Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 03 Sept, 2024 18:32
Elementaarne, dr. Watson. Talvine kamoMa ei saa ilmselt kunagi aru miks need rattaässad sügisel-talvel-kevadel ainult minu nägemisväljast ära kaovad.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Elementaarne, dr. Watson. Talvine kamoMa ei saa ilmselt kunagi aru miks need rattaässad sügisel-talvel-kevadel ainult minu nägemisväljast ära kaovad.
Sarnane lugu on ka selle rattapropagandaga ajakirjanduses, nii kui lumi maha tuleb kaob kui noaga lõigatult_dumbuser_ kirjutas: ↑03 Sept, 2024 18:00 Ma ei saa ilmselt kunagi aru miks need rattaässad sügisel-talvel-kevadel ainult minu nägemisväljast ära kaovad. Ilmselt paljud ülejäänud näevad neid koguaeg. Ja uudiseid, et igasugu rattalaenutused oma asjad talveks kokku korjavad ei tasu ka tõsiselt võtta.
Kindlasti mitte kõik võrdselt, kust nii loll ettekujutus tekkinud on? Pedofiilid on ka vähemus, kaasaks nad ka pereelu ja noorsooküsimustes?tsivi_list kirjutas: ↑02 Sept, 2024 20:10Vastupidi, liikluse planeerimisel peavad olema võrdselt kaasatud kõik transpordiliigid. Ideaalseks näiteks võiks tuua Hollandi, kus enamikel tänavatest on 3 eraldi rada: jalakäijad, kergliiklus, mootorsõidukid. Kõigile eraldatud võrdselt ruumi, kõik püsivad oma alal ja järgivad reegleid.
Meil Tartus tekitati üks espetsiaalne jalgrattatee Puiestee tänavale. Eksproprieeriti autosõijate käest ca 2m laiune riba, uhkelt joonitud, ägedad valgusfoorid, kohe eurotugrikute hõnguga ja puha. Narva mnt ristist arvates kulgeb paremal pool ca paar km- i. Edasi Räpina maantee suunas ei saa jätkata, siis tuleks kõnniteed minimeerida, lisaks intensiivne liiklus,jne._dumbuser_ kirjutas: ↑03 Sept, 2024 18:00Ma ei saa ilmselt kunagi aru miks need rattaässad sügisel-talvel-kevadel ainult minu nägemisväljast ära kaovad. Ilmselt paljud ülejäänud näevad neid koguaeg. Ja uudiseid, et igasugu rattalaenutused oma asjad talveks kokku korjavad ei tasu ka tõsiselt võtta.lugeja kirjutas: ↑03 Sept, 2024 15:40 Näide - Taani 60.000 elaniku väikelinnas peale lumesadu kulus maksimum pool tundi aega et traktor hakkas jalgrattateid puhastama - kahtlen sügavalt Tallinna võimekuses talvel samal tasemel rattateid korras hoida. Ja külmaga sai hästi rattaga liigelda, sest külm tavaliselt pikalt ei kestnud.
Kõik õige ja ideaalis peakski nii olema. Asja nimi on "linnaplaneerimine". Ehk, et enne kui midagi kusagile ehitatakse-rajatakse-ümberehitatakse-likvideeritakse peaks see tegevus olema läbimõeldud (tegu-tagajärg-mis muutub-mida peaks suunama-jne) ja planeeritud. Liiklus on ainult üks osa planeerimisest, kuid sõltuv teistest planeerimise osadest.diesel kirjutas: ↑03 Sept, 2024 19:10 transpordi probleeme aitaks kõige paremini lahendada olukord, kus inimesed ei pea linnas ringi sõitma.
puhas utoopia muidugi, aga tore oleks kui magala, poed, lasteaiad, koolid, töökohad, haiglad, ... oleks
enam-vähem jalutuskäigu kaugusel.
tegelikult on suvine koolivaheaeg linna liikluses väga hästi näha. koos septembriga läheb igal aastal järsult autode hulk suuremaks. juunis siis vastupidi. aga laste elukohale lähimasse kooli panek on muidugi paljudele vastuvõetamatu ja teisipidi pole ligemas koolis sageli vabu kohti ka ja ollakse sunnitud kaugemale minema või õigemini sõitma.
lasteaedadega ja huviharidusega sama teema.
