www.militaar.net

Oleks huvitav teada, kui keeruliseks läheb evakueerumine, kui on sihuke kergemat sorti liikumispuue?

Näiteks selline, mille puhul inimene suudab mõne km jalgsi läbida, kasutades jalutuskeppi. Ja 5-10 km jutti suudab läbi häda ka jalgrattaga liikuda.
Paraku mindki tabas selline jama. Olid ajad, mil 100 km päevaretk jalgrattaga oli mu jaoks normaalne. Mõtlesin, et füüsis on korras, niimoodi rattasõitu nautides võiks vanaduseni elada. Aga midagi toimus, jalad jäid umbes aasta jooksul just nii nõrgaks ja arstid pole midagi leidnud vaatamata korralikele uuringutele LTKH sclerosis multiplexi osakonnas. Noh, selgroost mingi kahtlane värk leiti, aga arstidel pole veel kindlat infot diagnoosi panekuks. Ja nii ma paar viimast aastat ringi tuterdan Jalgratta ja tõuksiga liigun linnas, kui parajasti suudan, aga linnast välja pääsen vaid ühistranspordiga.
Sellistes tingimustes vist jalgrattaga kuskile ei kao, tuleb loota autodele. Või sättida end kodukandis kuskile, kus saab kasulik olemise eest kasvõi korra päevas süüa? Midagi ette ennustada nagunii ei saa, mingi osa sündmustikust on ettearvamatu. On ju veel võimalus, et mehed võetakse sõtta ka selliste kergemate puuete korral, kasvõi haavatuid pöetama?

Kellel on suvilad, lähedased sugulased maal, evakueeruvad nii ehk naa ise kasvõi jalgsi. Kõigil selliseid võimalusi pole ning võimla kuskil väikeasulas ei ole lahendus - see on venelaste puhul lihtlabane sihtmärk, mis ümbritsevate hoonete vähesuse tõttu on veel kergesti märgatav ja tabatav…

Qtec kirjutas:võimla kuskil väikeasulas ei ole lahendus - see on venelaste puhul lihtlabane sihtmärk, mis ümbritsevate hoonete vähesuse tõttu on veel kergesti märgatav ja tabatav…

Nagu ka põgenikekolonnid teedel, ükskõik kuidas need ka ei liiguks. Kui ükskõik milline sõjavägi võtab otseselt eesmärgiks genotsiidi, st. tsiviilide massilise hävitamise, on tsiviilidel igal juhul vähe lootust. Kogu evakueerumise jutt käib eeldusel, et nii hull asi ei ole.

Veel kord on seda teemat puudutatud meedias.

„OLEME KODUS“ | Kuidas valmistuda, et leida häda korral õige varjend? Kes peaks varjuma ja kes evakueeruma?

https://kodu.ohtuleht.ee/1059367/oleme- ... evkueeruma

https://soundcloud.com/user-579893245/2 ... as-varjuda

Lähima aasta jooksul võime ilmselt tunnistajaks olla sajandi metamorfoosile, kus kalambuuri ja viltuvaatamise objekiks olud paneelmajade keldritest luuakse uus narratiiv - need on nüüd "varjendid". Et vanasti oli komöödia, nüüd on ok?

Eilses AK Nädalas tehti sellega algust. Paraku aga - lisaks sildite paigaldamisele tuleb seal siiski teha ka märkimisväärseid täiendusi nagu ventilatsioon, akende kinni müürimine, korralike metallluste paigaldamine, lae toestamine. Need maksavad raha ja kaugelt enam kui see mõnikümmend miljonit, mis leiti.

Muidu on lootust massvarjendite asemel saada massihauad. Nii oskuslikult tehakse jenkasammusid, et taeva pärasti ei peaks omaaegset otsust varjendeid mitte arendada kuulutama jamaks ning veelgi hullem - et parteide suursponsoriteks olevatele kinnisvaraärimeestele ei tuleks sellist varjendikohustust nagu Soomes on.

Tsiviilkaitse, eriti selle kapitaalmahukaim osa nagu infra, ei ole mingi "lauake kata end" tüüpi imeasi, mis sünnib ja toimib iseenesest.

Korterelamute keldritest nn varjendina kasutamisel...

Põrandapind ja mahutavus.

Üks keskmine 5 korruseline korterelamu.
Tavaliselt 60 või 75 korterit.
60 korteriga 5 korruselise elamu keldri keskmine suletud netopind on ca 590-610 m2
75 korteriga 5 korruselise elamu keldri keskmine suletud netopind on ca 690-710 m2
Sealt võtame maha tehnosõlmede pinnad (kilbiruumid, soojasõlmed jms) ca 30m2
Korteris keskmiselt 1-3 elanikku, keskmiselt 2
60 korteriga majas ca 120 inimest, 75 korteriga majas ca 150 inimest.
See teeb mingi ca 5m2 põrandapinda inimese kohta.
See pole paraku kogu vabalt kasutatav pind, sest keldrites on tavaliselt keldriboksid kus nänn ja riiulid jms sees.
Ca 2/3 on tavaliselt hõivatud.
Järgi jääb ca 1,5...2,0m2 inimese kohta, ehk ca 1,4 x 1,4m

Õhuvajadus/õhuvahetus.

