärgid näha olnutest.

Oleks olnud luure, kui lennukid ei oleks ennast enne radaritele nähtavaks jätnud (rünnak oleks olnud ootamatu) - tõenäosus mõnda lennukikandjat tabada oleks olnud palju suurem.

Lennukikandja ei olekski pidanud uppuma. Iga vähegi tõsisem vigastus oleks teinud lennukite väljasaatmise võimatuks. Vähemtõsine vigastus - vähendanud lennukikandja võimekust lennukeid välja saata.

Harrierid töötasid seal oma võimete piiril. Samuti nende hooldemeeskonnad, et tagada eskaadri ning dessandi õhust katmine. Üks lennukikandja vähem - tulemus oleks brittidele suht nukker olnud...

Loodetavasti pole argentiinlaste tulemuste pisendamise eesmärk Eesti korporatiivse peavoolukaitsepoliitka õigustamine, mille üks postulaate on mitte omada relvasüsteeme, mis idanaabrit ärritada võivad? Noh näiteks tiibrakette, õhus tankimine ja õhuluure 60 km laiuselt laevatatavas Soome lahes nii määravad vast pole kui kesk ookeani asunud Falklandidel?

Argentiinlaste põhiline viga oli tegelikult selles, et saartel ei asunud tugevat lennuväegrupeeringut. Ühe põhjusena märgitakse ka liiga lühikest stardirada, mis ei sobinud reaktiivhävitajate tarbeks.

Ja arvake, mida tegid lennuväljal inglased peale võitu? Ehitasid raja pikemaks ja paigutasid sinna F-4 Phantom hävitajad. Kuni 1986 sai valmis uus lennuväli. Ja hävitajad (Tornado F-3) istuvad seal tänaseni.

Kui hakata rääkima sellest, miks argentiinlastel see sõda nihu läks, siis võiks vast (enne lennuplatside ülelugemist ) vaadata otsa nende lennukipargile. Ning küsida, kuidas see nii sai juhtuda, et neil oli
- 14 Super Etendardi aga ainult 5 Exocet raketti nendele
- üle 80 A-4 ründelennuki, aga sõjategevuse ajaks saadi korda neist ainult pooled
- et kaasaegseim laevavastane relv nende A-4-de jaoks olid need 1000-naelased pommid, mis nad peale II m-s lõppu brittidelt olid ostnud.
- et nende tankurlennukite lendama saamine oli suurem töö, kui nendel lendamine
- ja kui nende ainus töökorras luurelennuk ütles ühel heal päeval "ohh", siis seisis ta peale seda lennuväljal kuni konflikti lõpuni...

Ja seda meie oludesse üle tuues - mida peaks Eesti tegema, et ühel halval päeval tal ei juhtuks küll olema
- 20 20-aastast tanki, aga varuosade puudumise tõttu on neist sõidukorras ainult pooled
- selle-eest on neil pooltel aga topeltkomplekt mürske, tervelt 4 päeva varu
- lennuväljal tuumaplahvatuse kindlates angaarides 15 25-aastast hävituslennukit, kuid neist saab pooled lahingkorda 3-päevase töö tulemusena
- samuti on meil n-ühik laevatõrje rakette, nende hooldevälbad aga kõik ületatud ning kuhu suunas need peale väljalaskmist lendama hakkavad - jumal teab.

Ja nagunii saab kolmandal päeval peale konflikti algust sellel kõigel ilusal lihtsalt kütus otsa, sest üle mere ei too enam midagi...

Aga noh, selle peale ütleb kptn Trumm nagu ikka - ära demagoogitse

toomas tyrk kirjutas: Seal oli suht täpselt kirjeldatud kuidas toimus see rünnak, mille käigus uputati "Atlantic Conveyorer". Mingit luuret ei toimunud. Laevastikukoondis leiti radarikiirguse järgi. Rakettide sihitamine toimus loetud mõne minuti jooksul, mil valiti välja lihtsalt suurimad sihtmärgid näha olnutest.

