NATO artikkel 5

[PaganHorde]

http://majandus24.postimees.ee/3232989/ ... a-kremlile

Sobiks vist hästi siia.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Sobib küll - NATO toimimine kenasti ära mainitud.. aga Delfi samateemaline lugu on pikem ja põhjalikum:

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ft ... d=71760439

[kaur3]

Borja, Kreeka peab praegu ülisuurt lahingut oma finantsolukorra pärast. Kui Sa enda postitatud pilti lähemalt vaatad, siis näed, et Tsipras vaatab silmanurgast EL-i ja IMF-i suunas

Greek talks heading 'in right direction'

The Greek government sent a new proposal to its creditors on Sunday night (21 June) that was considered "a good basis for progress" by the EU commission ahead of Monday's euro summit.
Greek prime minister Alexis Tsipras "understood he had to send a concrete and solide counter-proposal. It was received last night," finance commissioner Pierre Moscovici said on French radio Monday morning, adding "they go in the right direction".

In a tweet posted at night, Martin Selmayr, the head of cabinet of the president of the EU commission, compared the situation to a "forceps delivery".

https://euobserver.com/economic/129219

[PaganHorde]

Eks neid kahepingi peal püüda istuvaid tegelasi on teisigi. Kolhoosnik Luka näiteks. Hea on kui onuke pUtja pappi viskab aga vaataks ikka ka Lääne poole.

[A4]

Annan oma viis kopikat paari mõttearendusse, mis siin kümmekond lehekülge tagasi läbi käis. Ja mis seisnesid selles, et esiteks suurendaks Lääne-Euroopas kaitsetahet ja liitlaste abistamise valmidust see, kui nendes riikides ajateenistus taastada. Ja teiseks kurtmine selle üle, et küll NATO ja teised lääneriigid on nõrgad, saamatud ja arad ning pole julgenud Ukrainale (ja varem Gruusiale) sõjalise jõuga appi minna, kui Vene karu neile kallale tungis.

Lääne-Euroopa ajateenistuse taastamise koha pealt ütleks niimoodi, et üldisel ajateenistuskohustusel ja suurel reservarmeel on mõte vaid siis, kui on olemas piisavalt suur vahetu ohuallikas, mis sellise mõtte üldse otstarbekaks ja ühiskonnale söödavaks muudaks. Külma sõja ajal oli selline oht otse Kesk-Euroopas laiutava ja sõjaliselt võimsa Varssavi pakti näol olemas ning seetõttu oli pea kõigis toonastes NATO liikmesriikides ka üldisel teenistuskohustusel põhinev reservarmee, millele keegi eriti vastu ei köhinud. Külma sõja lõpuga kadus Kesk-Euroopast ära oht ja sellega koos ka reserv- ja ajateenistus ning ka pärast kõiki reforme ei kujuta Vene armee endast ei suuruse ega kaitsekulude osas sellist suurust, millele adekvaatseks vastamiseks oleks vaja jälle suuri reservarmeesid hakata moodustama. Lääne-Euroopale ei hakka Venemaa kunagi enam nii suurt ohtu kujutama, nii nagu meie siin Ida-Euroopas ei saa aru, et mida need lõunaeurooplased seal niiväga põgenike ja islamiterrorismi pärast muretsevad.

Seetõttu kipub arvama, et kui hakata Lääne-Euroopa riikides täna taastama üldist ajateenistuskohustust, siis ei saa suurem osa sealseid kodanikke sellest lihtsalt aru, halvemal juhul süvendab see aga veelgi trotsi ja negatiivset suhtumist kõige militaarse vastu. Kaitsetahe ei teki ju sellest, et inimene on korra elus relva käes hoidnud, vaid ikka arusaamisest, et kuskil on reaalne vaenlane, kes su senist elukorraldust ohustab.

Enamgi veel, on minu arvates päris suur risk, et kui Lääne-Euroopas taastuksid ajateenistusel põhinevad reservarmeed, siis teeks see lääneriikide sekkumise artikkel 5 korral veelgi keerulisemaks. Poliitiliste otsusetegijate jaoks on sellises olukorras ikka päris suur tahe, kas saadad sõjakoldesse vabatahtlikest elukutselistest palgasõdurid, või pead selleks hakkama mobilisatsiooni läbiviima, st. kutsuma tsiviilelust välja ja saatma sõtta tislereid, torujürisid, tudengeid jne.

