94. leht 255-st

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 12:42
Postitas Kapten Trumm
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12023 ... skeskkonda

Ma pole küll kuigi pahempoolne, aga see pankade enesepromo on imal. Mismoodi "juhuslikult" siis, kui Euribor aasta aega lausaliselt tõuseb, saavad tekkida megakasumid?

Ega seal kõrgemat matat pole, laenusid anti välja odavast rahast, aga Euribori tõus vändati kliendidele selga kohe, nagu see tuli. Nii need megakasumid tulevadki. Kuna aga odavam raha lõpeb teatud viibega, siis selle viibimise pealt, kui Euribori tõstetakse mitu korda järjest väikeste vahedega, annab kenasti liigkasu võtta.

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 12:55
Postitas Benjy
Noh, kasumi riigistame ja kahjum jääb ettevõtte kanda? Või teeme teistpidi, kahjumi maksab riik? Mõlemat pidi on väga idiootne. Sotsialism vs korporatism.

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 13:18
Postitas Kapten Trumm
No mulle näib see analoogne teema nagu kütuse jaemüügis, kus nafta hinnatõusul tõuseb bensiini hind kohe, kuid langemisel ei taha üldse langeda. Selline pime, pime juhus....

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 13:38
Postitas Kilo Tango
Kapten Trumm kirjutas: 19 Sept, 2023 12:42 https://arileht.delfi.ee/artikkel/12023 ... skeskkonda

Ma pole küll kuigi pahempoolne, aga see pankade enesepromo on imal. Mismoodi "juhuslikult" siis, kui Euribor aasta aega lausaliselt tõuseb, saavad tekkida megakasumid?

Ega seal kõrgemat matat pole, laenusid anti välja odavast rahast, aga Euribori tõus vändati kliendidele selga kohe, nagu see tuli. Nii need megakasumid tulevadki. Kuna aga odavam raha lõpeb teatud viibega, siis selle viibimise pealt, kui Euribori tõstetakse mitu korda järjest väikeste vahedega, annab kenasti liigkasu võtta.
Unustades sujuvalt ära, et siis, kui toimus vastupidine protsess, olid pankadel üpris hapud päevad.

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 13:48
Postitas Kapten Trumm
Majanduse langustsüklite kompenseerimiseks on ju tõusutsüklid. Aga praegu on natuke teine asi - administratiivselt tekitatud võimalus lubatu piiril balansseerides väga hästi teenida. Kujutan ette, kes kes Euroopa keskpangas natuke siseinfot omas, teenis miljardeid (laenates ette ja seda siis kalli euribori põhjendusega palju kallimalt välja laenates).

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 14:25
Postitas Benjy
Ma tahaks pigem näha, et pankadel on veidi rohkem pekki likviidsuskrahhi üleelamiseks. Kui hiina nohu saab, siis köhivad kõik teised kaasa.

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 14:30
Postitas Peeter
Kilo Tango kirjutas: 19 Sept, 2023 13:38
Kapten Trumm kirjutas: 19 Sept, 2023 12:42 https://arileht.delfi.ee/artikkel/12023 ... skeskkonda

Ma pole küll kuigi pahempoolne, aga see pankade enesepromo on imal. Mismoodi "juhuslikult" siis, kui Euribor aasta aega lausaliselt tõuseb, saavad tekkida megakasumid?

Ega seal kõrgemat matat pole, laenusid anti välja odavast rahast, aga Euribori tõus vändati kliendidele selga kohe, nagu see tuli. Nii need megakasumid tulevadki. Kuna aga odavam raha lõpeb teatud viibega, siis selle viibimise pealt, kui Euribori tõstetakse mitu korda järjest väikeste vahedega, annab kenasti liigkasu võtta.
Unustades sujuvalt ära, et siis, kui toimus vastupidine protsess, olid pankadel üpris hapud päevad.
Maja võidab alati. Ei olnud neil mingeid hapusid päevi.

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 14:42
Postitas Kilo Tango
Peeter kirjutas: 19 Sept, 2023 14:30
Kilo Tango kirjutas: 19 Sept, 2023 13:38 ...

Unustades sujuvalt ära, et siis, kui toimus vastupidine protsess, olid pankadel üpris hapud päevad.
Maja võidab alati. Ei olnud neil mingeid hapusid päevi.
Väide vale. Euribori viimane suurem kukkumine oli 2008 oktoobris (5,11% pealt ühe aastaga 0,43%). Selle järel läksid pangad kiirelt kahjumisse (lisandus ka majanduskliima järsu jahtumise koosmõju). Lihtsalt üks näide: https://arileht.delfi.ee/artikkel/24612 ... onit-kahju

Kuna intressitulu langes ära, siis hakkasid pangad tõstma teenustasusid, et üldse ellu jääda.

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 15:20
Postitas Dr.Sci
Kilo Tango kirjutas: 19 Sept, 2023 14:42
Peeter kirjutas: 19 Sept, 2023 14:30
Kilo Tango kirjutas: 19 Sept, 2023 13:38 ...

