www.militaar.net

Millegi pärast on Eestis nii, et kui on vaja olla millegi vastu, siis leitakse väga lihtsalt ühine keel. Kasvõi sotsid EKREga (Tartu volikogus kui oli vaja puidurafineerimistehase küsimuses hääletada).

Katsuks enne vastu olemist ikka asjale endale ka otsa vaadata.

Miks just see puidurafineerimise tehase projekt algatajate poolt välja valiti ja asi käima aeti.

Puidurafineerimistehase rajamine mitmekesistaks ja tugevdaks Eesti metsamajanduse struktuuri ning muudaks kogu puidu väärtusahela kestlikumaks, laiendades kodumaist tootevalikut suurema lisandväärtuse suunas. Toorme väärindamise kordaja oleks ligikaudu 4–5 võrreldes praegu toimuva puidu ekspordiga Põhjamaade tehaste tarvis. Näiteks kui ühe tihumeetri kasepaberipuu hind on ligikaudu 31 eurot, siis sellest kogusest kasepuust toodetud puidukiu hind maailmaturul on ligikaudu 138 eurot. Teisisõnu, odavalt tooraine eksportimise asemel suunatakse paberipuu ja saeveskite puiduhake ümbertöötlemiseks siinsesse puidurafineerimistehasesse.

http://biorefinery.ee/keskkonnapoliitika/

Kehra tehase moderniseerimine oleks ilmselt ka üsnagi kasuks. Aga - see töötab juba täna. Tarbib mingi osa sellest "paberipuust" mis Eesti metsast tuleb. Ja ikkagi veetakse veetakse suurem osa sellisest metsast tulevast puidust täna Eestist välja.

Miks valiti just see rafineerimise etapp - seepärast, et seda sorti lõpptoote - tselluloosi või siis tselluloosi-sarnase toote turg on suhteliselt vaba. Ei ole jagatud suurte tootjate vahel, kuhu sisenemine nõuaks omakorda lisainvesteeringut.

Kuidas saada rikkaks?

Eesti töötleva tööstuse tööjõu tootlikkus (ehk loodud lisandväärtust töötaja kohta) on võrreldes põhjanaabritega madal. Planeeritav puidurafineerimistehas aitaks seda arvestatavalt tõsta. Kui Eesti töötleva tööstuse keskmine tööjõu tootlikus oli 2015. aastal ca 23 000 eurot töötaja kohta, siis planeeritava tehase tööjõu tootlikkus jääks vahemikku 1-1,4 miljonit eurot töötaja kohta. Tehase ehitamise tulemusena tõuseks kogu töötleva tööstuse sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta 7-9%.

Suht mõtetu on VASTANDADA Tartu linna ja rajatavat tööstust, sest tehase tööjõu vajadus on suurusjärgus paarsada inimest. Tartu tööturg vist mingi 30K+ Töökohtade lisandumine/mitte-lisandumine ei koti ei Tartut ega muud Eestit. Eesti majanduse üldisele arengule on lisandväärtuse suurenemine aga kindlasti oluline.

Asukoht. No pole keegi planeerinud seda tehast keset Tartu linna.

Tehase rajamiseks on asukoha valikul olulised järgmised eeldused:
sobilik maatükk pindalaga umbes 100 hektarit;
toorme, sh kase-, männi- ja kuusepuidu saadavus mõistlikul kaugusel;
juba toimiv logistiline võrgustik, sh raud- ja maanteed tooraine tarnimiseks ja toodete ekspordiks;
juurdepääs keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavale mageveeressursile mitte kaugemal kui 5 – 10 km;
kohalik oskustööjõud.
Asukohavaliku eelanalüüsi kohaselt oleks kõige otstarbekam rajada tehas Tartu- või Viljandimaale, Suur-Emajõe jõgikonda. Tehase asukoha valiku tegemiseks, sealhulgas keskkonnamõjude hindamiseks, taotlevad projekti arendajad riigi eriplaneeringut.
Jaanuarikuus tehtud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on ainult kolm piisava mageveeressursiga piirkonda – Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond. Planeeritava tehase tootmisprotsessis vajatava magevee vajadus on praeguse prognoosi kohaselt kuni 0,85 m3/sekundis. Toormepiirkondade läheduses suudab piisava vooluhulgaga veemassi tagada vaid Suur-Emajõgi. Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe puhul on toorme ja transpordiühenduste kaugus kaalukaussi kallutamas Suur-Emajõe kasuks.
Keskkonnamõjude hindamise ja asukoha planeerimise protsessi käigus kaardistatakse ja analüüsitakse võimalikud mõjud Suur-Emajõe piirkonnale. Protsessi tulemusel leitakse sobivaim asukoht ja töötatakse välja võimalike kaasnevate mõjude leevendusmeetmed. Analüüs viiakse läbi tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega, samuti keskkonnaühendustega.

