Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Murygin]

Ise oled eelarverida näinud või niisama lahmid mingi kurilkaka baasil?

Aga kas teie olete nàinud?

Selge on see, et Eesti suurimaks probleemiks on "juhmid" juhid, kes on ringkaitses ja ajavad aastaid oma tulemusteta rida. Ma ei tea, mis selle probleemiga pihta hakata.

[Kapten Trumm]

Tulemusi ju on, aga mitte hetkel kõige õigemas suunas.
Kui me oma kodumaa kaitset võtaks samasuguse tarmukusega kui igasugu rahvusvahelisi projekte, siis poleks paljudel teemadel põhjust siin kiruda.
Põhiline tulemus on ju tohutud vahendid, mis on välja võideldud ja kanaliseeritud iseseisva kaitse seisukohast vähese väärtusega koostööprojektidele.
Tänini levib arusaam, et iseiseisev kaitsevõime on üks meeleheitlik värk, mida pooldavad eilse sõja friigid, õige kaitsevõime seisneb rahvusvahelistes projektides.

[kaur3]

Hungary will continue operating its leased fleet of Saab Gripen C/D fighters until 2026, with Budapest having taken an early decision to extend its current arrangement with Sweden.

A government-to-government contract signed on 30 January will continue for a further 10 years a deal that has enabled the Hungarian air force to operate 12 single-seat Gripen Cs and two D-model trainers originally built for Sweden. The aircraft are flown from the service's Kecskémet air base.

Hungary selected the Gripen in November 2001, and took delivery of its first examples in 2006 under a lease-to-buy deal. Its entire fleet was operationally available by late 2008, with the type providing the NATO nation with a supersonic air policing capability to replace its retired RSK MiG-29 interceptors.

http://www.flightglobal.com/news/articl ... al-367539/

[Kapten Trumm]

Huvitav on tõmmata selle õhuturbe pinnalt paralleele Eesti lennuväega 1930ndatel. Paralleelid on täiesti hoomatavad.

Hävituslennukite valikul otsustas tollal Eesti mitmete asjaolude tõttu (sh ratsionaalsete) tõttu, et osta tuleks kõige paremat tehnikat. Mis oli tollal üpris krõbeda hinnasildiga. Tulemus oli teada, lennukid jäidki kätte saamata, et WWII tuli peale ja kui rääkida nende tarvitamisest Eestis, siis poleks nad ka 1939. a sügiseks eales lahinguvalmis saanud. Spitfire hind oli tollal 250 000 krooni ringis. Ilmselt põhines valik arusaamal, et lähiaastail lennukeid nii väga tarvis pole - vastasel juhul oleks ostetud mingeid vanemaid tüüpe ja juba varem.

Tollal pusiti usinalt ka ise, lennuomadustelt Hurricanele alla jääva Posti loomingu hinnaks arvati 150 000 krooni.

Kokkuvõttes viimane tõmblus sel teemal oli peale baaside lepingut katse omandada I-16'id NSVL-st, kusjuures NSVL küsis sama hinda, mis aasta varem maksis Spirfire. Mõistagi ka neid I-16'd eestlased ei näinud.

Kokkuvõttes, mitmete asjaolude tõttu oli sügiseks 1939 Eesti Vabariigi kaitse õhus täiega palja tagumikuga.
Soomlased, kes hakkasid asjaga aegsasti tegelema ei olnud palja tagumikuga. Hiljem selgus, et Fokkerid ja Brewsterid (st tehnika, mida Eesti ära põlgas) olid head küll, sest NSVL lennuväe väljaõpe, moraal ja taktika olid täiesti puudulikud.
Puänt on aga selles, et soomlased polnud palja peega enamikes valdkondades kui tähele panna.
Kui asjaks läks, olid kaevikudki kaevatud.
Ma ise seletaks seda igihalja "kerade" teooriaga. Kui ikka kerasid pole, leiab objektiivseid asjaolusid lõputult. Ja katsu neid ümber lükata.

