91. leht 110-st

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 04 Okt, 2023 8:19
Postitas Walter2
Uhh, jumal tänatud - ma juba kartsin midagi hullemat. Tänud Trummile!

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 04 Okt, 2023 8:27
Postitas Kapten Trumm
Manurhin kirjutas: 04 Okt, 2023 7:34
Kapten Trumm kirjutas: 03 Okt, 2023 15:56 Lisan niipalju, et Eesti haiglates, sh hooldushaiglad on suurusjärgus 25 tuhat voodikohta, millest päris palju asub Tallinnas endas
... Ja mis on suuremas osas täidetud niigi. Palju sealt annaks patsiente vajadusel enam-vähem koheselt koju saata, eriti veel suuremat sorti kriisiolukorra puhul? Olukorras, kus ühistransport ei liigu ja teed on kriisipiirkonnast evakueerujatest totaalselt umbes? Kui inimestele vähemalt tsiviilkaitse aluseidki õpetataks, võiks juba ohvreid oluliselt vähem olla, nt. kui paljud tänapäeval taipavad, et nähes taevas kahtlaselt eredat valgust, ei ole tark tegu minna aknale jõllitama, vaid üritada enne lööklaine kohalejõudmist jõuda vannituppa, WC-sse või vähemalt esikusse/koridori, kus aknaid ei ole?
Taoline probleem pole mitte ainult meil, vaid ka mujal - küllap ka Venemaal endal. Rahuaja ja rahuaja pisemate tehnogeensete õnnetuste järgi vormitud meditsiinisüsteem ei tule toime kannatanute vooluga isegi üheainsa suurema tuumapommiga mõnes suuremas linnas.

Mingil määral adresseeris probleemi NSVL omal ajal, nt need tohutud haiglakorpused äärealadel, nt Võrus. Keilas suur haiglakorpus, spetsialiseeritud põletustele. Taipate? Kuid arvata on, et ka NSVL ajal, kui kohtade arv võis olla suurem või seal võis mingi mobilisatsioonireserv olla, siis linnade tuumapommitamine, kui põhimass olnuks evakueerimata, ujutanuks ikkagi kõik üle. Lihtsalt kannatanuid on tohutult palju.

Kui ma aega saan, siis kriban 1Mt Tallinnas teemal edasi, kuna antud Nukemap ei anna eriti aimu purustuste ulatusest. Helsinki puhul annab sama pomm vähem surnuid, kuid rohkem vigastatuid. Kuid mitte varjendite pärast. Arvan, et seal on põhjuseks asjaolu, et Helsinki kesklinn piirneb merega ja pool pommi energiast hajub merele. Vähemalt koht, kus proge seda pakub, asub kohe mere kaldal.

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 04 Okt, 2023 8:59
Postitas Lemet
Taoline probleem pole mitte ainult meil, vaid ka mujal - küllap ka Venemaal endal.
Piisab, kui meenutada rahva käitumist Tšeljabinski meteoriidi päeval.

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 04 Okt, 2023 11:31
Postitas Manurhin
Lemet kirjutas: 04 Okt, 2023 8:59
Taoline probleem pole mitte ainult meil, vaid ka mujal - küllap ka Venemaal endal.
Piisab, kui meenutada rahva käitumist Tšeljabinski meteoriidi päeval.
Isegi Pripjati reaktori põlengut vahtisid akendest paljud inimesed, osad kogunesid isegi välja mingi silla peale. Lausa muinasjutuliselt ilus olevat olnud, igasugu erinevat värvi leegid, tõeline värvidemäng. Tol hetkel nad veel ei teadnud, et see ilu on paraku tappev.

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 04 Okt, 2023 11:41
Postitas Kilo Tango
Manurhin kirjutas: 04 Okt, 2023 11:31 ... Tol hetkel nad veel ei teadnud, et see ilu on paraku tappev.
Tegelikult oleks ju võinud ots-otsaga kokku panna küll. Tollal ikka NSVL-is oli üsna laialdaselt teada, mis on tuumareaktsiooni jääkproduktid ja kuidas need levivad. Ka pidi kohalikele olema teada, et seal on tuumaelektrijaam.

Nii, et asi pole teadmistes. Asi on selles, et edevus ja uudishimu on suuremad tungid, kuid kauge oht elule ja tervisele. Asi muutub vastupidiseks alles siis, kui oht muutub käega katsutavaks.

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 04 Okt, 2023 12:11
Postitas Manurhin
Kilo Tango kirjutas: 04 Okt, 2023 11:41
Manurhin kirjutas: 04 Okt, 2023 11:31 ... Tol hetkel nad veel ei teadnud, et see ilu on paraku tappev.
Tegelikult oleks ju võinud ots-otsaga kokku panna küll. Tollal ikka NSVL-is oli üsna laialdaselt teada, mis on tuumareaktsiooni jääkproduktid ja kuidas need levivad. Ka pidi kohalikele olema teada, et seal on tuumaelektrijaam.

