Riigikaitse eelarve

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Sinu jutus puudub praegu loogika, hea Kriku..

Sest kõik selle foorumi kroonilised "peavoolu tatipritsid" on end ikka väga hoolega konspireerinud jaburate varjunimede taha - no ilmselt meelega

[Dr.Sci]

FB-s on ka kinniseid gruppe, ega viite panemine siinkohal aitaks. Tegin otsingu ja tundub et tekst on olemas aga mina sellele ligi ei pääse (peaks miski grupuga liituma või kellegagi sõbraks hakkama)

[Kriku]

Hea Borja, ma ei saa aru, mille üle sa praegu vaidled. See, kui sa ei lisa viidet, on foorumi reeglitega ilmselges vastuolus (tsitaat ülal). Ma palun veelkord, lisa viide, või ma likvideerin siit kogu selle saba.

[nimetu]

Ainuke võimepõhine arengukava on olnud 2009 aasta oma. Hilisemad on olnud sellised mis vastavad enamuse ajudele - mikrotasandile. Õnneks on suurostud tehtud selle 2009 aasta oma järgi sest võimearendus on pikk ja kallis protsess.

Vot see on küll mingi jama.
Nimetet arengukava on mõneti siin lahatud ja selle probleemid välja toodud. Alustades näiteks sellest, et see oli laias laastus ebarealistlik, sest põhines liialt optimistlikul majandusprognoosil. Loomulikult järgnes hoopis viimase aja üks suuremaid majanduskriise. Kavas oli nii keskmaa-õhutõrje, laevavastased raketid, tankid/jalaväelahingumasinad, mereväe kiirkaatrid, multifunktsionaalsed helikopterid jne. Kümne aasta perspektiivis oli see ilmselgelt liiga mahukas ettevõtmine.

[hjl85]

Sinu jutus puudub praegu loogika, hea Kriku..

Sest kõik selle foorumi kroonilised "peavoolu tatipritsid" on end ikka väga hoolega konspireerinud jaburate varjunimede taha - no ilmselt meelega

Ühesõnaga siis võib selle sinu toodud "tsitaadi" panna jutumärkidesse ja omistada sinule. Üks asi on anonüümselt arvamuse avaldamine(isiku poolt keda andminnid saavad kontrollida), teine aga tuua tsitaate ja väita, et need on kellegi teise kirjutatud. Kui seda väidad siis tõenda. Lihtne ja loogiline. Niikaua kuni seda teinud ei ole on täielik õigus lugeda seda tsitaati sinu kirjutatuks.
Teised võivad olla, kes tahes aga sinu palavalt armastatud "konservatiivsed mitte peavoolu esindajad" üritavad EV kaitsevõimele käru keerata. Nüüd ootaks teksti marksistlikutest ülikoolidest ja sotsialistlikest õppetoolidest.

[Chupacabra]

Kummaline olukord. Valitsuses istuv erakond kritiseerib enda alluvuses olevat struktuuri. Mis takistab käiseid üles käärimast?

Ma kaldun arvama, et praegune kordineeritud rünnak Kamina suunal on lihtsalt tähelepanu kõrvale juhtimine asjaolult, et EKRE pole mingi rahvuslaste erakond vaid Keskerakonna sõsarpartei. Tuletan meelde, et kui Rahvaliit oli täiesti mängust väljas leiti etteotsa kaks kaabut, pandi erakonnale uus fancy nimi ja hakati Keskerakonna meedias ennast promoma. Täna tasutakse teenet.

[Viiskümmend]

Selge on, et riigikaitse 2% kogutakse maksudena ettevõtlusest, samast allikast tulevad ka ametnike/kaitseväelaste palgad ning samast allikast makstakse kinni ka see uus kirgi küttev kaitsevaldkonna riigilaen. Siia võibki selle "udu piiri alguse" panna, sest rahandusminister, kes vastutab riigikaitseeelarve ja hangete jooksva kontrolli eest ei ütle nende kohta traditsiooniliselt mitte midagi. Samamoodi ei leia Riigikontolli leheküljelt auditeid, kas juba kulutatud kümnete ja sadade miljonite puhul said püstitatud eesmärgid täidetud ning tehtud investeeringud olid efektiivsed. Majandusminister ei ütle traditsiooniliselt mitte midagi selle kohta, kas riigikaitse valdkonna kulutused üldse ettevõtlust toetavad ning on meie maksubaasi kasvamise jaoks soodsad ja jätkusuutlikud. Suht "siil udus" ikkagi...

[Xender]

Arusaamatu lahmimine Helme jr poolt.

