www.militaar.net

Kahju et nüüd nii läits sest tsiteerides klassikuid: sm. Kunstiteadlast oleme valmis kuulama tundide kaupa.

Ülekantud soojusvõimsusest saab ehk rääkida siis kui temperatuuride vahet ka mainida. Muidu, no andke olla.

Logistikakeskuses on meil sellised gaasi otsekütte seadmed üleval:
http://www.combat.co.uk/products/warm-air-heating/eco-condensing-unit-heater
Korpus valge ja kütteelement lausa alumiiniumivärvi. Kuradi sabotöörid.
Peaks äkki musta spreiga üle värvima?
Eksitamiseks on kasuteguriks kodulehel ka 109 % kirjutanud

Madis Reivik kirjutas:"Täiusliku musta keha pind (kiirgusvõimega 1) kiirgab toatemperatuuril soojuskiirgust kiirusega ligikaudu 448 vatti ruutmeetri kohta (25 °C ,298,15 K );" Ehk siis TOATEMPERATUURIL olev radiaator kiirgab 448W ruutmeetri kohta ? Igiliikur ?
Tehnobabble ei lähe läbi minuga, nii et palun selgita.

Äkki on musta keha all mõeldud paljast neegrit magamistoa temperatuuril?

Minul on katusel 18kw päikesepaneele. Kütteveel 2200 liitrine akumulatsioonipaak , selle taga
paralleelselt 32kw atmos puugaasikatel ning nibe 2120-16 õhkvesipump, igaks petteks
ka 9kw 3f elektrikatel. Kogu seda trianglit juhib nibe smo. (muidugi kamin ja puuküttega keris ka).Seda SMO-d saab panna juhtima õhkvesipumpa kolme moodi: vastavalt ilmaennustusele (näiteks talvel päeval 0 kraadi aga öösel -20 : kütab enne temperatuuri
järsku langust akupaagi kõrgema efektiivsusega kuumaks), vastavalt vajadusele või vastavalt
börsihinnale. Atmosega kütsin eelmise aasta jooksul võib-olla 10-15 külmemat päeva, et elektrit nii palju ei läheks. Eelmise aasta kokkuvõte- tasuta elekter, tasuta küte ja lisaks
veel 700 eurot plussis (raha kontole), maja on 200m2. Ehk siis varemgi on räägitud-
meil tekivad hirmsad tipud ja põhjad, kui tiputarbimisi hajutada saab kah asja palju leevendada.
Enamus küttesüsteeme ehitatakse tänapäeval kas üldse ilma või naeruväärselt väikese
akumulatsioonivõimega.

Smith kirjutas:...Eelmise aasta kokkuvõte- tasuta elekter, tasuta küte ja lisaks
veel 700 eurot plussis (raha kontole), maja on 200m2. ...

Kus ta siis tasuta on? Kapitalikulu on ikka korralik. Mul on sama mure lahendatud nii, et viskan viiendat aastat krundilt enne maja ehitamist maha lõigatud puid ahju ja paistab, et 2 aastat saab veel ära kütta.

Kilo Tango kirjutas:

Smith kirjutas:...Eelmise aasta kokkuvõte- tasuta elekter, tasuta küte ja lisaks
veel 700 eurot plussis (raha kontole), maja on 200m2. ...

Kus ta siis tasuta on? Kapitalikulu on ikka korralik. Mul on sama mure lahendatud nii, et viskan viiendat aastat krundilt enne maja ehitamist maha lõigatud puid ahju ja paistab, et 2 aastat saab veel ära kütta.

Saan su mõttest aru, aga selmet paigaldada ainult mugavusküte ja ülejäänd raha eest osta autoloks, tollega võrdlen. Lisaks veel börsipakett sinna juurde ning ongi käes olukord, mida oleks
saanud vältida ja mida oli mitu aastat ette näha.

Praegu vaatan, et oodatust parem investeering - müüdava elektri eest saan aina rohkem raha
ning eelmine aasta 700 euro eest soetatud 20m3 saare halupuud on väärt juba 1600-1700 euri . Paneelid teenivad minu exceli järgi ennast tagasi juba 6 aastaga.
Munad ja korvid, kuidas see oligi.