Nii, et asi pole teadmistes. Asi on selles, et edevus ja uudishimu on suuremad tungid, kuid kauge oht elule ja tervisele. Asi muutub vastupidiseks alles siis, kui oht muutub käega katsutavaks.
N. Liidus õpetati küll seda, mis on tuumapomm, tuumasõda ja sellega seonduv (pluss muud massihävitusrelvad), aga aatomielektrijaama võimalikust avariist pole üheski tolleaegses tsiviilkaitseõpikus juttu. Õigupoolest polnud ju selle ajani ühtki võrreldavat intsidenti üheski AEJ-s olnudki. Aknaklaasid jäid Pripjatis terveks, tuumapommile iseloomulikku tulekera ka ei olnud. Rahvas ei osanud lihtsalt karta. Pikka aega arvati, et toimuski vaid auruplahvatus, alles viimastel aastatel on tulnud ilmsiks, et oli vist ikka mingi väiksem tuumaplahvatus ka, muidu poleks laiali lennanud radioaktiivse sodi sisse teatavad elemendid tekkida saanud.

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 04 Okt, 2023 12:46
Postitas Peeter
Mul oli sõjaväes poiss, kes oli Pripjatist pärit. Nägi ise seda pauku pealt. Ütles, et olid "guljaniel" tüdrukutega ja seal kuskil lähedal (vist oli vastaskaldal) veekogu ääres kaldal istunud. Eriti ta sellest rääkida ei tahtnud. Ütles, et takovo ranše ne videl i ne znal , st eesti keeles "kordumatu elamus". Kui pauk ära käis, siis oli selline tunne olnud, et justkui maa avanes ja põrgutuli pääses maaima. Selline sinakas-rohekas põrgutuli. Läks taevasse. Ütles, et vaatepilt oli lihtsalt nii võimas. Et nad lihtsalt nagu halvatuna vaatasid, seisid ja vaatasid, teha midagi ei osanud, öelda midagi ei osanud. Vaatasid, ei oskanud aimatagi, et mis juhtus ja ammugi mitte, millised saavad olema tagajärjed.

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 04 Okt, 2023 12:55
Postitas Kapten Trumm
Kilo Tango kirjutas: 04 Okt, 2023 11:41 Tegelikult oleks ju võinud ots-otsaga kokku panna küll. Tollal ikka NSVL-is oli üsna laialdaselt teada, mis on tuumareaktsiooni jääkproduktid ja kuidas need levivad. Ka pidi kohalikele olema teada, et seal on tuumaelektrijaam.
Nii, et asi pole teadmistes. Asi on selles, et edevus ja uudishimu on suuremad tungid, kuid kauge oht elule ja tervisele. Asi muutub vastupidiseks alles siis, kui oht muutub käega katsutavaks.
Tseljabinski meteoriidiplahvatus (vist 2013?) käitus kohalik elanikkond nagu kari lambaid, tormates aknale vaatama, mis ere valgus see selline on (kui meteoriit kõrgustes mitmesaja kilotonnise jõuga plahvatas). Paraku aga järgnes sähvatusele ülehelikiirusega lööklaine ja 90% kannatanutest olid klaasikilluvigastustega näos, kätes jne.

Mul oli peale seda viidud õpilaste kodanikukaitse teema kontrolltöösse sisse küsimus, et milline tegevus on õige ootamatu ereda valguse ilmumisel. Enamvähem kõik vastas sellele ka õigesti (viivitamatult varjuda).

Konks selles ongi, et valgus liigub kõige kiiremini, mitme helikiirusega liikuma hakkav lööklaine tuleb mõne sekundiga järgi ja plahvatuse enda mürinat võid kuulda alles tükk aega hiljem.

Seejuures tulekera efektide jaoks pole oluline isegi, kas tuuma- või tavaline, kui soojusenergia hulk pinnaühikule ületab teatud piiri, siis inimene aurustub ühtviisi nii tuumaplahvatusele kui väetiseterminaali plahvatusele liiga lähedal seistes.

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 04 Okt, 2023 13:21
Postitas Kapten Trumm
Aga siis lubatud purustused. Ühel kenal selgel päeval lõhkeb Tallinnas Viru ringi kohal umbes 1,5 km kõrgusel 1 megatonni suurune termotuumalaeng.