Kui tehaseni tuleks ehitada 50 km raudteeharu 10 km maanteed - kogu investeeringumahu juures see veel projekti ei tapa.

Kõik tsiteeritud lõigud on pärit sealt Est-For lehe pealt, mille link on antud esimese tsitaadi juures.

Lugege, enne kui kirjutate...

projekti kasu - kui seda on - moodustub ainult kasvuhoonegaaside emissiooni arvelt.

Kui ma seda analüüsi nüüd õigesti meelde tuletan, siis EL-ilt raha saamise eelduseks selliste projektide jaoks ongi see, et need projektid pole finantsiliselt tasuvad, kuid on majanduslikult kasumlikud. St, et kui RB tasuks ennast finantsiliselt ise ära, siis mingit raha meile toetuseks ei antakski. EL jaoks ongi oluline see üldine majanduslik kasumlikkus, millele see viimane E&Y analüüs ja teised analüüsid enne seda on kinnitanud. Edasi on küsimus pigem juba selles, et kas Eestile on Euroopaga ühendavat raudteed vaja või ei.

Mis puudutab selle tehase ohtlikkuse ja selle riskide maandamisse, siis selle teeb kindlaks riskianalüüs, mis on niikuinii kohustuslik. Sellest perspektiivist võetuna (ehk siis ametlik riskianalüüs) on keset Tartu linna tsisterne vedavad rongid ilmselt palju vahetum oht kui see tehas. Aga see selleks. Küll targemad inimesed selgitavad välja kõik need olulised aspektid selle tehase rajamise osas ja kas see on üldse mõistlik tegu.

Üks asi veel.
Paberipuust ei saa mingit mõistlikku saematerjali ega "kõrge lisandväärtusega puutööd" nagu linnainimesed enamasti arvavad (kes ei tee peitlil ja kruvikeerajal vahet).
Taolised notid muidu laseks maamehed endale küttepuudeks. Puitu millegi ehitamiseks/tootmiseks saab palju jämedamast materjalist ja see peab olema kasvanud üsna heades tingimustes.
Või siis veetakse seda toorainena Eestist välja, nagu aborigeenidel kombeks.

Kapten Trumm kirjutas:kes ei tee peitlil ja kruvikeerajal vahet

Vabandust, et teemast väljun, aga siin on üks hästi markantne lõng, mida olen paar korda üle lugenud. Võib-olla veel mõnele akf-ile pakuvad reaalsusest irdunud mõttemaailmad huvi.

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.p ... 636,page=1

Kui ma seda analüüsi nüüd õigesti meelde tuletan, siis EL-ilt raha saamise eelduseks selliste projektide jaoks ongi see, et need projektid pole finantsiliselt tasuvad, kuid on majanduslikult kasumlikud. St, et kui RB tasuks ennast finantsiliselt ise ära, siis mingit raha meile toetuseks ei antakski. EL jaoks ongi oluline see üldine majanduslik kasumlikkus, millele see viimane E&Y analüüs ja teised analüüsid enne seda on kinnitanud. Edasi on küsimus pigem juba selles, et kas Eestile on Euroopaga ühendavat raudteed vaja või ei.