Xender kirjutas:Vaatame just olnud talve 2021 - 2022
...
Ühesõnaga, kui jätta mõned külmemad nädalad välja siis õhk - õhk soojuspumba puhul on täiesti asjakohane rääkida kasutegurist 4X ja enam.
...

Sa teed siin analoogse vea kui elektriautode propageerijad: "kui sõidad aastas 20000km, siis teeb see päeva kohta napilt 55km ja järelikult on 100km sõiduulatusega elektriauto sinu kõigiks vajadusteks piisav".
Probleem on selles, et kuu keskmise temperatuuri järgi ei saa anda hinnangut vastaval kuul toodetud keskmise kWh kasuteguri kohta. Lihtne näide:
1. Kuu keskmine temp on -7 kraadi. Kui terve kuu olekski olnud täpselt sama temperatuur, on kõik lihtne - võtad reklaambrosüürist väiksemas kirjas kasuteguri (sest suures kirjas on antud +7/35 kasutegur).
2. Kuu jagunes kaheks võrdse pikkusega osaks, millel ühe temperatuur püsis pidevalt -17 ja teisel pidevalt +3 - keskmine temperatuur ikka -7. Paraku aga vajab elamu -17 juures oluliselt rohkem sooja ja seega toodeti selle temperatuuriga oluliselt rohkem kWh-sid, kui +3 temperatuuri juures. -17 juures on aga kasutegur ka oluliselt kehvem. Kokkuvõttes saamegi olukorra, kus soojuspumba tegelik kasutegur ei vasta ainult kuu keskmise temperatuuri järgi leitule.

parkija kirjutas:Ilmutame kinostuudios filmi : EU ga liitudes pidi Eesti avama oma elektrituru , Läti pidi lõpetama suhkrupeedist suhkru tootmise , mis Leedule kohustuseks tehti ei meenu kohe .

Leedu kohustus oli Ignalina kinni panna. EUst lubati kinnipanek kinni maksta ja seda on ka tehtud. Samas ei lubanud EU mitte midagi energiapuudujäägi tingimustes tõusnud hindade hüvitiseks. Selge möödapanek on olnud Balti AEJ mitte ehitamine ja seal sai mälu järgi takistuseks just leedukate seatud tingimused.
Parandan kohe ka valeväidet tuulikute "parimal juhul 10%" võimekuse kohta. 300MW installeeritud võimsust suudab tuulisematel päevadel anda korralikult üle 200MW. Suvisel ajal on see juba märkimisväärne osa energiatarbest. Iseasi, et see ei ole kuidagi juhitav ja püsiv.

Smith,
autoloksule on ikka päris palju alternatiive. Ma olen päris palju TCO arvutusi teinud ja päikesesüsteemi tasuvus eraisikule ei ole mitte ühelgi hetkel olnud isuäratavas perioodis. Ettevõtte alt (km tagasi), koos toetustega - jah. Eraisikule - ei.

2korda2 kirjutas:...
Sa teed siin analoogse vea kui elektriautode propageerijad: "kui sõidad aastas 20000km, siis teeb see päeva kohta napilt 55km ja järelikult on 100km sõiduulatusega elektriauto sinu kõigiks vajadusteks piisav".
...

See on su enda välja mõeldud jutt. Mitte keegi ei aja sihukest pläusti ja praktikas ei ole saada enam ka ühtegi 100km sõiduulatusega elektriautot.

Kilo Tango kirjutas:See on su enda välja mõeldud jutt. Mitte keegi ei aja sihukest pläusti ja praktikas ei ole saada enam ka ühtegi 100km sõiduulatusega elektriautot.

Võibolla praeguseks tõesti uued autod suudavad eranditult kõik läbida iga ilmaga >100km*. "Sihukest pläusti" aga kedrati meil siin ikka päris palju aastaid - kõikusid läbisõidud vms aga ikka ja jälle käis kogu jutt keskmise päevakilometraaži pealt.
Mitte kuidagi ei mõjuta aga see minu väidet, et kuu keskmine temperatuur ei anna õhksoojuspumba tegelikku kasutegurit.

