www.militaar.net

Itteri kindluse lahing 5.mai 45?

See on tõesti ainus lahing, mis kiire otsinguga seondub.
Usun, et Wehrmachti meestel erilisi kõhklusi polnud, kui relvad SS-meeste vastu keerasid.

Kapten Trumm kirjutas:See on tõesti ainus lahing, mis kiire otsinguga seondub.
Usun, et Wehrmachti meestel erilisi kõhklusi polnud, kui relvad SS-meeste vastu keerasid.

Millele põhineb see julge väide?

Kisub offtopicuks kuid ma usun et sõja lõpus said SSi mehed väga palju kodumaist tina. See viimase hetke fanatism ja "alistujate" poomine majade kaupa ei olnud tavasõdurile kuigi vastuvõetav tegevus.

Peaks olema jah see Itteri lossi lahing,kus sakslased kutsusid endale appi ameeriklased selleks,et kaitsta seal lossis vahi all olevat Prantsuse eliiti,kes interneerituna sõja lõppu seal ootas.
https://www.youtube.com/watch?v=80ZyPeoDUqk

Itteri kindluse lahing 5.mai 45?

Vastus õige, järg Walter2-l.

Jätan järje vabaks..

panen siis üles küsimuse

teemaks "tunne oma kodumaad logistiku vaatenurgast"

Eestis on üks jõgi, millele on rajatud 80 meetrise jõelõigu peale 3 silda, sildade vahemaad 40-42 meetrit.
Sillad on rajatud eri aegadel, kõik on alles, 2 on igapäevaselt kasutusel ja ka kolmandat on võimalik vajadusel kasutada jõe ületamiseks.
Kõikidest on võimalik isegi veoautoga üle sõita .

Paluks siis jõe nime ja sildade asukohta.

tuuba kirjutas: 2 on igapäevaselt kasutusel ja ka kolmandat on võimalik vajadusel kasutada jõe ületamiseks.
Kõikidest on võimalik isegi veoautoga üle sõita ..

Üks sildadest on raudteesild?

donnerwetteril õige kaart välja toodud, kui Ta oleks lahke ja kirjutaks jõe nime ja küla nime kah

Shveijkil õigus samuti.

Koikse küla, Rapla - Märjamaa teel. Kodila jõgi.

Aastaid tagasi, teeremondi ajal oli endalgi võimalus üle endise kitsarööpmelise silla sõita, liiklus oligi ajutiselt sinna suunatud.

AndresTy vastas õigesti ,kuigi donnervetteril oli õige kaart ja Shveijkil õige ots käes.

seega valige ise ,kes uue küsimuse esitab.

Keegi vist ei taha küsida? Kuniks küsitakse, selline väike vahepala N. armee vormi teemal.

Üldiselt kandsid Nõuka armees VDV langevarjukujukesi lõkmetel (helesinistel) õhudessantvägede ja GRU spetsnazi kuuluvad sõjaväelased.
Kuid kuskil 1970ndatel loodi ka selline erand, et teatud juhtudel võisid neid langevarjumärke kanda punastel (motolaskurvägede) või mustatel lõkmetel (tankivägede) sõjaväelased. Mis allüksusega oli tegu?