Mis puudutab avalikku arvamust selles kontekstis, siis võiks Eesti puhul tuua paralleele küsitlustega, kus küsitakse muuhulgas seda, et kas Eesti kaitsevägi peaks osalema välismissioonidel koos NATO liitlastega. Toetus sellistele asjadele on alati alla 50%, st. saaks ka öelda, et ühiskonna valmidus liitlasi abistada on kole madal ja äkki tekib suure sõja korral mingi probleem jne. Aga ka selle suhteliselt madala toetuse juures on välismissioonidel osalemiseks vajalikud otsused meie poliitikute poolt alati ilma suurema kisa ja kärata ära tehtud ning kuigi rahvas palavalt neid missioone ei toeta, siis keegi nendele avalikult ka eriti vastu ei võitle. Mistõttu prognoosin, et artikkel 5 puhul toimuks Lääne-Euroopas päeva lõpuks sama olukord – avalik arvamus sekkumist eriti ei poolda, kuid saadakse aru, et tegemist on vajaliku otsusega, mille poliitikud ka ära teevad ning oma profiarmeed siia kupatavad.

Mis puudutab teist teemat ehk NATO ja lääneriikide sõjalist sekkumist nt Ukrainas (aga sama loogika järgi ka Gruusias), siis NATO sekkumisest rääkides võiks meeles pidada, et ei ole enam seal mingeid eraldi ’lääneriike’, vaid on NATO, mille liikmed oleme ka meie. St. kui rääkida otsesest sõjalisest sekkumisest Ukrainas, siis miks üldse peaks see nii olema, et nt USA ja UK saadaksid oma väed sinna sõdima (mille peale me saaks rahulolevalt kinnituse, et küll nad siis tulevad meile ka appi), aga meie jääksime mingil põhjusel kõrvaltvaatajaks. Kui me mingil põhjusel peaksime NATO artikkel 5 toimivuse lakmustestiks pidada sõjalist sekkumist mitte-NATO riigis Venemaa vastu, siis peaks see olema justnimelt Eesti esmane huvi, et NATO Ukraina pärast Venemaaga sõjaliselt kokku põrkaks. Aga see ei ole Eesti huvi sel lihtsal põhjusel, et Ukraina (ega ka Gruusia) pole NATO liikmed ning seal toimuv ei oma otsesest sidet sellega, kas nt Eestit rünnates artikkel 5 toimib või mitte.

Minul isiklikult on Ukrainast väga kahju ja arvan, et NATO (sh Eesti) peaks Ukrainale andma maksimaalset abi ja toetust, kuid mitte minema nende pärast Venemaaga sõtta. Sest paraku on nii, et erinevalt nt Balti riikidest ei võtnud Ukraina (ja Gruusia) ennast 1990. aastatel kokku, teinud selget otsust NATO-ga liitumiseks, ei viinud läbi selleks vajalikke valusaid reforme ning magasidki niimoodi maha selle võimaluste akna, mis 2000. aastate esimesel poolel endistele liiduvabariikidele korraks avanes. Selle asemel püherdas Gruusia kuni 2004. aastani, Ukraina aga sisuliselt tänaseni korruptsiooni ja kaose soos ja lootis naiivselt mingisugusele neutraliteedile Venemaa ja Euroopa vahel. Miks peaks Eesti riskima tuumasõjaga riigi puhul, kes NATO-sse ei kuulu ega teinud eelneval 20-l aastal ka sisuliselt midagi, et sinna saada?

[piirivalvur]

Ajateenistus on praegu Lääne-Euroopale olulisemgi kui külma sõja ajal. Ajateenistuse puhul prantslased ei arvaks et Charlie Hebdo X10 puhkeks riigis kaos ega Skandinaavia moslemite gängid lõbustaks end iga nädalavahetus kohalike noorte peksmisega. Kui ISIS sama sihikindlalt jätkab siis on juba kunagi järgmisel kümnendil Euroopa riikides sõdimisoskusega islamiste rohkem kui Euroopa riikidel sõjaväelasi. Mis oleks siis 5. artikli ja mingite Festfaali ürikute vahe?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vanameister ALATALU on Kreeka kui läänemaailma ühisrinde showstopper`i tausta veelgi paremini avanud - soovitan soojalt

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas ... d=71758755

Neljapäeval saatis Kreeka EL rahandusministrid kuradile ja reedel oli Tsipras Peterburis, kus sai sõna Putini järel ja enne Hiina asepeaministrit! Eks ole – mehest tehti maailma tasemel liider! Veel enne Tsiprase esinemist kirjutati alla Vene-Kreeka kokkuleppele nn Türgi gaasijuhtme jätku ehitamiseks Kreeka pinnal ja Venemaa rahadega, kusjuures Vene-Türgi enda vastav kokkulepet pole veel olemas, allakirjutamisest rääkimata! Selge see, et Kreml õhutas meest, mis sai. Milleks on võimeline 41-aastane Tsipras, selgub homme.

