www.militaar.net

Kõlab natuke Hiina tanki moodi.

See sôjamasin ei anna mingit ideed.
Aga "imeline inimmaterjal" on huvitav.

Küsitav riik ei ole Hiina. Küll aga on tegu riigi esimese ja mõneks ajaks ainukese tankiga.

Sho kirjutas:See sôjamasin ei anna mingit ideed.

Proovin ennast parandada ja pajatan edasi.

Eespool mainisin kuidas ostmisel loobuti suure kulu tõttu soomuskorpuse tellimisest ning meisterdati see hädaga ise. Samamoodi natukene läbi häda sai see esimene tank ka relvastatud, torni paigutati Browning kuulipilduja, samasugune nagu riigi armeel oli standardrelvastuses. Juhtimissüsteemi puhul aga loobuti millegipärast tehaseseades tulnud juhtimishoobadest ning asendati need roolirattaga. Kuna tank sai paigutatud riigi tragunirügementide relvastusse koos samuti kohapeal valminud soomusautodega, siis oli rooliratas ilmselt tuttavam ja mugavam kasutada.

See tank koos soomusautodega tiirutasid paar aastat riigis ringi, osaledes mitme erineva üksusega õppustel. Ka selles väljaõppeülesandes hinnati seda õnnetut tanki ebapiisavaks ning ühel riigi sõjakunsti loengul öeldi üsna otse, et üheainsa kehvakese tankiga ei teki riigi sõjajõududel mingit tankivastast väljaõpet ning kui rohkem soomusmasinaid ei tellita, saab riigi sõduritel niiviisi elu esimeseks lahinguväljal kohatud tankiks kallaletungiva vaenlase oma.

Näib nagu norrakate Rikstanken´i moodi.
Kui juhtumisi on õige, siis järgmist küsimust küsida ei tahaks

Pihtas-põhjas! Tõepoolest olid niimoodi 1930ndate teises pooles üheainsa tankiga praegu üsna jõukad norrakad.

Nende ainsa "Rikstanken" või "Kongstanken" või "Norgestanken" lugu on leitav siit: https://tanks-encyclopedia.com/ww2-norw ... ikstanken/

Refereeritud ka wikis https://en.wikipedia.org/wiki/Landsverk_L-120 kuigi tegelikult tuli Rootsist Landsverkist vaid šassii ja muu meisterdati norrakate poolt.



Kasutamisest olen juba kirjutanud aga ka igeriku sõjamasina lõpp oli üsna kuulsusetu. Kui sakslased 1940 Norrasse tungisid, jäeti masin mobilisatsiooni käigus targu garaaži maha. Sealsamas armastanud pärast võidukad sakslased seda oma suveniirfotodele jäädvustamas käia. Mis tankist pärast sai ei ole teada.



Loodan, et teil oli huvitav.


Kuna õige vastuse andnud aurik juba ette loobus küsimast, on järg vaba.

Mul on päevakohane küsimus.
Hiljuti näidati jälle head filmi ajaloogurmaanidele - "Stalini surm". Seal paljud asjad "pea peal" ja vales järjekorras. Kuid minu hinnangul on see taotuslik, vaevalt et autor loll oli.

Filmis saatis pianist Judina Stalinile kirja, mis kaaskodanikes õudust tekitas.

Päriselus aga tegi Judina peale "isakese eraplaadi salvestamist" ning kopsaka honorari saamist midagi palju hullemat, võiks öelda et nii hullu et Stalini väärastunud huumorimeel kiitis seda isegi heaks ning jättis pianisti rahule. Ehkki kaasajooksikud oleksid Judina sealsamas maha löönud.

Mida ta siis tegi ?

Annetas Stalini preemia rahad kirikule, et need saaksid Stalini eest tema pattude pärast palvetada.

Mis ma oskan öelda, paljulugenud seltskond Minu info Sostakovitsi memuaaridest.

Küsimisjärg sinu käes !

Üks küsimus mälusügavusest. Kui ma ise vastust valesti mäletan, siis kindlasti parandate mind.
X: "Kõik altkäemaksuvõtjad ja riigiröövlid tuleb hukata."
Y: "Majesteet, kas Te soovite siia riiki üksinda jääda?"

Kes vestlesid?

Esimene neist oli üks väga vähestest, kes üritas selles riigis riigivara varastamist ohjeldada, teine aga vürst, kes oli endale üüratu vara kokku ajanud.

Peeter I ja Menshikov?

Just. Järg Sinu.

loome silla vanade aegade ja tänapäeva vahel.

Mis põhjusel on Läänemaades raudtee laius (1435 mm) just selline nagu on?

Kuskilt olen kuulnud, et see oli Vana-Rooma sõjavankri või -kaariku rataste vahe ja mõnel pool on isegi teid kus niisuguse laiusega rööpad on aegade jooksul kivisse kulunud.

Ja kui venelased läksid läänest raudtee ehitamiseks shntti võtma, mõõtsid nad laiuse rööpa välisservast ning koduse bardaki tõttu märkisid Venemaal selle siseservaks. Sellest ajast on ka "insener" Venemaal sõimusõna

Mina olen kuulnud "legendi", et tsaar tõmbas Piiterist joone Moskvasse ja pöial jäi joonlaual pliiatsile ette. Tegi väikse kaare sisse raudteele. Tsaar ütles, et nii jääb, jääb selle kaarega. Siis küsisid välismaa insenerid, et kas teeme raudtee samalaia kui Euroopas, või teeme laiema? Tsaar vastanud "Nah..ja šiire?" See tõlgiti siis inseneridele ära ja need said sellest tõlkest aru, et mitte küsimus, vaid käsk: tuleb "selle" pikkuse jagu laiem teha. Käsk on käsk, nii kaar, kui laius.