www.militaar.net

Ei olnud Mannerheim. Õigemini on sellel riigil olnud kaks marssalit. Aga kui see jutuajamine toimus, oli neist vaid üks elus. Laidoner on aga õige.

Äkkis siis marssal oli Fevzi Çakmak ja ta pahandas Laidoneri aruande pärast Rahvasteliidule:
http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/a ... 1_217.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Mare%C5%9Fal_(Turkey)
Ja sündmus võis siis olla Atatürki matus?

Nii see olevat olnud jah. Ja see, kes matustel Eestit esindas, oli kindral Jonson. Nii et küsi aga!

Kuskohas ja mis asjaoludel sellised optimistlikud read kirja pandi:
" Kirjutan .... ärapääsenud vanakuratite seast. Õnnelik päev oli ...., sellel päeval vabanesin ... kanna alt. Lasksin jalga üksi ja sain õnnelikult kohale, nüüd elan uhkelt ja tänan õnne, ning ootan mil sõidame ära Eesti kodusse.
...
Uhkes kivimajas vaba mees,
nari peal ees
seisab leib, või ja marmelaad"
Lisan juurde, et optimism oli ennatlik.

Pakun, et autor võis olla eestlane, kes 1941. aastal Punaarmee taganemisel Venemaale viidi. Seal lasi ta esimesel võimalusel punaväest varvast ning andis end sakslastele vangi. Kirjutas need read vangide kogumispunktis, kus teda kui eestlast hästi koheldi ja sõjaväe toiduratsiooniga kostitati. Aga Eesti asemel saadeti ta hoopis Saksamaale sõjavangilaagrisse.

Situatsioon tundub ka mulle olevat sellest perioodist. Pakun, et kiri kirjutati Soomes ja Eestisse jõudes sattus vangilaagrisse.

Kand mille alt vabaneti, oli tõesti kommunistide oma, ja üldjoontes on akf Siki suund õige.
Jah - 41a mobiliseeritud eestlane, kes viskas esimesel võimalusel Punaarmeest varvast ja andis end vangi.
Aga ilmselt oleks ridade kirjapanija eelistanud Saksa sõjavangilaagrit sellele, mis tegelikult järgnes.
Optimistlik kirjeldus on teatavas vastuolus tänapäeval prevaleeriva ajaloolise rekonstuktsiooniga toonastest sündmustest.
Kuskohas konkreetselt kirja pandud?

No mehi põgenes Venemaa pärapõrgutest ka Afganistani.. Mõned neist vangistati seal. Solženitsõn on kirjutanud mehest, kes pandi afgaanide poolt sõja lõpuni vanglasse jalapakkudesse ning anti pärast venelastele välja. Aga tema ei olnud eestlane vist Ning mõned pääsesid Afganistanist edasi Indiasse ja seal baseeruvate inglaste juurde. Keegi nendest äkki, kirjutas need read tommyde baasis, aga lõpetas ikka punaste vangilaagris? Samas kuulnud sellisest juhtumist ei ole.

Koht on Eestile ikka palju lähemal kui Afganistaan. Sõjavangide suht-koht normaalne toitmine ja vabaduse illusioon ei mahu hästi tänapäeva narratiivi antud sündmusest. Üks kunagine Eesti alternatiivkultuuri viljeleja on saanud innustust oma esivanema osalemisest antud sündmuses ja kohanime ekspluateerinud.

Kas võiks olla seotud kohanimega, Velikije Luki?
Lihtsalt vihje peale meenus sellenimeline punkrock bänd.

Tšehhi põrgu?

Velikije Lukis toimunu vastab vihjetele küll. Osa linna piirajatest andsid end vangi sissepiiratud garnisonile. Ei tundu esmapilgul väga mõistlik tegu Aga sakslased kohtlesid vange hästi ning jõudsid paljud neist lennukitega evakueerida. Kehvasti läks nendel, kes lõpuks linna langemisel uuesti "omade" kätte sattusid.

bodom kirjutas:Kas võiks olla seotud kohanimega, Velikije Luki?

Täpselt nii!
Need read on S. Kõvermägi päeviku viimaseks (säilinud?) sissekandeks peale seda, kui ta 13.12.1942 pea vahetult pärast rindele jõudmist Velikije-Luki garnisoni põgenes. Detsembris, kui garnisoni olukord ei olnud veel kriitiline - toideti eestlastest sõjavange üsna hästi ja paljudel vangidel tekkis tugev kontrast varasema tööpataljoni perioodi, ja ka Punaarmee pajukiga. Eestlased lubati vabatahtliku ülejooksmise korral Eestisse toimetada. Ka peale vangistamist seda lubadust keegi ei tühistanud ja eestlased elasid suht vabalt ühes kivimajas (vist endine kool) koos saksa üksustega. Korraldasid oma eluolu - toidujagamist ja valvekordi, ning lõpuks organiseerusid pataljonilaadseks grupiks, mille osad allüksused osalesid ka lahingutegevuses Punaarmee vastu. Ilmselt oleks Kõvermägi eelistanud Saksa sõjavangistust NKVD uurimisorganite kätte sattumisele. Paraku nende hambu ta peale Luki garnisoni langemist jäi. Levinud on ettekujutus, et ümberpiiratud Saksa garnisone vaevas pidevalt tõsine moonapuudus. Velikije_Lukis see kuni 28.12.1942 Punaarmee sissetungini linna - nii ei olnud. Toitlustamine oli talutaval tasemel isegi poolvangi staatuses eestlastele. Ivo Uukkivi mõnedel andmetel võis bändi nimevalikul saada ajaloost innustust. Ma paraku ei ole kindel, kas EW jalgpallur Heinrich Uukivi on Ivo otsene esivanem. Too Heinrich Uukkivi aga põgenes samuti Luki garnisoni, osales seal formeeritud pataljoni koosseisus ja sattus hiljem NKVD kätte.
S. Kõvermägi päevikus on uurija mahlasemaid palasid paksu punase joonega alla kriipsutanud.
Kuigi akf Siki tegi eeltöö ära, siiski akf bodomi kiire ja tiba riskantne pakkumine toob võidu Palun küsi!

Kuna vastasin ainult antud vihje peale(nn lotovõit) ning tegelikke fakte ei teadnud.
Siis oleks aumehelik, anda küsimisõigus akf Sikile, kes oskas antud küsimusele täpsema vastuse anda.
Mina loobun küsimast.

Ma tänan

Jätkame Punaarmee veteranide lainel. Millise terviseprobleemi lisaks maokatarrile sai 2. Maailmasõjast kaasa hilisem tuntud graafik ja karikaturist Ilmar Torn? Nii palju ütlen ära, et tegemist ei olnud viinaveaga või vaimse tervise häirega.