* EDIT: pean ennast parandama - müüakse ikka veel elektriautot, mille sõiduulatus jääb alla 100km. Ega Renault Twingo ka oluliselt kaugemale ei jõua.

Püsige teemas, analoogia on ju õige.

Sa võid endale hektari paneele panna ja selle "suvel võrku müüa". Aga.

1) mingi aja pärast lõppeb see "ostmine" ära, kuna sellega pole miskit teha
2) suvel müüd hinnaga, mis heal juhul on 10% sellest mis talvel ostad.

Päike ei lahenda Eesti talvemuresid, kuna talvekuudel tootlikus nii väike et pole mõtet lund ka ära pühkida.


Soojuspumba "keskmine kasutegur" on ka libe tee, sest hea kasuteguri korral on ju sooja palju vähem vaja. Seega, tuleks alati lisada ka soojaveeboilerile soojusvaheti - siis saab vähemalt sooja vee odavamaks.

Oletame et septembris on kasutegur 4 ja deltaT on ööpäeva lõikes 10 kraadi.
Aga jaanuaris kasutegur 2 ja deltaT on 30 kraadi.

Seega, valdav osa soojast tuleb madala kasuteguriga. Reaalse keskmise saab ainult kaalutud keskmise meetodiga arvutada.

Soojuspumba "keskmine kasutegur" on ka libe tee, sest hea kasuteguri korral on ju sooja palju vähem vaja. Seega, tuleks alati lisada ka soojaveeboilerile soojusvaheti - siis saab vähemalt sooja vee odavamaks.

Keskmine kasutegur on muidugi BS. Aga nagu ennist mainisin: kui on korralik akumulatsioonipaak (vähemalt 24h) siis ööpäeva lõikes oskab vähemalt NIBE kütta
paagi kuumaks siis kui kasutegur on kõrgem või elektrihind odav (järelikult võrgus väike tarbimine).
Teiseks ei soovitata kunagi soojuspumpa ainukütteks. Reaalselt on aastas mõnikümmend päeva
kui pumba kasutegur on ka päeval väga kehv. Nende tippude katmiseks võiks/peaks
süsteemis olema mõni tahkeküttekatel. Päikesepaneelidega ei lahendagi mingit probleemi,
saad lihtsalt enda kulusid lihtsalt vähendada. Eelmine suvi näiteks oli hea konditsioneeri
“Toita” selle elektriga.

Paneks nats talupojatarkust kah - enne imekütteviisidesse investeerides tuleb viia piirete soojapidavused korda ja vaadata kriitiliselt üle temperatuur toas - ei pea trusparite väel käima, 1 kraad kõrgem temperatuur tõstab küttevajadust 5+%.

Madis Reivik kirjutas:Päike ei lahenda Eesti talvemuresid, kuna talvekuudel tootlikus nii väike et pole mõtet lund ka ära pühkida.

Jah, just. Nii on.
Meil nüüd täpselt aasta päikesejaamad töös olnud ja ülevaade olemas.


Päikeseelektriga (lisa)toidame peamiselt soojuspumpasid.
Üks on (nn."Plant 1" taga) Thermia Mega L 2020 (14-59KW) ja teine on (nn."Plant 2" taga) Thermia Mega M 2020 (11-44KW).
https://www.thermia.fi/media/69723/mega ... 200406.pdf
Soojuspumbad/süsteem on seadistatud nii, et 100% sooja tarbevee kütmisest katavad pumbad ilma kaugkütte lisakomponendita ja mis üle jääb läheb keskküttele.
Tegemist on siis nn "ventilatsioonist soojustagastusega" süsteemiga.

Detsembris 2021 oli olukord, kus päikeseenergia omatootlus oli olematu, väljas oli keskmiselt külmem detsember, tarbisime pumpadega börsihinnaga (220 energia) võrguelektrit ja elektrihind oli nii räige, et odavam oli sisse osta kaugkütet. 100% soojast tarbeveest (+50...+52 kraadi) kütsid soojuspumbad ja ca 50% keskküttest tuli soojuspumpadest ning ca 50% keskküttest tuli kaugküttevõrgust.
Jaanuar oli piiri peal ehk, et pumpadega ca 50% keskkütte kütmine tuli nibin-nabin odavam, kui kaugküte.

