www.militaar.net

PPP muidu õppis 5 aastat korralikult akadeemiaski, seda ma küll ei tea, mis kraadiga ta selle lõpetas...

Muziek Academie Sint-Lambrechts-Woluwe
Jazz music diploma Jazz guitar, Jazz piano
2009 - 2014

Some kirjutas: ↑09 Juul, 2025 16:29 PPP muidu õppis 5 aastat korralikult akadeemiaski, seda ma küll ei tea, mis kraadiga ta selle lõpetas...

Muziek Academie Sint-Lambrechts-Woluwe
Jazz music diploma Jazz guitar, Jazz piano
2009 - 2014

Kitarriõpe

Kilo Tango kirjutas: ↑08 Juul, 2025 22:48 .....
Kust peaksid tulema inimesed, kes oskavad filmi teha?
.....

Vähekene kontekstist välja ta rebitud sai, aga ....
Kui palju meil on üldse inimesi, kes suudaksid koolitada inimesi, kes oskaks filmi teha?
Mulle tundub, et neid eriti palju ei ole.
Viimasel ajal on mingi eriline koolkond tekkinud, kes ilmselt kardavad vaikust. Miks muidu helindatakse filmid/seriaalid/saated nii, et mingi mölin, mulin, läbu peab kogu aeg kostma. Ja suisa nii, et jutt ei kosta väljagi enam.
Ma tahaks nende koolitajat kohe oma silmaga näha.
Vägisi tuleb silme ette analoogia loodusesõbrast, kes sõidab perega grüünesse piknikku pidama, teeb autouksed lahti ja paneb maki üürgama, selmet vaikust ja linnulaulu nautida.
Noh, muidugi on see minu isiklik arvamus.

AMvA kirjutas: ↑09 Juul, 2025 16:15 Mingist vabaülikoolist ei arva ma küll miskit. See ilmselt ei kvalifitseeru.

QS World University Rankings 2026 tabelis on TÜ 362. ja mittekvalifitseeruv Brüsseli Vabaülikool 294.

Kriku kirjutas: ↑09 Juul, 2025 7:07 Aga mida sellest halba on tõusnud?

Kipuvad teised suht eluvõõrad ja idealistlikud olema.

Kilo Tango kirjutas: ↑08 Juul, 2025 22:48 .....
Kust peaksid tulema inimesed, kes oskavad filmi teha?
.....

Hollywoodist või BBCst:) Seal on filminduse käsitööoskused kõige kõrgemad.

Eesti ja Skandinaavia "filmikeelt" võiks kaks tundi sõimata, muidugi kui juba sõimamiseks läks siis sakslased ja prantslased on sellisel "tasemel" et isegi sõimata pole enam mõtet

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juul, 2025 9:01 Humanitaaride sõimamine on populaarne tegevus aga... meie suuremad riigimehed ja rahvuslikud uhkused ... on reaalid ?
Meri, Runnel, Masing jne jne.

Oleks minu olemised siis tehnikaülikoolis oleks veerand või rohkem ained "humanitaarid". Kirjandus jms.

Kui palju oli Masingu ajal tehnikaülikoole?
Runnel on suurmees eestlaste seas, kuid maailmas suhteliselt tundmatu.
Kui Lennart Meri poleks valitud Presidendiks, siis tema rahvusvaheline tuntus oleks oluliselt väiksem. Presidendiks ei saanud ta ka mitte ülekaalukate häältega otsevalimisel vaid alles Riigikogu esimesel istungil ...

Ei ole mõtet võrrelda võrreldamatuid - "humanitaare" õpetatakse suhtlema ning "insenere" arvutama.
Lihtne inimene kuulab meeldivat juttu, kuid ei taha kaasa mõelda "tabelarvutustele".

Isiklik tähelepanek.

Humanitaare võiks õpetada ka arvutama ja insenere ka suhtlema.

Masingu ajal oli TTÜ täiesti olemas aga vaevalt ta sinna oleks trüginud. Meri valimisprotsess ei oma mingit tähtsust - loevad isikuomadused.

Ja rahvusvaheliselt on tuntud reeglina massimõrvarid ja jätised, tee History channel lahti.. mis sealt tuleb

Eks kõiksugu inimesi on vaja, sealhulgas ka fotograafe, filolooge, antropolooge jne. Küsimus on proportsioonides, näiteks kui me ülikoolis toodame kõvasti riigi raha eest filolooge, kelledest erialast tööd hakkab tegema mõni üksik ja enamus lähevad pärast tööle ametitesse mille seos õpituga on sisuliselt olematu, siis on väga küsitav kas tegu oli meie piiratud hariduseelarve vahendite kõige otstarbekama kasutusega.

Mis puutub suurmeestesse, siis ülikoolis neid ei tooda. Eelpool mainitud Runnel õppis üldse agronoomiat.

Poti soldat kirjutas: ↑09 Juul, 2025 21:24 Mis puutub suurmeestesse, siis ülikoolis neid ei tooda. Eelpool mainitud Runnel õppis üldse agronoomiat.

...ja seegi jäi lõpetamata. Samas TEMT-is õppimist ei saa talle ka süüks panna.

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juul, 2025 9:01 Humanitaaride sõimamine on populaarne tegevus aga... meie suuremad riigimehed ja rahvuslikud uhkused ... on reaalid ?
Meri, Runnel, Masing jne jne.