1. Küsida mida me oleme saanud mingi summa eest ja kas see on piisav? Seda võib teha iga ministeeriumiga. Sama moodi võib küsida, kas me nii väikeseid pensione ja pikki ravijärjekordasid tahtsimegi sotsiaalministeeriumi 5,88 miljardilise eelarve eest?

2. Mingeid küsitavaid kulukohti on kõikides ministeeriumites. Selle üle võib ja peab arutma. Kuid tegelikult helmed ei ole selles osas teinud mingit konstruktiivset kriitikat ja lihtsalt halvustanud EKVd.

3. Lihtsalt arusaamatu ...

a. kõigepealt teatad, et KM eelarvest tõmbame 50 milli maha.

b. Sellest tuli kisa ja saadi aru, et EKRE valijaskonna jaoks on riigikaitse oluline.

c. Siis ütled, et KMis on lollid koos ja räägid midagi segaselt, et pidasid silmas hoopis lisa investeerimisest??? Mis on ilmselgelt jooksult välja mõeldud, kui kusagilt tuleb ka tankipataljon, siis see nõuab EKV jaoks lisainvesteeringuid ja jooksvate kulude jaoks katet, ehk siis need asjad ei käi täitsa nii nagunii. Ühesõnaga täiesti läbimõtlematu plaan, mida see saabki olla, see plaan oleks pidanud sündima koos KMiga.

Üldse tundub, et Helmete puhul puudub võime näha asju suuremas pildis, mille üks põhjusi on kindlasti enda pidamist eksperdiks kõigis asjades. See kõik võis töötada opositsioonis istudes, kuid ei tööta valitsuses. Lisaks veel, noorem Helme oleks pidanud mitu korda läbi mõtlema rahandusministriks hakkates, et kas buumi ajal bermuuda kolmnurgas kohviku põhja laskmine ja hiljem oma vanemate kirjastuse pankroti ajamine ... ei räägi tema nõrkadest külgedest midagi.

[strateegiline sõdur]

Ma vahelduseks kiidaksin lugupeetud foorumlast Martin Heremit suurepärase ande eest lavastada nädalaid kestvaid mastaapseid vabaõhuetendusi, kus etendatakse riigikaitse teemalisi tükke.

Siseminister Mart Helme sõnade kohaselt on Eesti olemas ainult kaks pataljoni, kuid vaatamata sellele on kaitsevägi suutnud lavastatud etendused SIIL 2015 koos asjakohase lõpuvaatusega, kus pildile oli aetud terve I brigaad koos oma tehnikaga, samuti väärib ära märkimist etendus SIIL 2018, kus 15 000 näitlejat kehastas maakaitset ning peatselt etenduv järjekordne SIIL koos kogu II brigaadiga. Olla räägitud isegi mingist super SIIList, mis pidavat kunagi lavastuma ning kuhu terve vald kokku aetakse ja kihelkond kokku kutsutakse.

Tahaks küsida, et kuidas ta küll seda kõike oskab, teha kahe pataljoniga st nii umbes 2000 inimesega, selliseid mastaapseid lavastusi – vot seda oleks küll huvitav teada saada. Siit annaks õppida nii Teatriliidul, TENETi režissööril Christoper Nolanil, kui kõigil endistel reservkolonelidel ja muudel alamatel inimestel, et kuidas nii vähesega teha nõnda palju.

Ma ei näe siin muud võimalust kui, et 2021. aasta teatriahindade jagamisel kukub kaitseväe juhile parima lavastaja auhind.

[aj1972]

Võtsin vaevaks eilset Helmete raadiosaadet kuulata jutu sees Mart ütleb välja Isamaa tahtis kärpida eelarvet aga meie kärbime nüüd nende haldualas olevat Kaitseväe eelarvet. Vanema Helme häälest kostis siiras rõõm,et saab koalitsioonopartnerile käru keerata. Lisaks Mart rõhutas nemad peavad kinni 2 % kaitseeelarve kulust mis minus tekitab tugevat hämmingut,sest EKRE valimislubadus oli 2,6%.
Kokkuvõtteks tahtmine ära teha konkurendile on suurem ja olulisem kui Eesti riigi heaolu.
Lisaks kõik Helmete ja Kunnase numbrid lisarahastuse kohta on ikka üllatavalt väiksed, isegi häma ajades ei suudeta end reaalsusega kurssi viia.

[nimetu]

Siit annaks õppida nii Teatriliidul, TENETi režissööril Christoper Nolanil, kui kõigil endistel reservkolonelidel ja muudel alamatel inimestel, et kuidas nii vähesega teha nõnda palju.

Ei, selliste tükkidega pakub ta juba konkurentsi David Copperfieldile.