Mis puudutab selle tehase ohtlikkuse ja selle riskide maandamisse, siis selle teeb kindlaks riskianalüüs, mis on niikuinii kohustuslik. Sellest perspektiivist võetuna (ehk siis ametlik riskianalüüs) on keset Tartu linna tsisterne vedavad rongid ilmselt palju vahetum oht kui see tehas. Aga see selleks. Küll targemad inimesed selgitavad välja kõik need olulised aspektid selle tehase rajamise osas ja kas see on üldse mõistlik tegu.

Selle RB tasuvusprobleemide juurde (kus nähtavalt üritatakse kivist vett pigistada) selline nope - vähemalt mina saan küll aru, et antud projekti rahad on Siim Kallase eestvõttel EL komisjonist juba "välja räägitud" ja Eestilt oodatakse asja ladusat teostamist. Vastasel juhul on ohus meie senine suhteliselt veatu reputatsioon eurorahade kasutamisel. Abi saajate riikidega on läbivalt häda saamatus raha ära kasutamisel ilma mingite korruptsioonijamadeta (mida meil on enamasti vältida suudetud). Ehk siis raha antakse sellele, kelle reputatsioon on piisavalt hea. Seepärast pole mõeldavgi, et me sellest ehitusest enam pääseme. Pääseme ainult reputatsiooni kaotuse hinnaga (ja muude rahade kinni keeramisega).

RB on täpselt sama "tasuv" kui on need pompoossed kolmetasandilised ringteed või uue veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine kolkaküladesse, mida hoitakse "tasuvana" ja jõukohasena nii, et konkurentsiamet ei luba teenuse hinna sisse arvata kogu amorti, ainult omafinantseeringu osa. Siin ei näe vahet - RB on lihtsalt kallis ühekordne asi.

Kapten Trumm kirjutas: ... RB on täpselt sama "tasuv" kui on need pompoossed kolmetasandilised ringteed või uue veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine kolkaküladesse, mida hoitakse "tasuvana" ja jõukohasena nii, et konkurentsiamet ei luba teenuse hinna sisse arvata kogu amorti, ainult omafinantseeringu osa. Siin ei näe vahet - RB on lihtsalt kallis ühekordne asi.

Mhmm...
Kui vaadata infrastruktuuri elik taristut, siis nimetada seda ühekordseks kalliks asjaks on ikka ääretult tobe. Minu arust. Ehitatakse seda küll üks kord, kuid kasutatakse (sh. hooldatakse ja renoveeritakse) aastakümneid. Kasumlikust saab hinnata ikka aastakümnete perspektiivis, või võrdled sa neid objekte poliitilise Sotši olümpikülaga?

Minu kommentaari mõte on selles - et me oleme analoogseid summasid maha pannud elukondlikku infrasse, kust mingit majanduslikku tasuvust ei tule kunagi - et miks see RB nüüd ühtäkki kiva biznisprojekt olema peaks? Kõik need mitmetasandilised ristmikud ja neljarajalised teed on asjad, millega 1 km tee hooldekulud kasvavad hüppeliselt ja mille kasu on "kaudne".

Paljud võib-olla ei tea, aga Eestis ei lubata panna abi korras ehitatud vee, kanalisatsiooni, soojatrasside-katlamajade ja muu taolise tasulist teenust pakkuva infra täis amortisatsiooni teenuse hinna sisse. Võib panna ainult omafinantseeringu jagu (15-20%, soojuse puhul kuni 50%). Mis saab nt 50 aasta pärast, kui need tuleb kõik ehitatu uuendada? Ettevõtja on amortisatsiooni kaudu kogunud sellest vaid väikse murdosa. Seda nimetatakse jätkusuutmatu majandamine. OK, praegu antakse põhiline raha Brüsselist, aga 50 aasta pärast? Võetakse riigieelarvest? Leitakse naftat? Brüsseli abid on siis ammu otsas.