[metssiga]

Ajateenistus on praegu Lääne-Euroopale olulisemgi kui külma sõja ajal. Ajateenistuse puhul prantslased ei arvaks et Charlie Hebdo X10 puhkeks riigis kaos ega Skandinaavia moslemite gängid lõbustaks end iga nädalavahetus kohalike noorte peksmisega. Kui ISIS sama sihikindlalt jätkab siis on juba kunagi järgmisel kümnendil Euroopa riikides sõdimisoskusega islamiste rohkem kui Euroopa riikidel sõjaväelasi. Mis oleks siis 5. artikli ja mingite Festfaali ürikute vahe?

Järjekordne lollus "piirivalvurilt". Mitte üheski heaoluühiskonna riigis, kus ajateenistus kaotatud, ei minda tagasi selle peale. Mitte kui mingi valemiga. Kas see tähendab, et neil enam sõjaväge ja riigikaitset ei olegi?? Mida krt võtaks on ühist riigikaitsel=sõjaväel ja mingil Charlie Hebdo väikesel intsidendil. Kaos?? Võiks vähe uurida, milline on Prantsusmaa sisejulgeoleku aparatuur, selle suurus ja võimekus. Siin on selgelt näha mingi nõukaaegse inimese piiratud arusaamine elust ja olust maailmas. Sõjavägi ja sisejulgeolek on ikka juba aastasadu Euroopas olnud kaks eri asja.

[Aixc]

Ajateenistus on praegu Lääne-Euroopale olulisemgi kui külma sõja ajal. Ajateenistuse puhul prantslased ei arvaks et Charlie Hebdo X10 puhkeks riigis kaos ega Skandinaavia moslemite gängid lõbustaks end iga nädalavahetus kohalike noorte peksmisega. Kui ISIS sama sihikindlalt jätkab siis on juba kunagi järgmisel kümnendil Euroopa riikides sõdimisoskusega islamiste rohkem kui Euroopa riikidel sõjaväelasi. Mis oleks siis 5. artikli ja mingite Festfaali ürikute vahe?

Järjekordne lollus "piirivalvurilt". Mitte üheski heaoluühiskonna riigis, kus ajateenistus kaotatud, ei minda tagasi selle peale. Mitte kui mingi valemiga. Kas see tähendab, et neil enam sõjaväge ja riigikaitset ei olegi?? Mida krt võtaks on ühist riigikaitsel=sõjaväel ja mingil Charlie Hebdo väikesel intsidendil. Kaos?? Võiks vähe uurida, milline on Prantsusmaa sisejulgeoleku aparatuur, selle suurus ja võimekus. Siin on selgelt näha mingi nõukaaegse inimese piiratud arusaamine elust ja olust maailmas. Sõjavägi ja sisejulgeolek on ikka juba aastasadu Euroopas olnud kaks eri asja.

Piirivalvurilt vägagi mõistlikud mõtted ja seosed Charlie Hebdoga tunduvad üsna ühesed, huvitaval kombel just nimelt prantslaste endi arvates, kes leiavad, et kohustuslik ajateenistus aitaks kõige muu hulgas ka ühiskonda konsolideerida.
Poll says 80% of French want a return to national service
http://www.france24.com/en/20150126-pol ... nscription

Calls for France to bring back military service
In the wake of the country's biggest terror attack in modern history, several French politicians have called for the re-introduction of compulsory national military service.
http://www.thelocal.fr/20150119/should- ... al-service

Ka Rootsis on viimaste sündmuste valguses käinud läbi ettepanekud ajateenistuse taastamiseks
Sweden could see return to military service
http://www.thelocal.fr/20150119/should- ... al-service

[kaur3]

Pikk NATO teemaline artikkel NYT-s.

The threat to the Baltic nations, at least in theory, is acute. For the Pentagon, Mr. Ochmanek of RAND has run war games trying to anticipate how to defend the Baltics in particular, the most immediate concern for the alliance. “It’s not realistic to think they could defend themselves against a determined Russian attack,” he said.