Aga see süsteem täna enam ei toimi erinevatel põhjustel. "Asju" on tihti juurde ehitatud "suvalistesse" kohtadesse arvestamata eelnevate planeerimistega või likvideeritud (kauplused, koolid, lasteaiad jms) seoses uute kaubanduskeskuste, riigigümnaasiumite jms ehitamisega mujale. osaliselt paratamatu, aga osaliselt ka profaanilikud vead. Lisaks n.ö. "autostumine" ehk sõidukite arvu suurenemine võrreldes nõuka ajaga. See kõik toob kaasa liikluse ja elanike liikuvuse muutused. Ja nüüd peamiselt tegeletakse n.ö. "tagajärgede" leevendamislahenduste otsimisega. On hea, kui võetakse ette ka põhjustega tegelemine.Paneelelamurajoonide planeerimine Nõukogude Liidus
Boren ja Gentile (2007) toovad välja, et peale II Maailmasõda ehitati Ida-Euroopa linnad
ülesse järgides modernistlikke ideid nagu Le Corbusieri projektides. Need ideed sobitati
sotsialistlikku ideoloogia konteksti ja pandi praktikasse sotsialistlikes Kesk- ja Ida-
Euroopa maades 1950. aastate keskpaigas. Sellest lähtuvalt töötati välja mikrorajoonide
süsteem, mis alates 1957. aastast sai peamiseks üksuseks planeerimises ja ehituses (Boren,
Gentile 2007).....
....Tavalises mikrorajoonis pidi olema lasteaiad, põhitoiduaineid müüvad poed, pesumajad ja
keemilised puhastused, polikliinik, mõned meelelahutusasutused või vabaajakeskus,
näiteks klubi, kino, raamatukogu ning puhkealad (pargid, haljasalad) (French 1995)....
...Teoreetiliselt pidi iga korter olema 100-300 m kaugusel lähimast poest ning 80%
elanikkonnast mitte enam kui 1000 m kaugusel (Nikol’skiy 1982 cit. French 1995).
Tegelikult enamus mikrorajoone Nõukogude Liidus ei vastanud teenuste osutamise
normidele. Põhjus seisnes Gentile ja Sjöbergi (2006) järgi Nõukogude Liidus valitsenud
prioriteetides, kus kõige enam arendati tööstust. Töölised oli aga vaja kuhugi majutada,
mistõttu teiseks prioriteediks oli elamuehitus. Elurajoonide tähtsad osad nagu koolid,
lasteaiad, poed, ühistransport ja teed aga hilinesid teinekord isegi mitu aastat, peale
hoonete valmimist. Nõukogude Liidu viimastel aastatel ehitatud rajoonides jäigi sellepärast
enamasti sotsiaalne infrastruktuur ehitamata....
....Zarecor (2008) toob välja, et Tsehhis tehakse uusi arendusi tihti
paneelelamurajoonide lähedale, kuna seal on olemas hüved, mida tänapäeva arendajad ei
ehita: koolid, pargid, poed ja ühistranspordipeatused....
...Bruns (2007) toob välja kohustuslikud mikrorajooni omadused ja põhimõtted:
- liiklusteedega ääristatud
- 6000-8000 elaniku jaoks
- vabalt rohelises seisvad elamud, asetus vastavalt insolatsiooni (elamu valgustatus
päikesekiirgusega) nõuetele
- koolimaja
- lasteaiad
- igapäevaseid vajadusi rahuldavad teenindusasutused, nagu toiduainetekauplused,
mitmesuguste remonditööde vastuvõtupunktid, apteek, klubi, spordi- ja
mänguplatsid, selvepesumaja jm.
- teenindusasutused pidid paiknema elamutest kuni 500 m ehk normaalse jalgsikäigu
kaugusel
- kool ja lasteaed pidid paiknema nii, et lapsed ei peaks ületama ühtegi liiklusteed
- silmustena või tupikutena lahendatud juurdesõiduteed mikroterritooriumile, koos
sõidukite ringipööramise võimalusega, et välistada läbisõitu mikrorajoonist
- jalakäijate liikumissuunad eraldatud juurdesõiduteedest, moodustades omaette
süsteemi
- heakorrastatud ja haljastatud vaba ala
- mitu mikrorajooni moodustavad elamurajooni, kus pidi olema rajooni
teeninduskeskus suurema kaubandus-, teenindus-, kultuuri- ja äriasutuste
nomenklatuuriga....
jne
https://dspace.ut.ee/server/api/core/bi ... 1f/content
Ma sõitsin kuni -5 kraadini, minu jaoks oli see ok. Minu point oli see et kui eeldada et ratastega sõidetakse meil ka talvel, siis peaks ka neid rattateid lumest puhtana hoidma. Mis suht võimatu, vaadates näiteks seda mis toimub talvel Tallinnas Vabaduse puiesteel.
Oi see on seal mõnus ämber jälle jala otsa kolisema pandud linna ja liikluse planeerimise osakonnal.Taaniel Tina kirjutas: ↑04 Sept, 2024 9:24 Eile muutus siis ka liikluskorraldus Paldiski mnt-l. Ehk üks sõidurada muudeti rattateeks. Nagu ma praegu aru saan, siis linna sisse sõites, Endla tn ristil, läheb otse üks ratta rada, üks ühissõidukite rada ja üks rada muule liiklusele.