[A4]

Selge on, et riigikaitse 2% kogutakse maksudena ettevõtlusest, samast allikast tulevad ka ametnike/kaitseväelaste palgad ning samast allikast makstakse kinni ka see uus kirgi küttev kaitsevaldkonna riigilaen. Siia võibki selle "udu piiri alguse" panna, sest rahandusminister, kes vastutab riigikaitseeelarve ja hangete jooksva kontrolli eest ei ütle nende kohta traditsiooniliselt mitte midagi. Samamoodi ei leia Riigikontolli leheküljelt auditeid, kas juba kulutatud kümnete ja sadade miljonite puhul said püstitatud eesmärgid täidetud ning tehtud investeeringud olid efektiivsed. Majandusminister ei ütle traditsiooniliselt mitte midagi selle kohta, kas riigikaitse valdkonna kulutused üldse ettevõtlust toetavad ning on meie maksubaasi kasvamise jaoks soodsad ja jätkusuutlikud. Suht "siil udus" ikkagi...

Siiski-siiski. Riigikontroll on Kaitseministeeriumit ja tema valitsemisala auditeerimas ja kontrollimas käinud küll: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/ ... fault.aspx

Nõus, et suurem osa nendest auditest pole mitte n-ö sisulised efektiivsusauditid, vaid rutiinsed „raamatupidamise aastaaruande õigsuse“ auditid. Aga on siiski ka kolm n-ö sisulist auditit, mis väga otseselt vastavad küsimusele, „kas raha on läinud õigesse kohta“ ja „kas sellest kõigest ka mingit tolku on“. Need on „Kaitseväe sõjalise valmisoleku tõstmiseks ja mobilisatsiooniks vajalike varude moodustamise, hoidmise ja uuendamise tulemuslikkus aastatel 2009-2012“ (2013); sama auditi neli aastat hiljem tehtud jätkuaudit „Kaitseväe üksuste lahinguvalmiduse saavutamine“ (2017) ning „Kaitseliidu valmisolek täita riigikaitse arengukavas ettenähtud ülesandeid“ (2018). Nende auditite avalikud kokkuvõtted on leitavad ülaltoodud lingilt. Soovitan lugeda, eriti kahte viimast. Sest need n-ö kõrvaltvaataja auditid kokkuvõttes ju seda kinnitavadki, et sõja ajaks ettenähtud reservüksuste mehitatus ja varustatus on pidevalt paranenud, riigikaitsesse panustatud sajad miljonid on enamvähem kooskõlas plaanide ja kavadega (st raha on läinud õigesse kohta) ning et reaalne lahinguvalmidus on kõvasti paranenud.

Minu poolest võiks Riigikontroll selliseid sisulisi auditeid teha rohkem. Takistuseks ei ole siin mingi salastatus või soovimatus Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe juhtkondade poolt oma saladusi avada, vaid Riigikontrolli enda seisukoht, et riigikaitse on nii spetsiifiline valdkond, mille jaoks oleks tarvis eraldiseisvat, vastava tausta ja teadmistega audiitorite meeskonda, milleks Riigikontrollil aga raha ei ole ja keegi ei anna kah. Mis on minu arvates pisut kummaline seisukoht, sest sedasama võib väita enamike Eesti ministeeriumite kohta, mis samas ei takista Riigikontrollil teistes ministeeriumites pidevalt sisulisi auditeid läbi viia. Aga see selleks.

Aga kes ei usu Riigikontrolli auditeid, see võiks siis vähemalt uskuda või oma silmaga kaeda lisaõppekogunemiste tulemusi, mis oma olemuselt pole midagi muud, kui kontroll selle üle, kas täiesti suvaliselt valitud sõja-aja üksus on võimeline ööpäeva-paariga end mobiliseerima ja lahinguvalmis seada vastavalt koosseisu- ja varustustabelis ettenähtule.

[A4]

..näoraamatus arvab üks rahalugemises pädev KV erukolonel aga nii...