There is a hope that deterrence will suffice to prevent Russia from moving, but many fear that Mr. Putin’s government could seek to undermine the allies by subterfuge, as Russia did in Crimea and is doing in Ukraine.

More likely than any ground attack from Russian troops, NATO officials say, would be some kind of cyberstrike or information warfare assault, two of the critical components of a hybrid warfare style that is central to a new Russian military strategy unveiled in 2013 by Russia’s chief of the general staff, Gen. Valery V. Gerasimov.

http://www.nytimes.com/2015/06/24/world ... c=rss&_r=0

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Midagi konkreetsemat ka siis: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=71770767

Ühe olulisema punktina saab homme kinnituse juba oodatud teade, et USA paigutab Ida-Euroopasse varustuse brigaadi suuruse üksuse tarvis. See on taaskord samm lähemale Eesti valitsuse suurele soovile, et siinkandis oleks püsivalt liitlaste väeüksused.

Varustus paigutatakse kokku kuude riiki: Eestisse, Lätti, Leetu, Bulgaariasse, Rumeeniasse ja Poolasse, kus neid hakatakse kasutama siinses regioonis järjest tihedamini toimuvatel õppustel.

Lisan siia siin foorumis juba olnud STRYKER-brigaadi struktuuriskeemi.

Pataljone on sellises USA brigaadis seitse - millest üks on lahingujuhtimise (ja -tagamise) üksus, neli on käsitletavad manöövriüksustena, üks on lahingutoetuse- ja üks teenindustoetuse üksus. Ei ole muidugi teada, kuidas täpselt kavatsetakse seda brigaadivarustust kuue riigi vahel jagada, kuid ilmselt iga riik nii pataljoniportsu jagu varustust ladustamiseks ikka saab

[Kapten Trumm]

Mina pakuks, et tuleb just nn raskebrigaad e heavy brigade combat team.
Esiteks Stryker või Light BCT varustust pole mõtet eelpositsioneerida, kuna need on õhus veetavad. Nii Strykerid kui ka kerged 105 mm/155 mm haubitsad. Lisaks on USA järelejäänud kergejalaväeüksused kas õhudessant või rangerid (tavalist kergejalaväge polegi).
Teiseks on Heavy BCT oma koosseisult hoopis sobivam laialipaigutatuna liitlaste enda vägedega koos tegutsema, kuna brigaadi manööverosa koosneb kombineeritud Abrams/Bradley pataljoni lahingugruppidest. Lisaks mõistagi on tanke eelpaigutada mõttekam, sest neid lennukiga eriti vedada ei anna ning meritsi kulub ilmatu aeg.

[Aixc]

http://edition.cnn.com/2015/06/23/polit ... index.html

Pisut põhjalikum artikkel CNN- ilt, mis kahjuks ei anna vastust sellele, kus ja kuidas varustus täpsemalt paiknema hakkab.
Laovarude roteerumine kõlab ausalt õeldes kuidagi naljakalt.

OT. Artikli juures olev foto väga vinge.
http://i2.cdn.turner.com/cnnnext/dam/as ... ge-169.jpg


Fotoseeria tundub olevat Leedust (RUKLA polügoonilt) aga viimane pilt on Eestist (by Borja)

[kaur3]

Paar päeva tagasi oli selline uudis, millest loen välja, et USA annab "silmad", mis juhivad kohale tulejõu üle taeva. Kes tegutsevad maa peal, paistab olevat teine teema.

Carter said the U.S. will provide intelligence and surveillance capabilities, special operations forces, logistics, transport aircraft, and a range of weapons support that could include bombers, fighters and ship-based missiles. It would not provide a large ground force.

Carter also intends to talk with NATO counterparts in Estonia this week about a separate U.S. proposal to send enough tanks, Humvees and other military equipment to outfit one brigade in Eastern Europe, possibly Poland. The idea of placing such equipment in Eastern Europe as a means to reassure allies has been in discussion for months; Carter has yet to give his final approval.

Generally, a brigade has roughly 3,500 troops.

http://bigstory.ap.org/article/dcb2b586 ... aggression

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mina pakuks, et tuleb just nn raskebrigaad e heavy brigade combat team..

..misiganes - minu posti mõtted (ja sõnastus) kehtivad ka raskebrigaadi struktuuri puhul..