www.militaar.net

Eestlased täitsa oskavad droone toota, tuleb lihtsalt neile ülesanne püstitada ja tellida mida vaja.

Meil on ka FPV droone ehitavad ja võistlusi pidavad inimesed. Nad vast aitaks heameelega näiteks kaitseliitu ja õpetaks nii ehitamist kui lendamist.

Kindlasti suudavad eestlased asju toota. Lihtsalt turgu pole.

Aga sellest olulisem . Tarvis on välja mõelda mehhanism, kuidas järsult suurendada tootmist sõja ajal. Kust tulevad komponendid? Kas me saame komponente eelisjärjekorras või võistleme kellegagi? Hiinast tellime?

Ukraina sõda näitab minu arvates ilmekalt asja millest olen aastaid siin jauranud. On suhteliselt väheoluline palju sul on midagi sõja alguses. Palju olulisem on, kust neid asju juurde saab.

Chupacabra kirjutas: ↑29 Sept, 2023 8:35 Allikas: https://twitter.com/AndrewPerpetua

Juhin tähelepanu kaotuste põhjustajale - 2/3 droonid (kamikaze ja pommitusdroonid). Seda vaadates ütleks, et Eesti relvastuses haigutab suur tühik ja paarsada Harpyt seda tühikut ei täida.

Natuke julged järeldused üheainsa säutsukonto põhjal? Millise osa moodustavad siin ära toodud kaotused Ukraina sõjaväe claimidest, mida postitakse siin: https://twitter.com/DefenceU
Viimases sellises raporteeriti näiteks vene poole värsketeks kaotusteks 4 tanki, 12 soomukit, 38 suurtükisüsteemi, 2 raketiheitjat, 1 õhutõrjesüsteem? Palju nendest võiks olla droonide põhjustatud?

andrus kirjutas: ↑30 Sept, 2023 15:47

Chupacabra kirjutas: ↑29 Sept, 2023 8:35 Allikas: https://twitter.com/AndrewPerpetua

Juhin tähelepanu kaotuste põhjustajale - 2/3 droonid (kamikaze ja pommitusdroonid). Seda vaadates ütleks, et Eesti relvastuses haigutab suur tühik ja paarsada Harpyt seda tühikut ei täida.

Natuke julged järeldused üheainsa säutsukonto põhjal? Millise osa moodustavad siin ära toodud kaotused Ukraina sõjaväe claimidest, mida postitakse siin: https://twitter.com/DefenceU
Viimases sellises raporteeriti näiteks vene poole värsketeks kaotusteks 4 tanki, 12 soomukit, 38 suurtükisüsteemi, 2 raketiheitjat, 1 õhutõrjesüsteem? Palju nendest võiks olla droonide põhjustatud?

Uuri välja ja anna meile kah teada.

Chupacabra kirjutas: ↑30 Sept, 2023 15:13 Paar uitmõtet. Väljaõppeks tuleks iga aasta hankida väike ports droone, millega teostatakse väljaõpet ja hoitakse tehnoloogilise arenguga kursis. Iga uus hangitav kogus peab olema tehnoloogiliselt edasi arenenud. Pikem distants, kiirem, parem kaamera, öönägemisvõime, resistentsem EW'le jne. Sõja ajal varustamiseks ei näe ma muud lahendust kui panna käima oma tootmine või teha kindlad lepingud välistootjaga. Nii kui vile käib hakkab tehas tööle. Selle võimekuse hoidmine on tõenäoliselt krõbeda hinnaga. Kogu aeg peab jälgima tehnoloogilist arengut ja uuendama toote disaini. Vastavalt uuenevale disainile tuleb ümber mängida ka komponentide hankimise allikad.

RKIKis kellelgi just aju plahvatas.

Kaitseliidu üksustes nii tegutsetaksegi, kusjuures otsitakse ka annetusi.
Lennata tuleb osata sellega, mis piloodile sõja aja pihku satub.

Akf Chupacabra uitmõtteid lugedes:
Leida seos tsiviildroonidega, leida ettevõtted mille tegevus asjaga seotud on, osaliselt rahastada püsivat arendustööd ja tootmisvõimekuse hoidmist. Sellega võiks nagu saada tasemel droonid, mida igapäevaelus kasutatakse ja millega kaitsevägi harjutab ning kulud on jagatud - erasektor saab ka kasu ja maksab oma osa eest. Aga paukutegevaid osi tuleks sellisel juhul eraldi arendada. Sõjaaegne tootmine peab värkstoast kolima mingi tehase liinile (autotootja Ford tegi WW2 ajal lennukeid). Kitsaskoht on sisseveetavate komponentide varustuskindlus.