"Puhkeseisundis tarbib inimene umbes 500 liitrit õhku tunnis. Füüsilise pingutuse korral 5–8 korda enam"
120 inimest tarbivad rahulikus olekus 60 000 liitrit õhku tunnis ehk 60m3 tunnis.
5x enam on siis vastavalt 300 000 liitrit tunnis ehk 300m3 tunnis.
Selle (vähemalt miinimumi) tagamiseks peab keldris olema sundventseade või seadmed.
* eriti juhul, kui maja või lähim ümbruskond saab tabamusi ja tekivad tulekahjud (suits, ving).
* keldritesse on üldjuhul kuhjatud ka sellist tavaari, mis põlemisel võib eritada suures koguses eriti mürgiseid gaase ehk, et lisaks tavalisele värskeõhuvajadusele tekib vajadus ka suitsuärastuse tagamiseks.

WC-d ja vesi.

Oleneb muidugi keldri variendina kasutuse pikkusest, aga väga paljudel n.ö. "lööb kõhu lahti" kohe pärast suuremat tümitamist. Paljudel juba enne lihtsalt ärevusest.
Kui sul on 2,0m2 vaba pinda inimese kohta, siis pole neile kusagile eraldada sellist võimalust kasvõi kilekottidesse lasta. S.t. et keldris peaks olema eraldi WC(-d) või vähemalt eraldi vastav ruum (mitte väike).

Veega on teatud juhtudel veidi lihtsam kuid seda ainult mõnda aega.
Keldris kulgevatest torudest on võimalik mingi kogus vett kätte saada ka juhul, kui tsentraalne veevarustus enam ei tööta.
Selleks peaks olema maja tarbevee sisendile vahele pandud tagasilöögiklapp, mis ei laseks suuremal kogusel veel tagasi trassidesse voolata.
* vett võib operatiivselt vaja minna ka lokaalse tulekolde likvideerimiseks.

Kõik muutub veelgi trööstitumaks kui maja on kõrgem kui viis korrust ja selles sellevõrra rohkem elanikkonda sama suure keldris saada oleva suletud netopinna kohta.

Ära ei tasu ka unustada, et mägedel on korralik kogus "maa-aluseid" garaaze

Need maa-alused garaazid on samuti vene 6 m õõnesplaneelist laega (mille peal on 30 cm mulda), ainuke paremus on selles, et neile ei varise maja jagu paneele selga. Ja 90ndate autovaraste kartuses on nende välisuksed enamasti suht korralikud rauduksed, mitte kerge alumiiniumplekist tõstuks, mis ei kaitse isegi 9 mm kuuli eest.

Samas muidugi vastase mürsk lõhkeb ka otse katusel ja arvan, et suvaline 122 mm haubitsamürsk teeb sinna augu lakke.

Sellise suurusega varjend nagu on üks maa-alune garaazikooperatiiv, peaks varjendi rollis olema 0,5 m raudbetoonist valatud laega, mis on toestatud alt postidega iga 3 m tagant.

Vene õõnsa laepaneeli betooni ekvivalent on ehk 5, maksimum 10 cm. See on ju seest tühi.

Õhuvajadus/õhuvahetus.

"Puhkeseisundis tarbib inimene umbes 500 liitrit õhku tunnis. Füüsilise pingutuse korral 5–8 korda enam"
120 inimest tarbivad rahulikus olekus 60 000 liitrit õhku tunnis ehk 60m3 tunnis.
5x enam on siis vastavalt 300 000 liitrit tunnis ehk 300m3 tunnis.
Selle (vähemalt miinimumi) tagamiseks peab keldris olema sundventseade või seadmed.
* eriti juhul, kui maja või lähim ümbruskond saab tabamusi ja tekivad tulekahjud (suits, ving).
* keldritesse on üldjuhul kuhjatud ka sellist tavaari, mis põlemisel võib eritada suures koguses eriti mürgiseid gaase ehk, et lisaks tavalisele värskeõhuvajadusele tekib vajadus ka suitsuärastuse tagamiseks.

Täpselt nii ongi. Ehk siis need paneelika keldrid on ilma ventilatsioonita ja selle keldri peal asuva maja elanike arvu arvestades hingatakse seal õhk väga ruttu ära.

Olen näinud sellist keldrit, mis on ette nähtud pikemaks olekuks, see oli 24 korteriga maja pool keldrit, oli ventilatsiooniagregaat koos vendi torudega, 2 kraanikaussi ja 2 WC-d. Arvestades, et korteris elas toona keskmiselt 3 inimest, siis see oli vajalik juba selle 72 elaniku pärast.