Vaatleme neid humanitaare lähemalt. Wikis on kirjas järgmist.
Uku Masing

Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti polühistor, kes andis oma panuse teoloogia, orientalistika, filosoofia, luule, folkloristika ja etnoloogia valdkonda.
Masing oli polüglott, kes tundis umbes 60 keelt. Tõlkeid on ta teinud 20 keelest
Uku Masing õppis aastatel 1917–1921 Raikküla Ministeeriumikoolis ning Tallinna Linna II Reaalkoolis (1922. aastast Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasium) aastatel 1921–1926.[3] Masingu õpingute ajal 1925. aastal sai kool taas uue nime – Riigi Tehnika Gümnaasium (hilisema Tallinna Tehnikumi eelkäija).

Täitsa reaalteaduslik taust.

Hando Runnel

Hando Runnel omandas hariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva-Jaanis,[1] keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata.

Tartu 1. keskool, varajasemalt ja praegu Hugo Treffneri gümnaasium on läbi ajaloo olnud reaalteaduste kallakuga. Paide Keskkool on olnud looduskallakuga. Ja ega Agronoomias ilma matemaatikata midagi teha ei ole.

Lennart Meri. Temal on elukäik olnud päris kirju.

Isa diplomaadiameti tõttu käis Lennart Meri mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis ja omandas hea keelteoskuse. Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond 1941. aastal Kirovi oblastisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis lõpetas ta Tallinna 10. Keskkooli ja astus Tartu Riiklikku Ülikooli.

Nagu näha siis Meri oli palju ringi käinud ja näinud.
Aga kui vaadata kes olid tema vanemad siis isa kohta on kirjas järgmist.

Georg Meri lõpetas Tallinna Peetri Reaalkooli 1917 ja osales Vabariigi väljakuulutamise ajal Omakaitse tegevuses Tallinnas. 1918. aastal õppis ta Moskva Kommertsinstituudis. Moskvas vangistati ta enamlaste poolt ning oli 1918 septembrist kuni oktoobrini Tšekaa vanglas. Ta osales 1918–1919 Vabadussõjas. Pärast sõja lõppu õppis ta Tondi sõjakooli suurtükiväe aspirantide kursusel, võttis osa 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumisest, Meri lõpetas sõjakooli 1924. aastal lipnikuna. Juba 1919. aastast oli ta ajakirjandustöö kaudu seotud Eesti välisministeeriumi informatsioonibürooga Estur (Eesti Telegraafi Agentuuri eelkäija). Ta töötas Esturis 1919–1920 ning ETA-s toimetajana 1922–1926. Samast ajast alates avaldati tema kirjutisi välispoliitilistel teemadel Timesis ja Manchester Guardianis ning muudes välismaistes väljaannetes. 1920–1921 õppis Meri Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas[2] ja 1921–1923 filosoofiateaduskonnas[2]. 1920. aastal organiseeris ta Noorte Meeste Kristliku Ühingu tegevust Eestis, ta asutas Eesti Kristliku Üliõpilasühingu, Eesti Kristliku Üliõpilasliidu 1922 ja Rahvasteliidu Ühingu Tartus 1922. Ta oli üliõpilasseltsi Liivika liige

Kui nende kolme suurkuju ühtset nimetajat vaadata siis paistab silma ikkagi reaalteaduste taust.
Isiksuse omadused on tähtsad ja määravad aga kogu arengule paneb aluse ikkagi lastetuba ja haridustee algusaastad.

Võtke või jätke aga matemaatika õpetab mõtlema ja füüsika õpetab asjadest aru saama
Matemaatika õppimine ei ole valemite pähe tuupimine ja arvutamine vaid matemaatikat õppides peab õppima miks valemid on just sellised, kuidas neid saadakse ja mida nendega tehakse. Seda kõike peab õppima alates algklassidest. Kui lapsepõlves nii ei õpetata siis hiljem on väga raske reele saada.

Kust on tulnud seisukoht, et insener on mingi tüüp kes kuskil midagi arvutab? Ei, ei ole. Õige insener ei ole arvutusmasin vaid looja, filosoof. Kui vaatleme vanaaja filosoofe - Aristoteles, Platon, Descartes siis nad on kõik olnud piltlikult reaalteadlased. Kogu nende filosoofia põhineb matemaatikal ja füüsikal.

Matemaatika on keel mida pannakse kirja tähtede, numbrite ja sümbolitega. Kui seda keelt korralikult ei ole õppinud siis maandud hobusevaraste ülikoolis ja puude taga metsa ei näe.

Võin omalt poolt kinnitada, et mõned koolivennad, kes on praegu just humanitaaralal üle Eesti tuntud olid keskkoolis füüsikas- matis väga tugevad.

maksipoiss kirjutas: ↑09 Juul, 2025 18:09

Kriku kirjutas: ↑09 Juul, 2025 7:07 Aga mida sellest halba on tõusnud?

Kipuvad teised suht eluvõõrad ja idealistlikud olema.

Mart Laariga alustades?

kraal kirjutas: ↑09 Juul, 2025 22:43Võtke või jätke aga matemaatika õpetab mõtlema ja füüsika õpetab asjadest aru saama

Ja male mõlemat

Erureamees kirjutas: ↑10 Juul, 2025 6:44 mõned koolivennad, kes on praegu just humanitaaralal üle Eesti tuntud olid keskkoolis füüsikas- matis väga tugevad.

Ernest Rutherford, keda tuntakse tuuma­füüsika isana, on öelnud kuulsa lause: „Kõik teadused peale füüsika on vaid margikogumine.“

wk2 kirjutas: ↑10 Juul, 2025 8:44

Erureamees kirjutas: ↑10 Juul, 2025 6:44 mõned koolivennad, kes on praegu just humanitaaralal üle Eesti tuntud olid keskkoolis füüsikas- matis väga tugevad.

Ernest Rutherford, keda tuntakse tuuma­füüsika isana, on öelnud kuulsa lause: „Kõik teadused peale füüsika on vaid margikogumine.“

Aga füüsikat ei saa olemas olla ilma matemaatikata