Veel tasuks mõelda sellele, kuidas koolitada välja droonipiloote. Sinna sobivad ka need, kes mingil põhjusel riviteenistusse ei kõlba/kuulu või kes on 50 pluss, aga suudavad arvuti/nutiseadmega hakkama saada.

ALMAVÜ laadses süsteemis oleks nähtavasti juba olemas droonipilootide kursus.

Eraldi teema oleks nähtavasti sõjatehnika makettide tootmise valmidus. Ehk peaksid olema joonised/juhised, mida saab (era)töökodadele vajadusel välja jagada ja droonimagneteid tootma hakata.

Varustuskindlusega saab ilmselt
pihta ka Ukr “põlveotsas tööstus” (õnneks on suudetud paljuski hakata rohkem toota kodumaiselt), kuna Hiina on rakendatud ekspordi kontrolli Hiina drooni tootjatele (linki ei jõua hetkel otsida,kuid algas vist 01.sept või 01.okt).
Eestis võiks teatud komponentide varu ning mingite komponentide tootmise võimekus kindlasti olemas olla, sest seda kraami kulub olukorras kõvasti. Kui meil siin seis jama, siis ilmselt samaaegselt ka lõunas ja põhjas,seega käib teatud konkurents.

Lihtsalt mõte- Eesti pindala 45000m², vatid paugutavad keskmiselt 15k pauku päevas ehk 3 päeva kohta 1mürsk igal km² meie pindala kohta. 100p seega 33 pauku km² kogupindala arvestades. Kus sa siin ladu või tootmist korraldad. Pole ka sügavust kuhu ei ulataks. Ainult totaalne infosulg ja libainfo et lastaks valesid kohti?

Aivark123 kirjutas: ↑01 Okt, 2023 21:38 Lihtsalt mõte- Eesti pindala 45000m², vatid paugutavad keskmiselt 15k pauku päevas ehk 3 päeva kohta 1mürsk igal km² meie pindala kohta. 100p seega 33 pauku km² kogupindala arvestades. Kus sa siin ladu või tootmist korraldad. Pole ka sügavust kuhu ei ulataks. Ainult totaalne infosulg ja libainfo et lastaks valesid kohti?

No selle mõttekäigu/arvutuse järgi on kogu Ukraina kümneid kordi maatasa pommitatud, kuna Ukraina pindala on vaid 603,628km2 (Eesti 45,339 km2).

Üks õppetund on - Lääs peab omama elektroonikatööstust. Kuidagi on nii juhtunud - et Lääne elektroonikatööstus ei suuda toota droonide elektroonikat? Lääne elektroonikatööstuse nõrkus tuli välja juba koroona pandeemia lõpus kui äkki tekkis kivikeste põud.
Veel on oluline droonitööstuse arendamine. Iga endast lugupidav lääne firma, kes tahab tulevikus tulusaid hankelepinguid saada peaks võimalikult palju näitama ette sõjas oma edukaid droonimudeleid. Droonimudelitel on täna oluline just tarkvara arendus ja siin saaks Lääs edukas olla!
JA sõjatööstuse arendamine. Täna oleks võimalus ideaalselt kiiresti arendada tehas - algul toodab tanke, peale sõda traktoreid. Siin oleks ülihea võimalus just Ida-euroopal, Isegi Ukrainal - kiirelt laenurahadega panna tööle tankide, rakettide jne tootmisliin. Pärast sõda saab toota midagi tsiviilotstarbel aga tehase rajamise kulud on juba tasutud.

Some kirjutas: ↑30 Sept, 2023 15:22 Eestlased täitsa oskavad droone toota, tuleb lihtsalt neile ülesanne püstitada ja tellida mida vaja.

