www.militaar.net

1990ndate alguse autoehituse etalon ehk W140 seeria S-klassi mersu S600 omas 408 hj ja 580 Nm arendavat V12 mootorit, millel oli 400 Nm saadaval tühikäigupööretel. Autol on neljakäiguline automaat, normaaloludes kasutatakse kohaltvõtuks teist käiku, esimest saab panna ainult käsitsi, kui panna käigukang 2 peale.

Eriti veel siis kui kiirendusvõistlus 10-12 sekundiga juba läbi on. Kui üritada seal siis kaheksat käiku sisse lapata on tulemus selge häving.

No need, kes seda 2-käigulist kasti pruugivad, sõidavad seda 400 m ikka tuntavalt alla 10 sek ja kiirendus 0-100 kmh võib olla seal 2 sek kandis.

Probleem on puhtalt öko - nimelt rohkemate käikudega on vaja väiksema diapasooniga hüdrotransformaatorit (momendikordistuse vahe on väiksem).
Kuna momendikordistus seal on seotud kadudega (asi töötab vedeliku pumpamise teel, kus on kaod), siis vähem tööd seal tähendab vähem kadusid, mis hajuvad üldiselt soojusena õhku.

Aga nõuka autotööstus suudab üllatada, lisaks automaatkastiga gaz21 on päriselt olemas konditsioneeri ja digiarmatuuriga 08, seda 80ndate lõpust. Niiet kõik võib olla.

2108 kere oli algusest peale ehitatud arvestusega, et sinna saab konditsioneeri paigaldada. Jahutusradika ees on ette nähtud koht konditsioneeri radika paigaldamiseks, mootoriruumi vaheseina on stantsitud kohad, kuhu puurida augud torude läbiviimiseks jne. Ja muid asju kah. Muidugi praktikasse need asjad eriti ei jõudnud. Digiarmatuur oli 1980ndatel väga moodne asi, näiteks Opel Kadetil said selle vaid kõige kallimad GSi mudelid.

Minu jaoks isiklikult on kõige suurem üllatus olnud Moskvits 21412 (see on siis mosse mootoriga "uus mosse") sidurikojalt selliste andurite kinnituskohtade leidmine, mis on paigaldatud nt 1985 BMW 3.5 mootorile. Muidu antud mudeli käigukasti iseloomustab ülikiire 5. käik, millega see originaalne 1,5 mosse mootor suudab allamäge ainult sõita. Peale seda kui need andurikohad leidsin, siis asetus kõik oma kohale. Plaanitud oli suurema töömahuga sissepritsemootor, mis jäi tulemata. Muide 2106 mootoriga mudelil neid ei ole.

2141 on müüdud komplekteerituna Nissani vms mootoriga. Enne, kui tehas pankrotti läks, tegid nad kõikvõimalikke hullusi.

Nõuka(autode) teemas on küsimus ka selles, et mingid asjad on ehitatud/tuunitud läänes edasimüüjate poolt ja reimporditud hiljem. Pluss kohapealne kalhoz ja rats, olgu siis põhjus mis tahes (nt see 03 "vremenji").

Tegelikult neid nüansse teabki vaid teemas sees olev fanaatik.

2141 diiselmotoriga versioon nimega 21411 läks tootmisse 1991, kuna läbirääkimised Fordiga mootorite tarnimiseks olla veninud.
Seda toodeti ekspordiks ja NSVL siseturule enne NSVL lagunemist seda ei tulnud.
Eestis olen müügis sellist näinud.

21411 läks ajalukku sellega, oli NSVL ainus diiselmootoriga sõiduauto.

Nüüd tuleb loll küsimus Trummile.

Miks veoautodel on siis a'la 12 käiku kui piisaks ideaalselt ka neljast või lausa kahest?

Kuulge autoiharad, mis materjalist rallimehed porilapakaid teevad ja kust seda osta võiks?

davidsoniharald kirjutas:Kuulge autoiharad, mis materjalist rallimehed porilapakaid teevad ja kust seda osta võiks?

ETRA Balti. Nad pakuvad sulle kõigepealt mingit plastikut, aga sa ära võta, see krobiseb jubedalt. Iga porilapakasse lendav kivike on kuulda. Riidega armeeritud kummi on kõige parem.