800 m epitsentrist ehk rangelt lõuna suunas Kentmanni-Liivalaia ristmikuni langeb osaks ülerõhk üle 2 bar ehk seal puruneb kõik peale suure kandvusega varjendite. Arvestades tulekera läbimõõtu, on peale plahvatust umbes 800 m raadiusega ala täiesti lage, maapind ja hoonete tükid on sulanud milelkski klaasitaoliseks. Väljaspool varjendit asujate hukkumine on 100%. Kuna seal kandis asuvad allesjäänud Pätsu ja Stalini aegsed varjendid, siis hukkuvad ka varjendites olijad varjendi purunemise tõttu. Esimene purunemine tekib sellest, et tulekera tohutu kuumuse tõttu kiviehitused plahvatavad nagu pommid, kui betoonis sisalduv vesi muutub momentaalselt ülikuumaks auruks. Vanalinna ja Toompea lossi asukohta reedab vaid sulanud kivimaterjaliga kaetud Toompea mägi. Rootsiaegsetes bastionides olevad varjendid vastu ei pea. Helsinki kesklinnas asuvad kaljuvarjendid (S6) jääksid enamasti terveks (kui nad päris epitsentrisse ei satu).

1800 m epitsentrist ehk rangelt lõuna suunas ehk umbes Veerenni-Tehnika tn ristmikuni langeb osaks ülerõhk ca 1,5 bar. Kõik hooned on muutetud rusuhunnikuteks. Säilivad ainult varjendid, näiteks klass III või Soome S2. Süttivad asjad võivad põleda. Varjumata inimeste hukkumine ületab 90%.

4500 m epitsentrist ehk Pärnu maanteed mööda Tammsaare tee viaduktini (lõunasse jääb see koht kesk Ülemiste järve) langeb osaks ülerõhk 0,7 bar. Hoonestus on rusuhunnik, kust turritavad välja raskemad betoonist kontstruktsioonid, näiteks Delta Plaza mõned kandepostid. Ülerõhk varjamata inimese jaoks on endiselt tappev. Soomustransportöörid jääksid terveks, kuid lööklaine paiskab need kummuli. Nõuka klass IV või Soome S1 varjendid jäävad terveks.

6500 m epitsentrist Pärnu maanteed mööda (lõunas asub siin Ülemiste lõunakallas) ehk umbes Valdeku ja Vabaduse pst ristmikuni langeb osaks ülerõhk 0,3 bar. Sellest piisab enamiku ehituste purunemiseks (piir asub alla 0,2 bar). Kuna õhulaine liikumise kiirus on piisavalt langenud, siis ei kustuta lööklaine tulekahjusid ja siit (Nõmme aedlinnas) algab masstulekahjude vöönd, mis ulatub umbes 12 km kauguseni ehk Pärnu maanteed mööda linna piirini Pääskülas (kus soodsades oludes levib tuli veel kaugemale. Kogu see segipaisatud eramute rajoon põleb hiigeltulekahjus. Kapitaalsemate, betoonist ehitatud ja piisavalt õhukindlates keldrites olijad jäävad terveks. Magalarajoonide suunas algab tulekahjude vöönd umbes Tehnikaülikooli juurest, nn vanem Mustamäe suure tõenäosusega põleb. Ülerõhk on piisavalt madal, et väljas olijad võivad jääda terveks (kui nad on taibanud pikali visata, jalad plahvatuse suunas).

12 000 m epitsentrist (umbes linna piiril Pääskülas, magalate suunal Tabasaluni) on õhusurve umbes 0,15 bar. Paneelmaja keldrites olijad jäävad terveks, kuid kui aknad ja uksed pole kindlustatud, silmade ja kõrvade vigastused pimedaks ja kurdiks jäämiseni välja. Eramajade rajoonis võib tuli levida ka sinnani.

Kokkuvõtvalt ehk panite tähele, et Helsinki taolise varjendisüsteemiga, eeldusel, et elanikud jõuavad varjuda, on üleelamise võimalused päris head, kaotused võivad olla ehk mõni protsent (osa varjendeid võib sattuda epitsentrisse, kus neid tabab erakordselt tugev lööklaine ja termiline koormus).

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 25 Okt, 2023 19:36
Postitas ruger
orkidel oli tuumaõppus, kus harjutati suure tuumalöögi andmist

Russia held a training exercise of a massive nuclear strike.

The Yars mobile launcher, a nuclear submarine and two strategic missile carriers were involved in the strategic nuclear forces exercise. Allegedly, ballistic and cruise missiles were launched during the exercise.