Ma ei suuda leida kvalitatiivset vahet, kas tulevikus peale makstav elukondlik infra või raudtee?
Miks ühel juhul polnud ühtegi aktivisti ambrasuurile viskumas ja RB puhul järsku on neid kuipalju?

Siin tselluloosi mainiti - kas sellise tehase (lõpp-)toodanguks võiks olla ka näit. lõhkeaine?

Lõhkeaine valmistamisel on tselluloos lihtsalt tooraine - lõhkeaine nimi on trinitrotselluloos. Selle tootmiseks on vaja teist tehast veel.
WWII ajal on neutraalsete riikide kaubalaevu nt sakslaste poolt rekvireeritud sellel ettekäändel.

Kriku kirjutas:

vanahalb kirjutas:Eino, ma jätkas tõepoolest igasugused huvigruppide poolt rahastatavad keskkonnauuringud vahele ja keskenduks küsimusele, et mida toodanguga teha kavatsetakse ja kui kallis selle omahind tuleb.

Ühesõnaga sinu arvates keskkonnamõju polegi vaja uurida?



See, kas tehas on majanduslikult tasuv või ei, pole muide enam kellegi teise asi kui omanike või investorite. Riiki ega KOV-sse ega meisse siin ka ei puutu absoluutselt, kas keegi oma raha põletab või kasvatab.

Keskkonnamõjude uurimine on selline ilmaennustamise sarnane tegevus. Olukorras, kus ei suudeta ülejärgmise nädala ilma 90 % tõenäosusega paika panna on igasugused keskkonnauuringud samamoodi kaustatäis ümmargust juttu ja korralik ninaesine neile, kes on suutnud end süsteemi sisse süüa.
Nojah, kui eurodirektiivid käsivad uurida, siis eks seda tuleb teha kuid ilmaennustamisega paralleele tõmmates - midagi targemat kui üldtuntud tõed ( kevadele järgneb suvi ; kevad on tavaliselt kuivem aastaaeg kui sügis jms ) sealt ei tule.
Üldreeglina kasutatakse keskkonnauuringuid ja rohelisi kasulike idiootide rollis ikka mingite projektide põhjalaskmiseks või enda omade upitamiseks.

Normaalselt toimivas ühiskonnas on projekti edukus riigi ja KOV asi samuti. Kasvõi juba maksutulude prognoosimise, tööhõive ja kõikide muude küsimuste tõttu. Ja kui mingid aferistid tehase püsti panevad, see pankrotti läheb ja valveta jääb, kanalisatsioonikaevudelt metallluugid ära varastatakse, inimene sisse kukub, tuleb nii riigi kui KOV ressursse kulutada, et päästeauto käima ajada ja pärast kruusakoorem augu kinniajamiseks õue peale tuua (äärmuslik näide)
Eesti oma "analooge mitteomava maksusüsteemi " tõttu minuarust päris normaalne riik ikka ei ole ja ma olen seda aspekti varemgi kritiseerinud. Võib-olla Eestis pole tõesti riigi & KOV asi kuhu ja mida ehitatakse ja kas töölised istuvad pärast kuuse all või ripuvad kuuse ladvas.

toomas tyrk kirjutas:Millegi pärast on Eestis nii, et kui on vaja olla millegi vastu, siis leitakse väga lihtsalt ühine keel. Kasvõi sotsid EKREga (Tartu volikogus kui oli vaja puidurafineerimistehase küsimuses hääletada).

Katsuks enne vastu olemist ikka asjale endale ka otsa vaadata.

See on ilmselge valimisvõitluse osa. Tartlaste meeleolu on hetkel tehase vastu ja valimiste päeval ei unusta tänulik inimkond neid, kes Tartu haisust päästsid
Praegused otsused pole kindlasti lõplikud. Üldse on investoritel selle tehase mõtte väljakäimine täiesti vale ajastusega ja võib-olla tuleb pärast valimisi veel kilekotte liigutada kui Eestis selles plaanis midagi oluliselt muutunud pole.

vanahalb kirjutas:Normaalselt toimivas ühiskonnas on projekti edukus riigi ja KOV asi samuti. Kasvõi juba maksutulude prognoosimise, tööhõive ja kõikide muude küsimuste tõttu.