[Tiam]

Ma arvan, et su võrdlus KT 1930 aastatega on veidi meelevaldne- just selles osas, et kasutatud/odavaid lennukeid kokku osta on meie ainuke väljapääs. Spitfire'de peale kuluatud rahadega oleks saanud olulises koguses tollal moodsat ÕT relvastust - näiteks Boforsi 40mm - mis Talvesõjas ennast väga heast küljest näitas. Ka nüüd peaks EKV 2020 aastani pigem panustama lühi- ja keskmaa ÕT relvastuse hankimisele. Lähima 10-15a on aga maailma turule tulemas suur hulk nö odavaid GEN 4.5+++ /5 lennukeid. Näiteks korealaste KFX peaks tootmises olema 2020 ning plaanitud (loe: ette kirjutatud) hinnaks on lennukil 50 miljonit USD per tükk. Kui üks riik on oma relvastusprojektides ette kirjutatud tootmishindadest ja projektimaksumustest kinni suutnud pidada siis on see just Lõuna-Korea. Seega on mõttekas lähimad 10-15a panustada ÕT peale ja peale seda kui tootmisküpseks saab näiteks KFX hankida seda lennukit- mitte aga eilse päeva F-16'd. Ainuke kasutatud Gen4 lennuk mida tasuks vaadata ongi vast rootslaste Gripen- meie taktika jaoks loodud ja suure up-grade potentsiaaliga (MBDA METEOR, IRST). See Gripeni uuendatavaus + madalad jooksvad kulud on arvatavasti kaasa toonud ka selle, et Euroopa riigi on viimase aasta jooksul järjest selle hävitaja kasuks otsustanud- vastupidiselt kasutaja KT ennustustele, et seda ei juhtu ning pigem eelistatakse F-16'd.

[Lemet]

See Gripeni uuendatavaus + madalad jooksvad kulud on arvatavasti kaasa toonud ka selle, et Euroopa riigi on viimase aasta jooksul järjest selle hävitaja kasuks otsustanud

Kas see nüüd päris korrektne väide on? Tõepoolest, konkurssides on need masinad tõepoolest osalenud, paraku on neid valitud siiski vaid paarile riigile, seevastu Austria, Soome, Norra, India, Poola, Saksa otsustasid teiste riikide kasuks. Hetkel on Gripen kaalumisel Brasiilias, Taanis, Hollandis, Šveitsis, ja veel mõnes riigis, aga et oleks juba nende poolt otsustatud...

[Tiam]

See Gripeni uuendatavaus + madalad jooksvad kulud on arvatavasti kaasa toonud ka selle, et Euroopa riigi on viimase aasta jooksul järjest selle hävitaja kasuks otsustanud

Kas see nüüd päris korrektne väide on? Tõepoolest, konkurssides on need masinad tõepoolest osalenud, paraku on neid valitud siiski vaid paarile riigile, seevastu Austria, Soome, Norra, India, Poola, Saksa otsustasid teiste riikide kasuks. Hetkel on Gripen kaalumisel Brasiilias, Taanis, Hollandis, Šveitsis, ja veel mõnes riigis, aga et oleks juba nende poolt otsustatud...

Šveits otsustas nende kasuks- 22 lennukit
Ungarlased ja Tšehhid otustasid ka oma valikuõigust kasutada Gripenite liisingu pikendamisest ja hilisemast väljaostu õigusest kasutada. Kokku 28 lennukit. Viimase kahe tehingu kohta arvas KT, et seal Gripenitega ei jätkata.
Taani on suure tõenäosusega - F16.net aruteludes välja toodud kohaliku pressi andmetel - valimas F-16 ASENDUSEKS Gripen NG'd.

Muuseas Gripeni NG üks peamine müügiargument on tema võime edukalt nö network centric põhimõttel toimida nii üle lennukite kui maal asuvate keskuste. Lisaks tema madal RCS ja hea sensorvõimekus. Korealased on 2009 aastast just Saabiga läbi rääkinud, et see võrgutehnoloogia ja osa Gripenil kasutatavaid sensorsüsteeme oma KFX projekti jaoks soetada. Rootslaste Gripeni head lahendused + korealaste AESA radar + madal RCS peaks andma küllaltki head võimalused ka PAK-FA relvastusse jõudes oponendile peavalu tekitada.