Kapten Trumm kirjutas:Täpselt nii ongi. Ehk siis need paneelika keldrid on ilma ventilatsioonita ja selle keldri peal asuva maja elanike arvu arvestades hingatakse seal õhk väga ruttu ära.

Olen näinud sellist keldrit, mis on ette nähtud pikemaks olekuks, see oli 24 korteriga maja pool keldrit, oli ventilatsiooniagregaat koos vendi torudega, 2 kraanikaussi ja 2 WC-d. Arvestades, et korteris elas toona keskmiselt 3 inimest, siis see oli vajalik juba selle 72 elaniku pärast.

Lisaks peaks arvestama ka sellega, et inimene on umbes 100W küttekeha. Ehk siis kui seal on näiteks 15 inimest siis köetakse seda tuba seal kuskil 1600W ekvivalendiga. Mingil natuke soojemal ajal võib see määravaks osutuda. Samuti on väljahingatavas õhus päris palju veeauru. Asi läheb hullemaks siis kui kehalkine aktiivsus on suure, sama asja alla peaks ka liigituma ärevus, hirm, erutus.

Skandinaavias on suurvarjendites olemas ka jahutuse süsteemid. Varjendeid kütta on vaja ainult siis, kui neid ei kasutata. Tavaliselt näevad varjendite täitumise normid (nii 0,7 m3/inimese peale), et need topitakse suht puupüsti ikka täis ja inimesed ise kütavad.

Tänased paneelika keldrid pole mõeldud seal suurema arvu inimeste pidevaks viibimiseks, seepärast pole seal ka venti. Maa-alused parklad on natuke paremas seisus, kuna seal peab auto heitgaaside pärast vent olema. Kui õnnestub seda käitada ka elektriga, on see parem variant kui kortermaja kelder.

Praegu ehitatavad uued kortermajad on enamasti parklana kasutatava soklikorrusega, kus pole isegi seinu igal pool. Maja seisab postidel ja tuul puhub sealt parklast läbi.

Mingi 20 min kestva õhuhäire kontekstis pole see vent niiväga teema, aga kui seal tuleb nädal järjest istuda? Vesi ja WC on isegi veel lihtne - vee võtavad asukad ise kanistris kaasa ja häda saab teha ämbrisse, kuhu sisse on pandud prügikott. Kui kasutada veel toolipõhjata tooli selle peal, võib lausa istuda kohe.

Päästeamet saab ballistilised kiivrid ja killuvestid.

Palju, mida sai elanikkonnakaitses ära teha rahata, on praeguseks tehtud. 46 lisamiljonit aitavad plaanide ümber sisu kasvatada. Kuulivestide, tehnika, varjumiskohtade ja sireenide kõrval ei väsi päästeameti peadirektor Kuno Tammearu korrutamast, et valmis peavad olema ka inimesed ise ning varuda tuleb ikkagi enne maru.

Mille peale kulub siis 39 miljonit?

Näiteks kohaliku omavalitsuse kriisialaseks võimestamiseks. Ka täna võite rahandusministeeriumi kodulehelt vaadata, kui valmis on eri omavalitsused. Neid võimeid tuleb juurde anda, näiteks erinevaid sidelahendusi.

Ja üks kõige suurem osa on päästeameti võimestamine varingute, keemiakaitse ja demineerimise alaselt. Ja et päästeamet oleks toimepidev, et oleksid tagatud kütus ja kõik muud asjad, et meil oleks varud olemas.

Väga suur rõhk läheb isikukaitsevarustusele ja ka nii-öelda päästjate ballistilisele kaitsele, ka demineerijate täiendavale ballistilisele kaitsele. Samuti keemiavarustus, kõik erinevad mõõteseadmed ja nii edasi.

Ja selleks, et ka vabatahtlikud saaksid paremini sellistes olukordades tegutseda ja toimida ja osutada inimestele abi. Sest ega ju sellistes olukordades on ressurss alati hästi tähtis.
https://www.err.ee/1608558340/tammearu- ... ed-kiivrid

ruger kirjutas:Mille peale kulub siis 39 miljonit?

Ja mis eriti oluline - elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks tehakse uus voldik!

Varjendid tekivad nagu rattateed - mingi kelder värvitakse oranžiks ja kolmnurk sisse ja ongi linnuke kirjas jälle. Tubli töö! Ma ei saa aru, kas päästjad hakkavad nüüd balistilise vesti ja kiivriga kustutama või? Need ära ei sula?

wolfgang kirjutas:Ma ei saa aru, kas päästjad hakkavad nüüd balistilise vesti ja kiivriga kustutama või? Need ära ei sula?

Vaevalt. Pigem jääb ballistiline kaitse päästjatel nendeks olukordadeks kui nad lähevad sündmusele, kus on ballistiline oht. Politseipatrullidel on ka ju kiivrid ja kilbid autodes, aga ega nad neid pidevalt kasuta.