Putin himself directed the training.
https://twitter.com/Gerashchenko_en/sta ... 6512611495

The Russian defense ministry has confirmed the launch of a Yars intercontinental ballistic missile within its training exercises today.
https://twitter.com/Gerashchenko_en/sta ... 2242259277

Video ka
Russia conducted a "massive nuclear strike" exercise 😳

The "Yars" intercontinental ballistic missile was launched from the cosmodrome, and the "Syneva" ballistic missile was launched from a nuclear-powered submarine cruiser.
https://twitter.com/Maks_NAFO_FELLA/sta ... 6233421058

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 30 Okt, 2023 22:32
Postitas ruger
See nädal tehakse palju raketilaskmiseid-ametlikud andmed. Ehk Põhja-Korea ka osaleb. :scratch:

Intercontinental launch week 🚀

From 31/10 to 06/11 we could see 4 SLBM/ICBM launches, if everyone is on time:
- SARMAT (🇷🇺 ICBM) from Plesetsk
- BULAVA (🇷🇺 SLBM) from White Sea
- MINUTEMAN-III (🇺🇲 ICBM) from Vandenberg AFB
- M51 (🇫🇷 SLBM) from Biscarosse
https://twitter.com/M51_4ever/status/17 ... 8451614998

Hiinal oli juba septembris laskenädal

China had its own "Intercontinental Launch Week" back in September, but maybe they will decide to join last minute ?
https://twitter.com/M51_4ever/status/17 ... 0393610666

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 03 Nov, 2023 12:16
Postitas mäger
Tuumajõudude kasutamine ja pariteedi loomine, selle strateegia ja vastaspoole käitumise ennustamine vastab tõenäoliselt mänguteooria põhimõtetele, aga... siin on probleem selles, et minu hinnangul tõenäoliselt psühhopaadid on ka riskialtimad ja nende puhul tavapärased mänguteooria tulemused ei tööta. Analoogia on siin aktiivsus- ja tähelepanuhäirega uuritavate käitumine mänguteooria situatsioonides, mis on oluliselt riskialtim isegi olukorras, kus vähese riskiga taktika on edu toonud. Kahjuks pole ma leidnud ühtegi artiklit, kus mänguteooriat oleks uuritud psühhopaatide peal ja peab tunnistama, et minu matemaatikast arusaamine ei ole nii hea vist, et üksinda sobivat uuringut disainida.

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 03 Nov, 2023 14:13
Postitas Fucs
Vbl on nendes midagi asjalikku :roll:

Cooperation and psychopathy:
A game-theoretic perspective.
https://eprints.soton.ac.uk/452686/1/Thesis.pdf

The psychopath’s dilemma: The effects of psychopathic personality traits in one-shot games
https://www.sciencedirect.com/science/a ... 6911000031

How group composition affects cooperation in fixed networks: can psychopathic traits influence group dynamics?
https://royalsocietypublishing.org/doi/ ... sos.181329

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 05 Nov, 2023 9:22
Postitas ruger
orkidel ebaõnnestusid Jarsi ja Bulava testlaskmised

Venemaa on läbi viinud ebaõnnestunud rakettide Yars ja Bulava (tuumarelvakandjate) katsetused – teatab Ukraina sõjaväeluure.

◾️ 1. novembril 2023 viis Venemaa läbi mandritevahelise ballistilise raketi RS-24 Yars, mis on Vene Föderatsiooni maapealsete strateegiliste tuumajõudude põhikomponent, ebaõnnestunud katsetused.
◾️ Rakett Yars lasti Plesetski kosmodroomilt Kura katsepolügooni sihtmärgile välja Venemaa relvajõudude strateegiliste raketijõudude 33. raketiarmee lahingumeeskonna poolt.
◾️ Ukraina sõjaväeluure teatel läks rakett Yars kursilt kõrvale, nagu ka eelmistel Venemaa agressorriigi strateegiliste tuumajõudude juhtimis- ja staabiõppustel 25. oktoobril 2023.
◾️ Sarnaselt ebaõnnestus 25. oktoobril 2023 allveelaevade raketiristlejalt Borey ballistilise raketi RSM-56 Bulava katselaskmine, mis tõestas järjekordselt selle ebausaldusväärsust.
◾️ Moskval on tõsiseid probleeme ka silopõhise raketiga ICBM RS-28 Sarmat, mis on üks võtmeprojekte agressori väljakuulutatud Venemaa Föderatsiooni strateegiliste tuumajõudude moderniseerimisprotsessis. Tegelikkuses on Sarmat lõpetamata, ebatäiuslik rakett.
https://twitter.com/Gerashchenko_en/sta ... 1570577777

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitatud: 06 Nov, 2023 22:43
Postitas mäger
Fucsile aitäh. Sa oled ikka andmete leidmise võlur, ma püüdsin Science Directi kaudu otsida, aga see probleem on vist sotsioloogiline, mitte meditsiiniline :scratch: