Mida Ukrainast õppida?

[URR]

Allied Joint Doctrine on täitsa olemas. Loomulikult ma ei oska kommenteerida kui tugevalt see erinevate liitlaste lähenemist sõjakunstile mõjutab.

Allied Joint Doctrine ei kirjelda taktikat. Keda huvitab, võib ise lugeda: https://assets.publishing.service.gov.u ... ts.pdf.pdf. Tegelikult ei kirjelda taktikat ükski doktriin, doktriinid kirjeldavad strateegiat ja teaduslikku/filosoofilist tausta, millest strateegia on tuletatud. Siin üks teine näide: https://www.navy.gov.au/media-room/publ ... trine-2010.

[mart2]

Üldiselt nimetatakse doktrinaalsete dokumentide süsteemi doktriiniks, kuid spetsiifiliselt on Doktriinid riiklikust (või sõjalise liidu) tasandist kuni väeliigini. Nendest allapoole tulvad juba erinevad käsiraamatud (Manuals) ja taktikalised juhised (instructions).
midagi sellist - https://tse1.mm.bing.net/th?q=army%20do ... 0hierarchy , või https://image1.slideserve.com/1565352/slide2-n.jpg

Lisatud: Üldiselt peale igat suuremat konflikti tehakse analüüs ja avaldatakse eraldi dokumendina, juhisena või siis (omade korral) õpitust.
Näide 1 - https://www.rand.org/content/dam/rand/p ... RR3076.pdf (Iraak)
Näide 2 - https://nsiteam.com/social/wp-content/u ... -Final.pdf ja https://www.researchgate.net/publicatio ... ns_Learned
Näide 3 - https://mcoecbamcoepwprd01.blob.core.us ... 2_1-67.pdf (Vietnam)


NÄIDE 4 - https://kaitseministeerium.ee/sites/def ... sons_0.pdf

Edasi saab igaüks juba ise ...

[Kapten Trumm]

Ei väsi kordamast
https://www.delfi.ee/artikkel/120233562 ... nnuvaljale

Krimmis asuvad sõjaväelennuväljad on enamasti ilma angaarideta. Lennukite purustamine on küllalt lihtne. Ja 60-70ndatel ehitatud angaaridesse, mis ehitati 10 m tiivaulatuse järgi, suured Su-27 põhised lennukid ei mahuks. Ja õhuturbe seismine ühes plekist angaaris ei muuda seda hävingut palju raskemaks.

Eriti puudutab see angaarimajandus droonirünnakut, kus reeglina on lõhkelaeng väiksevõitu ja taolisele angaarile, nagu meie lennuväljadele maha jäid, see mingit kahju ei tee. Sama käib ka igasugu TT rakettide ja taolise kohta.

Ometi pole isegi näha õhuväelaste artikleid Sõduris, mis näevad taoliste vajadust. Lennuväe teemal üks tähtsamaid õpikohti.

[kaur3]

Mul vajusid käed rüppe, kui ma selle klikimagneti pealkirjaga pika intervjuu vastuseni lõpuks jõudsin. Siin on 93 lk Ukraina õppetunde otsitud ja voila! Eesti ajakirjandus vahendab meile 3 punkti. Keep it simple, stupid! Kui tärkas huvi ülejäänud jutu vastu, siis lunastage mõõduka tasu eest ligipääs maksumüüri taha.

INTERVJUU | Ukraina kurikuulsa sõjaväeluure number 2: siin on õppetunnid, mida Eesti peab meilt õppima
24.09.2023
Holger Roonemaa

Ütlesite intervjuu alguses, et riikidel, kes pole aktiivses sõjas, on teilt palju õppida. Palun nimetage kolm võtmekohta, milles Eesti ja meie kaitsevägi kindlasti peaksid teie kogemusest õppima.

Esiteks saate teie – teie riigijuhid, elanikud – aru Venemaa territooriumilt lähtuvast ohust. Te teate, et Venemaa piir tähendab igapäevast ohtu, millega kaasnevad provokatsioonid, hübriidvõtted, aga ka võimalik avalik konflikt. Seetõttu peab teil olema eelinfo, mis puudutab Venemaa föderatsiooni võimalikku teievastast tegevust eri liinidel.
Teiseks tuleb teie relvajõud, kogu võimustruktuur ette valmistada võimalikuks konfliktiks või sõjaks. See tähendab ka õhukaitsesüsteemide parandamist. See on väga oluline. Te teate, et esimesed raketilöögid tulid sõja esimesel ööl meie kriitilise infrastruktuuri pihta.
Kolmandaks, te peate ette valmistama kaitsepositsioonid ja -võime võimaliku rünnaku peasuunal maalt. Ja muidugi ette valmistama elanikkonna – mobilisatsioonireserv, vastupanu. Teiseks peavad elanikud teadma, mida nad peavad sõja ajal tegema. See ei ole lihtne. See puudutab lasteaedu, koole, ülikoole, tehaseid, ettevõtteid. Kogu ühiskond peab teadma, mis on nende ülesanne teie riigi kaitseks. Küsimused on väga lihtsad, aga töö tohutu.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120234012 ... ilt-oppima

[mart2]

Mul vajusid käed rüppe, kui ma selle klikimagneti pealkirjaga pika intervjuu vastuseni lõpuks jõudsin. Siin on 93 lk Ukraina õppetunde otsitud ja voila! Eesti ajakirjandus vahendab meile 3 punkti. Keep it simple, stupid! ...

Juhin tagasihoidlikult tähelepanu, et viidatud kolm punkti on strateegilised soovitused.
On veel hulga palju madalama tasemega ( ja militaarseid) õpitunde, mida siin üritatakse lahata. Tõenäoliselt, loodan, tuleb veel 93 lehekülge asjalikke arutelusid.

[Kuperjanov]

Kaevikute puhastamise teemal jätkates. On mingeid näiteid, kuidas sõjas seda tehakse ja mis on siis erinevused sellega, mida õpetavad välismaa instruktorid?

[mongol]

Droonipilti ja selle kasutamist ei ole väljamaalaste "kommetes" sees veel.
Granaate ei kasutata nurkade tagant, ainult punkrite ja pesade vastu on ka sarnane teema - nurkasid avatakse ja tehakse muid enesetapjalikke trikke.

[Chupacabra]

Eilsed identifitseeritud kaotused.

Allikas: https://twitter.com/AndrewPerpetua

Juhin tähelepanu kaotuste põhjustajale - 2/3 droonid (kamikaze ja pommitusdroonid). Seda vaadates ütleks, et Eesti relvastuses haigutab suur tühik ja paarsada Harpyt seda tühikut ei täida.

[alari]

Juhin tähelepanu kaotuste põhjustajale - 2/3 droonid (kamikaze ja pommitusdroonid). Seda vaadates ütleks, et Eesti relvastuses haigutab suur tühik ja paarsada Harpyt seda tühikut ei täida.

Rallidroonide põrgu. Nii kirjeldas praegust olukorda ukrainlasest Avdijivka kaitsja. Kuigi Ukraina meedias oli uudis, et vabatahtlikud andsid armeele üle tervel 3144 rallidrooni, siis ukrainlaste sõnul ei ole nende puudust ka Venemaa armeel ning need droonid on järsult muutnud halvemaks ka Ukraina poole logistikat eesliinil.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120235785 ... lastamatud

[Kilo Tango]

Huvitav, kus see kari paate pihta on saanud. Dnepril või Krimmi ja Odessa vahel?

[Tommi]

Juhin tähelepanu kaotuste põhjustajale - 2/3 droonid (kamikaze ja pommitusdroonid). Seda vaadates ütleks, et Eesti relvastuses haigutab suur tühik ja paarsada Harpyt seda tühikut ei täida.

Ma ütleks, et pm kogu maailm peale Ukraina ja Venemaa on siinkohal ajast maha jäänud, sest kusagil mujal pole drooniajastul sellist suurt sõda olnud. Iisrael ja Iraan on samuti teistest ees.

[Ghostship]

Huvitav, kus see kari paate pihta on saanud. Dnepril või Krimmi ja Odessa vahel?

Selle loo taust on vist üks vatnikute totakas videokollaazh, mis 28nda paiku levima hakkas. Sisu on umbes selline, et droonidelt pommitatakse kuskil Dnepril erinevaid paate, mille otsene seos sõjategevusega on pigem kahtlane. Umbes 10nest paadist vaid ühel oli ka mingi mootor tuvastatav ja enamus nägid välja nagu kõige odavamad kohalike kalameeste kummipaadid suvaliselt kaldale vedelema jäetud.

[Chupacabra]

Kõvasti mõtlemisainet
https://warontherocks.com/2023/09/bitin ... l-context/

[Chupacabra]

Täna on 21st teada põhjustajaga kaotusest 15 drooni põhjustatud (21/15).

[Chupacabra]

Üks lugupeetud AKF siin ütles mõni aeg tagasi, et droonivideod on äge vaadata aga sõjaliselt on nende väärtus väike. No kui droonid põhjustavad 2/3 tehnika kaotustest, siis ma ei nimetaks neid väheväärtuslikuks.

KVs tundub olevat selline mõtteviis, et ostame täna portsu droone, siis 10 aastat mureta. Vaadates mis on Ukrainas droonide kulu, siis on täiesti selge, et droonid on tänapäeval kulukaup. Kuna droone pole tehnoloogilise arengu tõttu võimalik ette hankida ja ladustada, siis tuleb välja mõelda täiesti uus süsteem kuidas tagada väljaõpe ja sõja ajal varustamine.

Paar uitmõtet. Väljaõppeks tuleks iga aasta hankida väike ports droone, millega teostatakse väljaõpet ja hoitakse tehnoloogilise arenguga kursis. Iga uus hangitav kogus peab olema tehnoloogiliselt edasi arenenud. Pikem distants, kiirem, parem kaamera, öönägemisvõime, resistentsem EW'le jne. Sõja ajal varustamiseks ei näe ma muud lahendust kui panna käima oma tootmine või teha kindlad lepingud välistootjaga. Nii kui vile käib hakkab tehas tööle. Selle võimekuse hoidmine on tõenäoliselt krõbeda hinnaga. Kogu aeg peab jälgima tehnoloogilist arengut ja uuendama toote disaini. Vastavalt uuenevale disainile tuleb ümber mängida ka komponentide hankimise allikad.

RKIKis kellelgi just aju plahvatas.