[WesseAllik]

Arvestatav lühi ja keskmaa õhutõrje võimekus tuleb meil nagunii välja arendada – ükskõik kas meil on tulevikus oma lennuvägi või mitte.

Lennuväe kohapealt vaadates tundub mulle järjest enam, et meil oleks mõistlik omada nii nelja suht suvalist 3 – 4 G hävitajat, mille abil saaks lennuväe kui süsteemi toimima ja reaalset kogemust üldse.

Samuti tundub järjest enam, et F 16 aeg on läbi saamas. Odavama otsa F 16 pole piisavalt tegijad, F 16 block 52 ja ülesse aga maksavad juba üsna lähedale F 35ele. Ühesõnaga oleks meil mõistlik tõesti oodata ära mingi odavam 5G masin ja siis need soetada.

[Lemet]

F 16 block 52 ja ülesse aga maksavad juba üsna lähedale F 35ele.

Juutide rängalt kallima hinnaga Sufa hind ...
The F-16I has an estimated unit cost of approximately US$70 million (2006)

F-35 tükihinnaks eeldatakse praeguse hetke seisuga
F-35A: US$122 million (flyaway cost, 2011)

[Kapten Trumm]

Ma arvan, et su võrdlus KT 1930 aastatega on veidi meelevaldne- just selles osas, et kasutatud/odavaid lennukeid kokku osta on meie ainuke väljapääs. Spitfire'de peale kuluatud rahadega oleks saanud olulises koguses tollal moodsat ÕT relvastust - näiteks Boforsi 40mm - mis Talvesõjas ennast väga heast küljest näitas.

Jutt, et hävitajate hinna eest saanuks tohutult õhutõrjekahureid on täielik jama.

1938 tellis Eesti Saksamaalt kaheksa 75 mm õhutõrjekahurit ja kaks (optilis-mehhaanilist) ulejuhtimisseadet Wikog maksumusega 2 430 000 krooni*. Üks tulejuhtimisseade maksis 288 000 krooni, kui me need sealt lahutame kahe seadme maksumuse, siis saame, et ühe 75 mm ÕT kahuri hind on 231 750 krooni. Spitfirede lepingu järgi oli lennuki hind 253 000 krooni. Seega sai tollal ühe hävitaja eest ÜHEAINSA (75 mm) õhutõrjekahuri. Võibolla 40 mm automaatkahur on odavam (kahtlen-see vajab tohutult rohkem moona), kuid laias laastus asja see ei muuda ikkagi.

Kõnealune lennukite ostutehing maksis 5,12 miljonit krooni, selles sisaldus 12 Spitfire't ja 10 Lysanderi.

Kui veel natuke arvutada, siis selgub ka, et arvamus, kuidas allveelaevu ostmata jäätes saanuks tohutult õhutõrjerelvi ja tankitõrjerelvi on täpselt samasugune loll mullipuhumine.

Allveelaevade lepingu järgmine maksumus oli 6,6 miljonit krooni ja selle raha eest oleks saanud osta tervelt 5 (viis) 75 mm õhutõrjepatarei komplekti (4 relva ja tulejuhtimisseade). Mul pole andmeid käepärast, aga analoogia põhjal võiks tankitõrjekahur maksta mingi 100 000 kr ringis ja neid oleks allveelaeve eest ehk ca 60 tk saanud. Arsenalis järgi tehtud Solothurni 20 mm tankitõrjepüssi piraatkoopia olevat maksnud 25 000 krooni tükk. Oleks ka muidugi üsna mõttetu loota, et 40 mm Boforsid ilma kaugusmõõtjate ja asjadeta täpselt tulistavad. Siia hindade sisse pole arvestatud minuteada relvade veoks vajalikke maastikumasinaid, mis tollal maksid suurusklassis 20 000 kr tükist.

Eesti suurust arvestades oleks arvestatav ÕT relvastuse ja TT relvastuse kogus väljendatav arvudega 100 ja rohkem (kumbagi eraldi).

* - arvandmed raamatust "Sõja ja rahu vahel" I osa

[Tiam]

Ma arvan, et su võrdlus KT 1930 aastatega on veidi meelevaldne- just selles osas, et kasutatud/odavaid lennukeid kokku osta on meie ainuke väljapääs. Spitfire'de peale kuluatud rahadega oleks saanud olulises koguses tollal moodsat ÕT relvastust - näiteks Boforsi 40mm - mis Talvesõjas ennast väga heast küljest näitas.

Jutt, et hävitajate hinna eest saanuks tohutult õhutõrjekahureid on täielik jama.

1938 tellis Eesti Saksamaalt kaheksa 75 mm õhutõrjekahurit ja kaks (optilis-mehhaanilist) ulejuhtimisseadet Wikog maksumusega 2 430 000 krooni*. Üks tulejuhtimisseade maksis 288 000 krooni, kui me need sealt lahutame kahe seadme maksumuse, siis saame, et ühe 75 mm ÕT kahuri hind on 231 750 krooni. Spitfirede lepingu järgi oli lennuki hind 253 000 krooni. Seega sai tollal ühe hävitaja eest ÜHEAINSA (75 mm) õhutõrjekahuri. Võibolla 40 mm automaatkahur on odavam (kahtlen-see vajab tohutult rohkem moona), kuid laias laastus asja see ei muuda ikkagi.

Kõnealune lennukite ostutehing maksis 5,12 miljonit krooni, selles sisaldus 12 Spitfire't ja 10 Lysanderi.

Kui veel natuke arvutada, siis selgub ka, et arvamus, kuidas allveelaevu ostmata jäätes saanuks tohutult õhutõrjerelvi ja tankitõrjerelvi on täpselt samasugune loll mullipuhumine.

Allveelaevade lepingu järgmine maksumus oli 6,6 miljonit krooni ja selle raha eest oleks saanud osta tervelt 5 (viis) 75 mm õhutõrjepatarei komplekti (4 relva ja tulejuhtimisseade). Mul pole andmeid käepärast, aga analoogia põhjal võiks tankitõrjekahur maksta mingi 100 000 kr ringis ja neid oleks allveelaeve eest ehk ca 60 tk saanud. Arsenalis järgi tehtud Solothurni 20 mm tankitõrjepüssi piraatkoopia olevat maksnud 25 000 krooni tükk. Oleks ka muidugi üsna mõttetu loota, et 40 mm Boforsid ilma kaugusmõõtjate ja asjadeta täpselt tulistavad. Siia hindade sisse pole arvestatud minuteada relvade veoks vajalikke maastikumasinaid, mis tollal maksid suurusklassis 20 000 kr tükist.

Eesti suurust arvestades oleks arvestatav ÕT relvastuse ja TT relvastuse kogus väljendatav arvudega 100 ja rohkem (kumbagi eraldi).

* - arvandmed raamatust "Sõja ja rahu vahel" I osa

Tüüpiline KT. Ma räägin oma postituses 40mm Boforsist ja ta vastab 75mm AAA ja tulejuhtimiseadmete hinnaga- relvast mida ma oma esialgses postituses kordagi maininud ei ole. 75mm AAA on pigem suurte ja kõrgelt lendavate pommitajate vastu- USSR lennuvägi aga ei suutnud seda tüüpi pommitajatega vajalikku täpsustr saavutada. Seega tuli lennata madalamalt ja pommitada peamiselt päevavalguses- just seal oli Bofors 40mm relv õiges kohas. Lisame siia juurde veel rindel vägede ÕT tulega katmise. Soomlased arvasid teisiti- talvesõja lõpuks oli relvastusse kogutud 100 Boforsi 40mm't ja II MS lõpuks 300 Boforsi 40mm't. Ma üliväga kahtlen, et soomlased igale Boforsi 40mm'le oleks eraldi 288 000 kroonise tulejuhtimisseadme juurde ostnud.

Ja väike otsimine ja saame sellise foorumi lehekülje, mis viitab järgmist allikat Finnish Air Force II 1928 - 1940, page 164:

In all the Finnish Air Force flew 5963 sorties; claimed 207 aircraft destroyed and lost 53 warplanes on operations. The anti-aircraft guns took the toll of a further 314 aircraft. Recent research from Russian archives has shown the losses to be 579 aircraft which are well in line with the total Finnish claim 521.

Seega ÕT kahurid - ja peamiselt just Bofors 40mm - olid koguarvudes suurema mõjuga kui lennukid. Lisaks soomlaste lennukite kasutamise efektiivusele pani piirid varuosade puudus nii hinnalt kui kättesaadavuselt. Arvestades, et Spitfire mootoriressurss jäi sinna 150-200h juurde, kuidas oleksime hankinud konfliktis oma lennukitele varuosi hankinud?

[Kapten Trumm]

Tüüpiline KT. Ma räägin oma postituses 40mm Boforsist ja ta vastab 75mm AAA ja tulejuhtimiseadmete hinnaga- relvast mida ma oma esialgses postituses kordagi maininud ei ole. 75mm AAA on pigem suurte ja kõrgelt lendavate pommitajate vastu- USSR lennuvägi aga ei suutnud seda tüüpi pommitajatega vajalikku täpsustr saavutada. Seega tuli lennata madalamalt ja pommitada peamiselt päevavalguses- just seal oli Bofors 40mm relv õiges kohas. Lisame siia juurde veel rindel vägede ÕT tulega katmise. Soomlased arvasid teisiti- talvesõja lõpuks oli relvastusse kogutud 100 Boforsi 40mm't ja II MS lõpuks 300 Boforsi 40mm't. Ma üliväga kahtlen, et soomlased igale Boforsi 40mm'le oleks eraldi 288 000 kroonise tulejuhtimisseadme juurde ostnud.

Saa ära arenda keskerakondlikku demagoogiat ja ära muuda teemat, vaid pane siia lauale 40 mm patarei komplekti maksumus ja siis räägime edasi. Ma sügavalt kahtlen, et see 75 mm-st kordades odavam on. Igal juhul seni pole veenvalt tõestatud su väide, et hävitajate hinna eest oleks arvestatava koguse õhutõrjekahureid saanud.. Käepärast raamaturiiulis mul seda hinda võtta pole.

Soomlased arvasid teisiti- talvesõja lõpuks oli relvastusse kogutud 100 Boforsi 40mm't

Minumeelest tellisid soomlased ka mitte väikese koguse lahingulennukeid lisaks oma sõja alguse 48-le lahingulennukile (hävitajale ja pommitajale). Brewster Buffalo, Fiat G.50, Morane-Saulnier jne. Wiki ütleb, et Jätkusõjas oli Soomel üle 500 lennuki.

Seega ÕT kahurid - ja peamiselt just Bofors 40mm - olid koguarvudes suurema mõjuga kui lennukid.

Kahtlane väide. ÕT kahureid oli Soomel ka Talvesõja alguses kolm korda rohkem ju kui hävitajaid.

Ma üliväga kahtlen, et soomlased igale Boforsi 40mm'le oleks eraldi 288 000 kroonise tulejuhtimisseadme juurde ostnud

Kas ma väitsin, et oleks pidanud ostma?? Ega see demagoogiline manööver ka asja muuda, kui sa eespool vaatad, siis olid ka paljad kahurid üpris kalli hinnaga.

Saksa 37 mm flak. Eks see tulejuhtimine ole lihtsam (kõrgus ka väike), aga õhutõrje ei käi päris silma järgi paugutades.

Arvestades, et Spitfire mootoriressurss jäi sinna 150-200h juurde, kuidas oleksime hankinud konfliktis oma lennukitele varuosi hankinud?

Kuskohast hankisid soomlased Fokkeritele (Holland vallutatud), Morane'idele (Prantsusma vallutati), Brewsteritele (USAst ei saanud enam) ja veelgi enam - soomlaste eskadrillile, mis kasutas vene trofeelennukeid? Kõik need lennukid lendasid ja kauem kui 3 kuud. Õige vastus- otsisid kust said ja ise tegid.

[Tiam]

1. Boforside efektiivusest Talvesõjas:

Bofors 40-mm was the gun with which Finnish soldiers were very happy. It had good accuracy, enough range, firepower and very good reliability. During Winter War Finnish 40-mm Bofors guns shot down 128 planes while spending only 392 shots per downed aircraft. This made 40-mm Bofors even more important weapon for Finnish air-defence during late part of Continuation War. In Finnish use 40-mm Bofors antiaircraft-guns downed over 500 enemy aircraft during World War 2. Wartime use included also being used as direct-fire support weapon and (however very rarely) also in antitank use.

2. Boforside hanked Talvesõja jooksul (idee: kui vähe neid tegelikkuses konfliki alguses oli ja kui klühikese aja jooksul saadi oluline hulk AAA võite, seega nö kaalutud ühe B40mm toru efektiivus tuleb samasse klassi soome lennukitega):

Spring of 1939 9 Bofors (Sweden)
October of 1939 20 Sweden
December 1939 24 Sweden With 100,000 shells
October - December 1939 24 MAVAG (Hungary) Part of 42 guns ordered from MAVAG
February - March 1940 48 Sweden Loaned from Swedish Army

3. Nüüd hinnast AAA vs lennukid

Saa ära arenda keskerakondlikku demagoogiat ja ära muuda teemat, vaid pane siia lauale 40 mm patarei komplekti maksumus ja siis räägime edasi. Ma sügavalt kahtlen, et see 75 mm-st kordades odavam on. Igal juhul seni pole veenvalt tõestatud su väide, et hävitajate hinna eest oleks arvestatava koguse õhutõrjekahureid saanud.. Käepärast raamaturiiulis mul seda hinda võtta pole.

Demagoogiaga tegeled siin sina ise nii oma algses postituses kui ka vastuses võttes lennukid vs AAA hinna võrdluse aluseks 75mm AAA + ülikalli tulejuhtimisseadme hinna. Otseseid numbreid ei leidnud aga kaudne otsing andis sellised tulemused: 1945 maksis P-51 mustang ca 52000 USD (Arvatavasti 1940 oli sellise klassi lennuki hind kõrgem, sest masstootmine tavaliselt vähendab relvastuse tükihinda. Muude USA lennukite tükihinnad, mida suutsin leida on olulises langustrendis aastatel 1940-1945) ning samal ajal 1940 maksis Boforsi 40mm kahur laevale paigutatuna koos sellega seonduva tulejuhtimissüsteemidega (millest arvatavasti suurem osa on selle laeva tulejuhtimissüsteemi hind) 20 000 USD per toru. Seega MINIMAALNE suhe 2,5 Bofors 40mm'i 1- lennuki kohta.

Teine kaudne võimalus võrrelda AAA vs lennukite hinda on näiteks kõrvutada sakslaste WW II aegse ühe kalleima 8.8cm FLAK 18-36 (33 600RM) hinda samal ajal teenistuses olnud kergehävitaja Bf109 hinnaga (42 900 RM). Ma kaldun arvama, et Bofors 40mm klassi AAA oli tunduvalt odavam kui 8,8cm FLAK 18-36 klassi relv.

EDIT: Leidsin allikaBoforsi 40mm hinnast, mis väidab järgmist:

By the end of 1943, Chrysler had sent 28,892 guns to both Army and Navy; for 1943 itself, the total cost was $46 million. In August 1943, Chrylser claimed to be making 4½ times the number of guns originally scheduled.

Seega hind per Bofors 40mm toru oli ca 1500 USD, samal ajal kui P-51 maksis üle 50 000 USD. Võrdluseks 1939a Eestlastega tehtud Spitfirede diili hind per lennuk oli 63 000 USD (valuutakursid 1939 siit). Oletame, et USA suutis 5x odavamalt Boforsi 40mm toota kui ungarlased või rootsalsed- isegi siis saaksime 1 Spitfire eest 8 Bofors 40mm. Seega 12 lennuki asemel oleksime saanud sama palju 40mm ÕT relvi kui oli neid kasutada soomlastel alles Talvesõja lõpuks (96 tk)- arv, millest piisas 128 lennuki alla toomiseks. Sama efektiivuse saamiseks oleks 1 Spitfire pidanud alla tooma 10 punavägede lennukit. Arvestades seda kui kasulikusk osutusid AAA relvad 1944 Sinimägedes oleks arvatavasti Boforsi sarnaselt soomlastele kasutada saanud ka üldiseks tuletoetuseks. Vaevalt Spitfire oleks saadud tuletoetuse peale raisata.

Kuskohast hankisid soomlased Fokkeritele (Holland vallutatud), Morane'idele (Prantsusma vallutati), Brewsteritele (USAst ei saanud enam) ja veelgi enam - soomlaste eskadrillile, mis kasutas vene trofeelennukeid? Kõik need lennukid lendasid ja kauem kui 3 kuud. Õige vastus- otsisid kust said ja ise tegid.

Kuidas see väide minu algse väite ümber lükkab- varuosade ja hooldusvälpade küsimus segas tunduvalt vanemate ja vähem keeruliste relvadega opereerivaid ja samal ajal eestist suurema tööstusbaasiga soomlasi. Mis paneb Teid arvama, et eestlased oleks saanud edukamalt hakkama tunduvalt keerulisema tehnikaga Spitfire töös hoidmisega eriti veel olukorras, kus relvasüsteemi alles oleks hakatud juurutama. Britidki jamasid Spitfire RR Merlini mootorite hambumisprobleemidega veel 1940 Prantsusmaa pärast peetud lahingutes.

[Lemet]

Laar ei pea mõeldavaks Soome ja Rootsi kaasamist Balti õhuturbesse.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=63871560

[Kapten Trumm]

Ma tõin vähemalt näited, millega Eesti praktikas midagi ostis või osta sai ja vähemalt praegu pole Tiam su bullshita kaitseks, justkui saanuks hävituslennukite hinna eest arvestatava koguse õhutõrjesuurtükke - mitte ühtegi konteksti ja ajastusse mahtuvat fakti. Sa süüdistad mind asjasse mittepuutuvate andmete toomises, toomata ise muud peale tühja kõhutuule.

Analoogne relv oli Saksa 37 mm flak, mida Eesti 6 tk ostis, otsige siis selle hind välja. Mul ühtki raamatut käepärast pole ja ei viitsi otsima ka minna et siin mõtetut vaidlust pidada. Ma miskipärast kahtlen, et nende hind niipalju odavam on, et "hävitajate hinna eest arvestatava koguse ÕT relvi osta saaks". On ka poole odavam - noh paarkümmend kahurit poleks ikkagi asja mõjutanud.

Seega ma jään enda juurde, et ÕT kahurite ja lennukite hinnavahe pole nii suur, et väide...

Spitfire'de peale kuluatud rahadega oleks saanud olulises koguses tollal moodsat ÕT relvastust

...on jama.

ÕT relvastust oli Eestis vähe seepärast, et see oli väga kallis, mitte seepärast, et sabotöörid Laidoner ja Päts kõik papi Spitfire ostule panid.

(täpselt samasugune jama on need heietused, mida allveelaevade vms maaväe-välise relvasüsteemi kohta tehakse - et vot kui oleks, siis mida kõike oleks. Ega midagi erilist küll ei oleks....oleks tädil till, oleks ta onu...

(analoogsetele järeldustele jõuab ilmselt ka siis kui hakata võrdlema võrdse võimekusega keskmaa ÕT ja lennuväe maksumus. Mõlemat on tarvis, aga rääkida, et ÕT on kuidagi kole kuluefektiivne - jama....odavam tuleb ainult see peenise ja sõrme võrdlust rakendada - panna samasse konteksti 40 km tegevusraadiusega paar patareid ning 700 km tegevusraadiusega hävitajate eskadrill).