www.militaar.net

Isiklikest kogemustest: pole ajateenistuse jooksul kunagi näinud nii palju üle aia hüppamisi, salaja väeossa tassitud viinapudeleid ning selle kõige tagajärjel lagunevat korda, kui ühe jõulude-aegse nädala jooksul, mil pooled ajateenijad lihtsalt nädala aega suht tegevusetult kasarmus oma puhkuse korda ootasid. Ja pole kunagi näinud nii vähe samasuguseid rikkumisi, kui ilmus välja kompaniiülem, kes põhimõtteliselt kõik ajateenijad igal nädalavahetusel ja teenistuse viimastel nädalatel isegi igaõhtuselt koju lasi.

Ärme saa valesti aru - et sõdurile vastutuse andmine on igati õige asi, mida teha, ka see tunne, et sind ei peeta mingiks lasteaiaks, keda ei julgeta linna lasta, sest "tont teab millega seal hakkama saadakse". Kui läheb asjaks, siis ongi ju sõduri vastutus lausa hingemattev, kui ta pole õppinud oma distsipliini eest vastutama, siis miks me arvame, et ta suudab oma kamraadi või üksuse eest vastutada?

Meil ongi väga paljud mineviku väärnähud seepärast, et "kogu aeg on sedasi olnud" ja keegi ei esita kriitilisi küsimusi. Et voodiralli on seepärast, et see teeb poisist mehe ja mehest sõduri jne. Sellist suhtumist oli veel 2000ndate teisel poolel isegi reservohvitseride kandidaatidega ümberkäimisel näha.

Aga seda ma ei usu, et meie lastelaagri moodi sõjaväes oleks nii ränk stress, et peab igal linnaloal end kummuli jooma. No ei ole midagi seal hullu. Et mehed võtavad peale väeosast pääsemist kannu-kaks õlut või peale välilaagrit ühe klahvi kangemat, on muidugi täitsa normaalne. Et siin tuleb igal sõduril ja tema vanematel korra peeglisse vaadata. Vähemalt mina üritan enda poega sedasi kasvatada, et peale kodust eemale pääsemist ei järgne mingi räme sarvede mahajooks alko läbi - et kui noor on need asjad juba kooliaeg ära mekkinud ja saanud adekvaatselt aru, mis see on, siis pole ka taolist vajadust võidujoomistel osaleda. Vähemalt minu enda kasvatus selline oli ja minust pole alkosõpra ka saanud.

Vähemalt kaitseliitlastest sõduritega pole mul eales mingit alkoteemat olnud, isegi kergeid "lõhnu" pole kordagi tundnud. Kuigi olen kindel, et mõnelgi võis väike plasku seljakotis "igaks juhuks" olla, siis vähemalt minu nina all mingeid alkolõhnasid pole küll olnud. Inimesi oli erinevaid, vanusevahemikus 20-50.

Vähemalt kaitseliitlastest sõduritega pole mul eales mingit alkoteemat olnud, isegi kergeid "lõhnu" pole kordagi tundnud. Kuigi olen kindel, et mõnelgi võis väike plasku seljakotis "igaks juhuks" olla, siis vähemalt minu nina all mingeid alkolõhnasid pole küll olnud. Inimesi oli erinevaid, vanusevahemikus 20-50.

Krt, mina ei julge juba ammu enam mitte ühegi kaitseliitlase pakutud vee/teeplaskust lonksu võtta mõnel õppusel. Ma ei pea ka eriliseks tragöödiaks kui keegi reserväelastest või Kl paar lonksu kangemat oma plaskust otsustab manustada...

Eks see ole vanuses kinni, riigikaitseõpilastel sai küll seljakoti sisu üle vaadatud ekstsesside vältimiseks, pakkimine minu silma all. Täiskasvanutel pole enam nii suurt kihku end "kõva mehena" näidata läbi alko kaanimise suvalises kohas ehk?