Jah, riigi ja KOV asi on soodustada oma territooriumil majandustegevust. Aga ei riik ega KOV ei või keelata kedagi tegutsemast põhjendusel, et nende äriplaan on perspektiivitu. Riigi ega KOV funktsioon pole teiste äriplaane hinnata.

Privaatautonoomia printsiibiks nimetatakse.

See Tartus toimuv meenutab natuke 1990ndate lõppu, kui küsimus Tartu vangla rajamisest-mitterajamisest muutus tollal kiirelt tõusva Ansipi (tollal oli Tartu linnapea) ja RE "vana kaardiväe" (eesotsas Siim Kallas) vahelise võimuvõitluse jalgpalliks. Retoorika ja metoodiga on vägagi sarnane. Esiteks annab selline kunstlikult tekitatud konflikt täna teist viiulit mängivatele Tartu linna RE tegelastele rambivalgusse pääseda (Ansip sai üle-eestiliselt tuntuks just tänu sellele vangla-tülile) ja teiseks on see RE võimalus (kes kontrollib Tartu linna) panna kaikaid kodarasse valitsuskoalitsioonile (siinkohal ei võta seisukohta valitsuskoalitsiooni headusest/paremusest või tehase keskkonnamõjudest).

Lisaks tubli annus vana head eestlaslikku "tahan edukat riiki ja majandusarengut, kuid kõik selleks tehtav olgu 100 km kaugusel minu korterist/suvilast/majast.

Sai just paar aastat Tartus tööelu elatud. Mõtlesin ka, et hiljemalt nelja aasta pärast seal kinnisvara osta ning püsivalt sinna elama minna. Ilus linn. Nüüd siis selline uudis.

Emajõgi tapetakse ära, Peipsi reostatakse ära ning ülikoolilinnast saab haisupealinn. Kakssada uut töökohta ja needki arvatavasti miinimumpalgalised. Linnas endas üle 100 000 elaniku, teine suurim omavalitsus Eestis, tööpuudust ei ole ning tänu ajude kontsentratsioonile ka arvestavalt kõrge tulususega töökohti.

Kes arvab, et sellise tehase lehk on naeruväärne teema siis minge Kehrast läbi. Esimest korda seda seal tunda sain siis mõtlesin, et kas kuskil on kinni ummistunud kanalisatsioon lahti kaevatud? Või kes piisavalt vana siis selline asi nagu Tallinna SOS mägi peaks mälestusi esile tooma. Mõni on mulle tunnistanud, et päeval mil teatati selle sulgemisest sai korralik pidu ära peetud. Ei kuuleks ka nagu, et keegi nutaks seda tehast taga.

Kuidas siis teaduslikult mõõta seda elukvaliteedi langust? Seda ma küll elu sees ei usu, et lebra ei hakka mõjutama nt ülikooli tudengite kontsentratsiooni või nt büroo lautades pesitsevaid valgekraede populatsioone jne. Eriti nt hästi tasustatud kohtadel tegutsevaid spetsialiste. Tasu võib piisavalt hea olla ning linn ise on ka hubane kuid milleks seal alalõpmata haisevas linnas olla kui saab alati kuskil mujal ka töötada. Mul endal seisabki taoline probleem ees juhul kui Polla & co äriskeem läbi surutakse...

EDIT: Seda on uuritud, et kes selle Polla ja sõprade finantseerijad on? Kombo EL abirahadest ja panga finantseeringutest? Või need kaks on lihtsalt kaks kohaliku jõmmi kes on värvatud siin käsi väänama ning rahakotte paitama, et see asi läbi suruda?

Huvitav, et Soome-Rootsi ülikoolide tudengid-õppejõud on sündinud siia ilma kummalise sünnidefektiga- neil puuduvad igasugused lõhnaretseptorid...

http://biorefinery.ee/soomes-ja-rootsis ... -lahistel/