Kui laupäevasest ERR artiklist võis jääda mulje, et EKRE on 2%+ kaitsekulude vastu siis siit ikkagi on näha, et EKRE on eelarveliste vahendite sellise kulutamise vastu nagu KM seda planeerib. Kahes erakonnas, EKREs ja Reformierakonnas, on reserv- ja eruohvitserid kes kaitsekulutuste sisu kohta on pädevad rääkima. Vahetult KV-le läheb sellest väiksem osa kui arvestada, et investeeringud on KM jagada. Juba KM aegade algusest on raha olnud teemaks. Esiteks oli see, et KM koosseis oli hirmsuur ja enamus neist lapsametnikud. Aastakümnetega on arenguid. Mujal maailmas on KM väike, paljud teemad on viidud allasutuste kätte. Tüürime ka selles suunas. Aegade alguses olid veel suured kahtlused, et investeeringute raha kanditi mujale. Mingeid tõendeid ei leitud. Nüüd siis tundub teema olevat kõik need KM allasutused ja see kuhu KV arendamise raha läheb. Seli tervisekeskus on olnud minu hammaste vahel teenistuse jooksul. Kui statistika on kättesaadav siis on lihtne arvutada, et veteranide taastusravi on tsiviilsüsteemis kümneid kordi odavam kui seda teha Selis. Kaitseuuringute keskuse sisendit .arengusse mina oma teenistusaja jooksul ei näinud. Miks peab KM eelarvest välja andma välispoliitilist "Diplomaatiat"? Jms. Leol on seal muidugi omad arvamused. Kui vastuse "mida teha" peab andma strateegiline arengukava mitte Leo Kunnas. Ainuke võimepõhine arengukava on olnud 2009 aasta oma. Hilisemad on olnud sellised mis vastavad enamuse ajudele - mikrotasandile. Õnneks on suurostud tehtud selle 2009 aasta oma järgi sest võimearendus on pikk ja kallis protsess. Täna ei julgeta endale tunnistada, et kõikide ülesannetega ja mahtudega ei suuda väike riik toime tulla. Arendada tuleb seda millega suudetakse ära hoida kriise ja nende eskaleerumist. Jne. Andres Anvelt olla kirjutanud artikli sellest, et laiapindne riigikaitse on üksnes paberil. Ma pole seda lugenud sest ma ei osta meie seitungeid ja seetõttu ei saa selle sisu ka kommenteerida. Kuid väitega, et laiapindset riigikaitset meil pole, tuleb nõustuda. Vürstiriigid eksisteerivad nii nagu ka klubiline valitsus. Lõppude lõpuks pole see ka üksnes meie probleem. 9/11 näitas ju ka seda, et US luured eksisteerivad omas korstnas.

Sellest jutust võib vist ära tunda ühe aastatel 2008-2010 KVPS J5 juhtinud koloneli. Oleks ka imelik, kui ta ei ütleks, et tema aktiivsel osalusel tehtud 2009. aasta arengukava oli viimane korralik, võimepõhine arengukava, ja kõik järgmised jamad.

Aga mis pädevat rahalugemist ja optimeerimist puudutab, siis Seli tervisekeskuse ülalpidamine maksis kaitse-eelarvele aastas u 600 000 eurot (ehk u 0,6% tänasest kaitse-eelarvest). (Ja tänaseks on ka see keskus juba „optimeeritud“ Kaitseväe koosseisu ning lõpetab lähiajal üldse sellisel kujul tegevuse). Kaitse-uuringute keskuse aastakulu kaitse-eelarvele on umbes 1 miljon eurot, selle sees on ka u 100 000 euro suurune Diplomaatia väljaandmise kulu. Ei hakka vaidlema selle üle, kas seda keskust ja ajalehte on vaja, lihtsalt juhin tähelepanu, et seni väljakäidud „optimeerimiskohad“ – Globemasterite osak, Seli tervisekeskus ja kaitseuuringute keskus koos ajalehega annaksid sulgemise korral säästuks kokku umbes 2 miljonit eurot (600 miljonilisest kaitse-eelarvest). Kuidas ja mille arvelt hoida kokku ülejäänud 48 miljonit, mida kaitse-eelarvelt tahetakse ära võtta?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kuidas ja mille arvelt hoida kokku ülejäänud 48 miljonit, mida kaitse-eelarvelt tahetakse ära võtta..

..et täpsusta pln, kesse nimelt "võtab ära" - hiina viirus vä

[A4]

Kui sa tõesti veel tähele pole pannud, siis ametisolev rahandusminister on viimase pooleteise nädala jooksul rohkem kui ühel korral intervjuudes esinenud seisukohaga, et kuna sisemajanduse kogutoodang langeb, siis tähendab see 2021. aasta kaitse-eelarve kärpimist 50 miljoni euro võrra ning (otsetsitaat) „mina isiklikult toetan kaitsekulude kärpimist“. Ja sinna juurde käib Kunnase jutt, et kaitse-eelarvest saab ja peabki mingeid kulusid „optimeerima“. Nõus, et keegi pole veel kelleltki midagi ära võtnud (ja loodetavasti ei võta ka), aga igal juhul tundub see olevat praeguste eelarveläbirääkimiste üheks peamiseks tüliküsimuseks. Sellest kõigest on tekkinud ka 6 lehekülge arutelusid siin teemas.