Oleneb mida tootmise all silmas pidada, kui lugeda siit foorumist kommentaare Venemaa tootmise kohta, siis seni kuni iga viimast kui kiibikest ise ei tooda = "ei oma võimet toota".
Seega mida eestlased täpsemalt toodavad või "toodavad", või kui ukrainlaste eeskujul võtta toode juppideks, ilmneb, et võtmekomponendid puha võõrpäritolu..

kalvis kirjutas: ↑02 Okt, 2023 7:00 Üks õppetund on - Lääs peab omama elektroonikatööstust. Kuidagi on nii juhtunud - et Lääne elektroonikatööstus ei suuda toota droonide elektroonikat? Lääne elektroonikatööstuse nõrkus tuli välja juba koroona pandeemia lõpus kui äkki tekkis kivikeste põud.
Veel on oluline droonitööstuse arendamine. Iga endast lugupidav lääne firma, kes tahab tulevikus tulusaid hankelepinguid saada peaks võimalikult palju näitama ette sõjas oma edukaid droonimudeleid. Droonimudelitel on täna oluline just tarkvara arendus ja siin saaks Lääs edukas olla!

Ei suuda kiiruga linki leida, aga mitte väga ammu oli ukrainlaste drooniteemaline jutuke lääne meedias täitsa olemas, kus ukrainlastel on kõike puudu, ka droone aga neile pakutakse ka täitsa miliraarsertifikaatidega droone, ainult nende hinnalipik algavat 200 000$, samas kui hiina 5000$ tsiviildroon tegevat sama töö ära. Oluline olla see just olukorras, kus droonikulu on meeletu ja, kui x tunni järel päeva lõpuks tuleb karbist uus droon lahti pakkida, tuleb vahe sisse, kas mänguasi maksab 250 000$ või 5000$. Kusjuures käimasoleva Ukraina pealetungi valguses, kus laialdaselt kasutusel lääne sõjaline abi, on ukrainlased teinud huvitava järelduse, kus nad eelistaksid lihtsamat-odavamat-arvukamat tehnikat, keerukama-kulukama-vähema asemel - nende arvates kvantiteet ületaks kvaliteedi põhimõte toimiks paremini.
Selle valguses tänased, eesootavad Eesti kaitsehanked on juba "Ukraina õppetunni" eiramine..

Droonide puhul ei ole probleem mitte niivõrd lääne elektroonika tehnoloogiline võime droone toota, kuivõrd võime neid globaalses konkurentsis piisavalt odavalt toota. USA-s on juba pikalt arutluse all Hiina droonide müük julgeolekuohule tervikuna keelata, aga selle üks vastuargumente on olnud just hinna teema, kus USA droonitootjad on järjest pankrotistinud, mitte niivõrd tehnoloogilisel põhjusel, kui toote omahinna põhjusel. Kui turul on USA ja Hiina samaväärne droon ja hinnavahe on 2x Hiina toote kasuks - teevad tarbijad oma otsuse.
Ka militaardrooninduses USA-l on keerulised ajad, kus kaotatakse turgu just Hiina droonidele, ja seal on samamoodi ostjate valik kohati keeruline kas
osta 2 võimekat USA drooni ja saab 2 silma taevasse, või sama raha eest 6 Hiina drooni ja 6 silma taevas - seletamatul põhjusel militaristid kipuvad tihti eelistama kvantiteeti kvaliteedile.

Ahhaa kirjutas: ↑02 Okt, 2023 8:57Ei suuda kiiruga linki leida, aga mitte väga ammu oli ukrainlaste drooniteemaline jutuke lääne meedias täitsa olemas, kus ukrainlastel on kõike puudu, ka droone aga neile pakutakse ka täitsa miliraarsertifikaatidega droone, ainult nende hinnalipik algavat 200 000$, samas kui hiina 5000$ tsiviildroon tegevat sama töö ära. Oluline olla see just olukorras, kus droonikulu on meeletu ja, kui x tunni järel päeva lõpuks tuleb karbist uus droon lahti pakkida, tuleb vahe sisse, kas mänguasi maksab 250 000$ või 5000$.

Oletan, et nende omadused on siiski erinevad ja küsimus ikkagi selles, et odava Aasia tootmise olemasolul Lääs odavama otsa mänguasju ise ei tee.

Ajalooline konkurent odava kraami masstootmiseks Hiinale pole muidugi mitte Euroopa & USA, vaid India. Mitte et see enam niiväga teemasse puutuks.

Lisaks droonidele arendatakse ka droonide tuvastamise seadmeid
"See tilluke seade on droonidetektor, mille on välja töötanud Ukr IT-mees Dniprost; vabatahtlike kogukonna käivitatud toodang.

See skaneerib Venemaa droonide kasutatavaid sagedusi ja hoiatab kasutajat. See võib potentsiaalselt päästa sadu elusid.
Pildi tegi sõjaväe kommentaator Sergiy Flash"
https://x.com/vorobyov/status/1708054378978931037?s=20