Detsember 2021

Eesti keskmine õhutemperatuur oli -4,3 °C, mis on 3,3 °C normist madalam (paljuaastane keskmine -1,0 °C).
Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 8,5 °C (19. detsember, Heltermaa ja Roomassaare) ning miinimumiks -27,6 °C (7. detsember, Tartu-Tõravere).

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 34 tundi, mis on 162% normist (paljuaastane keskmine 21,0 tundi).

Detsembri esimene dekaad oli eriliselt külm. Eesti keskmine õhutemperatuur oli -8,7 °C (norm +0,1 °C). Arvestatuna 1961. aastast on detsembri esimene kolmandik olnud veel külmem vaid ühel aastal – 1973, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli -10,9 °C.

https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/

Arvutasin välja selle elektrihinna piiri, kust alates on kasulikum soojuspumbad seisma panna.
See oli 0,21EUR/kWh olukorras, kus võrgutasusid kompenseeriti 50%
2021 detsembri keskmine elektrihind koos kõikide lisadega oli meil 0,22 EUR/kwh
2022 jaanuari keskmine elektrihind oli 0,14 (koos kõikide lisadega 0,20) EUR/kwh

Kapten Trumm kirjutas:Paneks nats talupojatarkust kah - enne imekütteviisidesse investeerides tuleb viia piirete soojapidavused korda ja vaadata kriitiliselt üle temperatuur toas - ei pea trusparite väel käima, 1 kraad kõrgem temperatuur tõstab küttevajadust 5+%.

Lihtsalt ääremärkusena siia juurde nn "venttagastusega" süsteemi kohta: nn "venttagastusega" soojuspumpade kasutamisel töötavad nad väidetavalt kõige ökonoomsemalt siis, kui ventsüsteemist tuleb peale ca +20...+22 kraadine õhk. See omakorda tähendab, et ruumides kust see õhk välja tõmmatakse võiks olla keskmiselt +21 kraadi sooja. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et osad keeravad oma eluruumides temperatuuri maha +18 kraadi peale (seadistuspiirang ja miinimum, mida süsteem võimaldab) ja +21 kraadi "keskmise" saavutamiseks peavad osad eluruumid olema vastukaaluks ca +23 kraadise temperatuuriga. Mingi soojakadu on ka õhu liikumisel eluruumidest väljatõmbeseadme soojusvahetuselemendini.

Smith kirjutas:Teiseks ei soovitata kunagi soojuspumpa ainukütteks. Reaalselt on aastas mõnikümmend päeva
kui pumba kasutegur on ka päeval väga kehv. Nende tippude katmiseks võiks/peaks süsteemis olema mõni tahkeküttekatel. ...

Ka selline soovitus on "libe tee" kui ei arvestata sellise lisakütte soetusmaksumust, jooksevkulusid ja saadava varusoojuse ühikuhinda ning saadud soojuse ühikuhinna suhet külma hetke elektrihinda.

Katel vajab vastavaid ruume, korstent, tehnikat, perioodiliselt korstnapühkijat jne. ja kui arvestada see seadmete komplekt tööks 10 päevaks aastas ja 20 aastase ekspluatatsiooniajaga (kokku 200 päeva), siis kui palju maksab üks sellise lisakütte komplekti kasulikult töötatud päev, ilma kütuse hinda arvestamata?

Kui võtta näiteks eramu ruumi põranda (turu)ehitushinnaks 1500eur/m2 (katlaruumi maksumus ca 6000eur) ja katel lisadega 10000eur, siis arvestades ainuüksi (ruumi ja katla) soetusmaksumust maksab üks efektiivse kasutamise päev, arvestades planeeritud efektiivsete kasutuspäevade arvu, 80eur.

Kui katla võimsus ületab 25kW, siis peaks iga aasta kütteseadet külastama ka inspektor, lisaks korstnapühkijale, ja see lisaks kasuliku küttepäeva hinnale veel ca 20eur.