Nüüd tuleb loll küsimus Trummile.
Miks veoautodel on siis a'la 12 käiku kui piisaks ideaalselt ka neljast või lausa kahest?

Veoautodel on erinevalt sõiduautodest väga erinevaid koormusi ja kiiruseid, millega liikuda. Ja ökoteema muidugi ka.
Meie majas on üks 10-käiguline (2x5) ja niipalju kui sellega sõitnud olen, siis tavalistes liiklusoludes ilma koormata pole seal tõesti pooli käike vaja.
Ühel hetkel vajutad kordisti kiirematele käikudele ja jätad päris mitu käiku lihtsalt vahele, pole põhjust lapata.

See ETRA lehtkumm on küllalt kallis, ruutmeetrine tükk 3 mm õlikindlat (kuid armeerimata) lehtkummi oli mõni aasta tagasi juba 70 euri.
Olen seda kasutanud tihendite tegemiseks, mida pole saada või mida pole ette nähtud tihendiga panna (liimitavad liitepinnad, mis ei taha pidama jääda).

Minuarust sarnases stiilis mingist kumjast plastist lapakaid on müügil valmiskujul ka Automaailmas. Tjuuningkleepsud peal ja mitmet värvi.

Kapten Trumm kirjutas:... 21411 läks ajalukku sellega, oli NSVL ainus diiselmootoriga sõiduauto.

GAZ-24 tehti ka eksporti Peugeot diiselmootoriga GAZ24/M24D ja on ka endal õnnestunud sellisega, mis on ekspordist tagasi tulnud, Leningradis 80`ndatel reisida.

Ega omanik väga õnnelik sellise nõrga (55kW- 75hp) ja valjusti möliseva mootori peale ei olnud, sest tooaeg osteti kütust nagunii enamuses autobaasi autojuhtidelt ja kui kõik pakkusid bensiini, siis tema pidi diislikütet otsima.
(Kokkuhoitud diiselkütet müüdi majade ja kasvuhoonete kütteks või kallati lihtsalt maha.
Autojuhid said palka tonnkilomeetri järgi ja kõigil oli mingi nipp kilomeetrite juurdekerimiseks spidomeetril ning et mitte vahele jääda, pidid tanklast ettenähtud kütuse nagunii välja võtma.)
https://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=61036
http://m24d.onefortee.net/hist.htm
https://www.google.com/search?q=Volga+S ... I0Q4dUDCA0

Ei teinud tehas diislitega Volgasid, need mootorid paigaldati ikka edasimüüjate poolt ja juba välismaal. Belgias näiteks Scaldia pani juba 21le diiselmootorit.

Mosse 408 läks ka eksporti Perkinsi diisliga

AMvA kirjutas:Mosse 408 läks ka eksporti Perkinsi diisliga

Eksporti läksid nad tehasest tühja kapotialusega, käigukast pagasnikus. Mootorid paigaldas eksportöör. Aga väidetavalt olla üksikuid Soomest või mujalt ka siia tagasi sattunud. Tuleb meelde kuskilt kuuldud lugu, kuidas kütuse lõppemise tõttu tee ääres seisnud mosse juht pidanud möödasõitva MAZ-i kinni ja palunud tolle juhilt pangetäie kütust. Ega MAZ-i juht kade polnud, andiski, ise muigas vuntsi, et eks vaatame, kaugele sa sellega oma mossega jõuad . Suur olnud mehe imestus, kui pangetäie soljarkat paaki saanud mosse lihtsalt ees minema põrutas ega mõtelnudki seisma jääda .

Soomes pani Volga importöör (vist Konela) Gaz-24 Volga peale peale 2,1 Indenori diisli veel ka Fordi V6 3,0 bensiinimootorit koos automaatkäigukastiga.
Viimasega olla maksimaalkiirus olnud 170 kmh.

Loomulikult võis seda osta ka sünnipärase Gaz bensiinimootoriga, mis Konela reklaammaterjalis arendab lausa 112 hj (suurel kodumaal arendas 93 beniini rüüpav versioon 90-95 hj).

Kummaline veits on, et eksportautol oli originaalmootoril peal endiselt klikeaegne märg õhufilter, samas lääne mootorid olid kõik kuivade paberfiltritega.

https://pbs.twimg.com/media/EcGECwoWAAc ... =4096x4096