Unustades sujuvalt ära, et siis, kui toimus vastupidine protsess, olid pankadel üpris hapud päevad.
Maja võidab alati. Ei olnud neil mingeid hapusid päevi.
Väide vale. Euribori viimane suurem kukkumine oli 2008 oktoobris (5,11% pealt ühe aastaga 0,43%). Selle järel läksid pangad kiirelt kahjumisse (lisandus ka majanduskliima järsu jahtumise koosmõju). Lihtsalt üks näide: https://arileht.delfi.ee/artikkel/24612 ... onit-kahju

Kuna intressitulu langes ära, siis hakkasid pangad tõstma teenustasusid, et üldse ellu jääda.
Pole tähele pannud et seoses Euribori tõusuga oleks pankade teenustasusid kärbitud...

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 15:24
Postitas Kilo Tango
Dr.Sci kirjutas: 19 Sept, 2023 15:20 ...Pole tähele pannud et seoses Euribori tõusuga oleks pankade teenustasusid kärbitud...
See on selle tulemus, et Eesti pangandusturu konkurents on väike. Aga see on aja küsimus. Hoiuste intressimäärasid on juba reipalt tõstetud. Kui regulaator käitub nii, nagu plaanis, siis siinmail see konkurentsiolukord ka ei parane, sest ükski arukas pank siia ei tule. Suured kasumid on muidu alati signaal konkureerivatele ettevõtetele, et "sinna turule tasub minna, sest raha vedeleb maas."

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 15:57
Postitas Runkel
Tarbijakäitumist on ka alati huvitav jälgida. Kohalikud pangad pakuvad euroala üht kõrgemat intressi tähtajalisele hoiusele, aga kuidas hoiustaja reageerib? Suhteliselt laisalt või umbes nii. Kui automaatset tulu ei saa, st arveldusarvele intressi ei kehtestata, siis tulu vastu ei võta :).
Laenu poolelt. Kui Euribor oli 0%, siis paljud fiksintressi huviga panka pöördusid? Oletan, näitlikustan. Kes oleks pangalt vastu võtnud pakkumise 10 a fikseeritud intress 2,5% + marginaal? Miks oleks pidanud 2,5% võrra kõrgemat pakkumist vastu võtma? Täna me teame, et oleks võinud, aga tookord.
Kas käitud nt elektrihinna kauplemisel samamoodi? Saab isegi 6. kuuks hind fikseerida.
Võimalusi on nii pankadel tulu teenida kui ka klientidel kulusid kontrolli all hoida.
Pangaturu toimimise element on keskpanga kehtestatavad baasintressid. Need määratakse vastavalt turu olukorrale (eelkõige inflatsioon), see pole taevast sadanud tulu, see on keskkond.

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 16:07
Postitas Taaniel Tina
Mulle, kui seadusandlusest kaugele inimesele, ei mahu pähe, kuidas nad valitsus kavatseb seda panganduse valdkonda maksustada?
Räägivad mingist solidaarsus maksust, aga reaalselt. Ei saa ju ettevõtete kasumeid maksustada lähtudes valdkonnast? Minu arusaamise järgi on peab ettevõtteid ju kohtlema võrdselt. Seda esiteks.
ja teiseks. Enamus pankasid on ju välismaa pankade Eesti osakonnad või filiaalid jne. Küll need emapangad leiavad viisi, kuidas see liiga suur kasum ei näiks nii suur enam välja. Ja siis saab rahumeeli konstateerida, et tahaks küll olla solidaarne, aga kahjuks majandustulemused ei luba.
Ja kolmandaks - mis kuradi kommunismi levitamisega see valitsus on hakanud tegelema? Kuradi pursuid, las maksavad. Ma saaks aru kui sotsid seda ajavad, aga oravate suust tundub selline jutt imelik.

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 16:17
Postitas Runkel
Kõvemad mehed maksustaks võõrpangad Eestist välja. Jääks siis nime poolest suur pank ja hoiu-laenuühistud, see oleks ideaal. (Räme huumor)

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 17:42
Postitas _dumbuser_
Taaniel Tina kirjutas: 19 Sept, 2023 16:07 Ja kolmandaks - mis kuradi kommunismi levitamisega see valitsus on hakanud tegelema? Kuradi pursuid, las maksavad. Ma saaks aru kui sotsid seda ajavad, aga oravate suust tundub selline jutt imelik.
Pole ju mingit vahet kes seal pukis tilberdab. Valitsus ei saa sulle anda mitte midagi mida ta pole sult enne ära võtnud. Sotside puhul on tähele pandud, et see ongi selline kooslus kellel pole mitte midagi aga nad nõus seda kõikidega jagama. Aga järgmine aasta hakkab veel hullem nutt peale, siis lükatakse ka KM 22% peale.

Re: Nutt ja hala

Postitatud: 19 Sept, 2023 21:00
Postitas Smith
Pangaturu toimimise element on keskpanga kehtestatavad baasintressid
Kusjuurest balti-riigid on ühed vähestest EL-is, kellel euribori tõus automaatselt laenumakseid tõstab :wink: