www.militaar.net

toomas tyrk kirjutas:Netopalgast arvestamisel saab muidugi ilusamad protsendid, aga inimesed ei saa seda raha kätte.

Kriku kirjutas:

toomas tyrk kirjutas:Netopalgast arvestamisel saab muidugi ilusamad protsendid, aga inimesed ei saa seda raha kätte.

Oot, mida ei saa kätte?

alla inimese esmavajaduste piiri

Kriku kirjutas:Minu poolt viidatud tabelis on prognoositud pensioni % keskmisest netopalgast, nagu seal kirjas on.

2017 oli keskmine netopalk üle Eesti 986 eurot, oletame, et 2018 oli 1000 (ma ei leia praegu, mis tegelikult oli, vist oli rohkem natuke). 2050. aastaks prognoositud 33% või 37% oleks siis praegu 330 või 370 eurot. Vähe küll, aga ma ei ütleks selle kohta

alla inimese esmavajaduste piiri

Old Age and Disability Insurance Bill of 1889

The old age pension program, financed by a tax on workers, was designed to provide a pension annuity for workers who reached the age of 70. At the time, the life expectancy for the average Prussian was 45, although this reflects the high infant mortality of the era and retired workers could expect to live until 70 years. Unlike accident insurance and health insurance, this program covered industrial, agrarian, artisans and servants from the start. Unlike the other two programs, the principle that the federal government should also contribute a portion of the underwriting cost, with the other two portions prorated accordingly, was accepted without question. The disability insurance program was intended to be used by those permanently disabled. This time, the state supervised the programs directly.[8]

Martin Peeter kirjutas: Kes ütleb, et meil seda 40 aasta jooksul ei juhtu?

Martin Peeter kirjutas:See oli ikka pigem riikliku pensionikindlustuse mudel. Vahepeal on Saksa riik jõudnud käia revolutsioonis, rängas hüperinflatsioonis ja okupatsioonis.

In 1883, the German chancellor, Otto Von Bismarck, in a maneuver against Marxists who were burgeoning in power and popularity, announced that anyone over 65 years old would be forced to retire and that he would pay a pension to them.[1] It was the German Emperor, William I who, at the bidding of Bismarck in 1881, introduced the proposal for retirement in a letter to the Reichstag: "...those who are disabled from work by age and invalidity have a well-grounded claim to care from the state"[9] Just like President Roosevelt would be called a 'socialist' for introducing his New Deal welfare programs, Bismarck was also labelled a 'socialist' for introducing these government programs. To this, Bismarck replied, "Call it socialism or whatever you like. It is the same to me."[9] The German welfare program provided contributory retirement benefits and disability benefits. Participation in the retirement system was mandatory and contributions were taken from the employee, the employer and the government.[9]

toomas tyrk kirjutas:

Kriku kirjutas:Minu poolt viidatud tabelis on prognoositud pensioni % keskmisest netopalgast, nagu seal kirjas on.

2017 oli keskmine netopalk üle Eesti 986 eurot, oletame, et 2018 oli 1000 (ma ei leia praegu, mis tegelikult oli, vist oli rohkem natuke). 2050. aastaks prognoositud 33% või 37% oleks siis praegu 330 või 370 eurot. Vähe küll, aga ma ei ütleks selle kohta

alla inimese esmavajaduste piiri

Kasutades palgakalkulaatorit tuleb netopalgaks 1310 bruto juures kas 1098.05 (kui maksad 2% pensioni 2. sambasse) või 1119.01 (kui ei maksa).

Siit arvestades keskmine vanaduspension 2018 aastal oli 440,7 eurot, ehk 40,1 % keskmisest netopalgast selle persooniga võrreldes, kes maksab oma 2%. Või 39,38% selle mehe netopalgast, kes ei maksa.

Sinu toodud tabelis oli veel 2015 43% netopalgast. Nii et trend on suht kiire alanemise suunas. Näib, et kiiremini kui see rahandusministeeriumi prognoos pakub.

Kriku kirjutas: Kas 2018. aasta keskmise netopalga tõus ei ole suurel määral tulumaksureformi tulemus?

Prognoos tehti ju ikka tolle hetke maksukeskkonnast lähtudes.

Kriku kirjutas:Pensioni kasv on indekseerimise kaudu seotud 80% ulatuses palgalt makstava sotsiaalmaksu ja 20% ulatuses tarbijahindade muutusega. Üldiselt suurt vahet pole, inflatsiooniga tuleb pension ka kaasa.