Tõepoolest rünnati sisuliselt esimesi sihtmärke, mida märgati, kusjuures eelistatud olid sõja-, mitte toetuslaevad.
Atlantic Conveyori tabamisest aga niipalju, et argentiinlased ründasid sõjalaeva, kes kasutas rakettide tõrjumiseks chaff'i. Raketid tõrjuti küll endast eemale, kuid nüüd leidsid need uue sihtmärgi Atlantic Conveyori näol.
Nii räägivad britid ise.

Kui rannakaitse juurde tagasi tulla, siis mina ei näe põhjust (peale tahte puuduse), miks meie relvastuses ei võiks olla mingi lihtsam laevavastane tiibraketisüsteem.

Üks selline lihtne ja suhteliselt odav rakett on norrakate Penquin, mida on võimalik hetkel osta ka koos Norra Hauk-tüüpi raketikaatritega. 100 milli eest, millega hakatakse meile peagi looma "üksuste taktikalise meretranspordi võimekust" mõnede kuulipildujaga relvastatud lõbusõidukaatrite näol, on võimalik endale lubada kaks juba moderniseeritud raketikaatrit.

Kuigi minu arvamust raketikaatritest te juba teate, oleks nende Eestile hankimine mereväele kvalitatiivselt kvanthüpe edasi - arengut lahinguvõimetutelt abilaevadelt reaalse tulejõuga sõjalaevadeni.

Lisaks kaatritele on Penquin kasutatav ka kopteritelt ning lennukitelt. Üks minu lemmikuid, Norra F-16 on relvastatud just selle raketiga.

Aga meie kui laulurahva mentaalsus paistab välja üleeelmisest postist - meil on pärast mingi vanaraua laoplats kus miski ei tööta - asendame selle parem ohkimisega oma õnnestust seisust ning kõrgtehnoloogiast kõvatamisega

Herra tyrk, Eesti kaitseväe tehnikapark ongi väheste eranditega teiste riikide 30 aastat vana tehnika-tehnoloogia laoplats, isegi meie peamine löögijõud - Sandowni miinijahtijad - on pärit 80ndast (tegemist oli kõige vanemate ja väsinumate seda tüüpi laevadega Briti laevastikus). On mõned erandid nagu radarid ja ÕT raketid, aga 95% relvastusest tegelikult kuumad seitsmekümnendad - ja töötab väga hästi. Teiste vanad paadid on sõidukorras, isegi Soome 30 aastat vanad Pasid töötavad hästi. Piirivalve sõitis siin veel hiljuti 60ndatest pärineva Mi-8-ga ringi ja töötas see masin täiesti rahuldavalt. Eesti pole Argentiina ja seda eelkõige inimfaktori poolest. Ja kui tuletada meelde, millise vanarauaga on käinud meie rikkad partnerid õhuturvet tegemas, siis peaks nende lennuõnnetustest rääkimine siin lausa igakuine teema olema

eelinfona, EPLi kultuuritoimetaja nupuke saab käesoleval nädalal vastukaja, nii-et vaatame kes ja kuidas "kõvatab" seekord ja kuidas meediapilt "tasakaalustatakse".

tervit,

Kapten Trumm kirjutas: Herra tyrk, Eesti kaitseväe tehnikapark ongi väheste eranditega teiste riikide 30 aastat vana tehnika-tehnoloogia laoplats,

Mitte sellele ei tahtnud ma selle paralleelide tõmbamisega vihjata. Vaid sellele, et peale "raua" ostmist on vaja neid ka käigus hoida. Ja selleks on vaja pidevalt juurde hankida igasugu "vidinaid" ja "pudinaid". Ja see Argentiina näide oli lihtsalt hea illustreeriv materjal, et paks rahakott ei aita sugugi mitte alati seda "vidinate" ja "pudinate" juurdevoolu tagada.

Rääkimata sellest, et hind ja tarnetingimused neile võivad mingitest väliste asjaolude tõttu eri riikidele eri aegadel ikka kordades erineda.

Nagu ka selle "raua" enda hind...

Lihtsalt repliigi korras.

Ka olemasolev, Baltikumi võimsaim nõrgalt relvastatud või üldse relvastamata aeglasekäigulistest künadest koosnev abilaevastik vajab vidinaid ja pudinaid, meeskondi, kütust ja varuosi. Ja summad ei ole seal väikesed. Eelkõige vajavad sellised vanad künad rohkelt remonti.

Seejuures on arusaamatu see igavene rahaprobleem, kui ühe miinijahtija eest oli Eestil lõdva randmega välja anda 265 miljonit, samas remonditud Hauk klassi raketikaater maksnuks 48 miljonit ja rakettide varu (12 uut raketti) maksaks ca 70 miljonit.

Nüüd võib muidugi lõputult jahuda rakettide hoidlate kosmilistest hindadest (nagu ükskord üritati "argumenteerida" miinide mitteomamist- hoidla maksvat tohutult ja on meeletute ülalpidamiskulude), kuid tegelikkus on selles, et ei meeskond, ei maapealne support ega sõidutund pole raketikaatril mingist abilaevast nii meeletult kallim midagi. Ja lõppkokkuvõttes saab need raketid ka veoautodele paigutada nagu argentiinlased Exocetiga tegid.

http://www.defense-aerospace.com/articl ... tract.html

The contract was signed by the Chief of the Estonian Navy, Captain Igor Schvede, at the Estonian Navy Headquarters at Tallinn. During the meeting, discussions were also initiated on how Thales could help the Estonian Navy achieve their ambition of creating an indigenous sonar support capability in future years.

Aga counter-submarine võimekus? Ma arvan, et WWII stiilis süvaveepommid küll midagi erilist ei maksa ja ükski ebasõbralik allveelaevnik ei peaks end siin vetes eriti ohutult tundma.

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/r ... d=71348275

Rannikukaitse: Kuidas Eesti tuleb toime oma 3793-kilomeetrise rannajoone kaitsmisega?

Kokkuvõttes on väär Eestis levinud arusaam, et dessanditõrje jalaväega rannaliival on peamine ja tõhus rannikukaitse meetod. Kuigi praegu pole meil peale jalaväe tõepoolest midagi muud meredessandile vastu panna, on see kõige ebaefektiivsem ja kulukam (ka inimkaotusi silmas pidades) rannikukaitse moodus, sest jalaväge pole meil piisavalt, et mehitada kogu dessandiohtlik rannikuala, jalavägi pole mobiilne ning sel pole vajalikku tulejõudu.

Juba meil läbijooksnud link:
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/r ... d=71348275
aga nüüd just terminoloogilise külje pealt:
"Siinkohal tuleb ära õiendada terminisegadus: ranna- või ranniku-. Kuigi eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel oli eesti keeles kasutusel just rannakaitse termin, pole see tänapäevast sõjapidamist arvestades enam asjakohane. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on rand merd äärestav maismaaosa rannajoonest kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini, rannik aga rannalähedane maismaa- ja veeala koos seal paiknevate saartega. Kuigi inimene elab maismaal, pole tänapäeval enam võimalik merelt lähtuvale sõjalisele rünnakule vastu saada pelgalt mõnekümne meetri laiust rannariba kaitstes. Seetõttu nimetatakse ka teistes keeltes kaitset merelt lähtuva ohu vastu ranniku-, mitte rannakaitseks: skandinaavia keeltes kystforsvar (mitte strandforsvar) ja inglise keeles coastal defence (mitte beach defence, mis võib küll olla eelneva osa)."
Ka meil tegelikult vaieldud teema...aga siis veelkord puust ja punaseks - eesti keeles on õige termin 'rannikukaitse'