Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Fucs]

IX RIIGIKOGU STENOGRAMM
III ISTUNGJÄRK
Kolmapäev, 15. märts 2000, kell 13:00

Esimees
Tänan! Järgmine küsimus on kolleeg Värner Lootsmannilt härra kaitseministrile.

V. Lootsmann
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kaitseminister! Ma ei saa nõustuda nende poliitikutega, kelle arvates ei ole kaitsevägi ei mehistumise koht ega ka koht rühivigade parandamiseks. Küllap on ta nii ühte kui teist, seda enam, et koolist saadav ettevalmistus on aasta-aastalt jäänud kasinamaks. Eile võtsime vastu üsna vastakaid arvamusi tekitanud kaitseväeteenistuse seaduse, mis on ometi samm edasi kaitseväeteenistuse korraldamisel. Siit küsimus. Millised võimalused on Eesti kaitseväes oma teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks väljaspool kasarmut? Kui palju on meil polügoone ja kui intensiivne on nende kasutamine?

Esimees
Härra minister, palun!

J. Luik
Aitäh! Kui ma oleksin teadnud täpset küsimust, siis oleksin ka arvandmed kaasa võtnud. Mis puudutab polügoone, laskevälju, lasketiire, siis igal kaitseväeosal on kasutada mõni harjutusväljak ja neid ka väga intensiivselt kasutatakse. Sügavam probleem on seotud kaitseväe keskpolügooniga, mis on tegelikult kõige tähtsam objekt. Seda probleemi ei ole me suutnud veel lahendada, sest planeeritava keskpolügooni maadel Kuusalu vallas on hulgaliselt eraomanike maid. Me oleme omanikega olnud juba pikaajalistes läbirääkimistes, et need maad välja osta ja see keskpolügoon luua. Praegu oleme me suhteliselt koomilises olukorras, et raskemad laskeharjutused, näiteks harjutused suurtükkidest laskmisel, toimuvad Soome Vabariigis, mitte Eesti Vabariigis.

Esimees
Tänan! Värner Lootsmann, palun!

V. Lootsmann
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kaitseminister! Väga hea, et te oma vastuses seda puudutasite. Nimelt tõesti, alates 1997. aastast planeerib Kaitseministeerium Kuusalu valla maadele keskpolügooni. Vallavalitsusele anti 1998. aastal teada, et tagastamine ja erastamine tuleb lõpetada. Samas ei ole vallavalitsus tänase päevani näinud polügooni rajamise otsust, rääkimata sellest, et sellega seonduvaid küsimusi oleks kooskõlastatud. Kuidas on võimalik, et ministeerium nii suhtub kohalikku omavalitsusse, ja kes Kaitseministeeriumis sellelaadse tegevuse või tegevusetuse eest vastutab?

J. Luik
Aitäh! Kinnitan teile, et meie suhted Kuusalu vallaga on korrektsed. Kui arvestada seda, et hulk valla elanikest on üsna pingelistes läbirääkimistes riigiga ja Kaitseministeeriumiga, siis oleme me minu arvates mõlemalt poolt teinud kõik, et need läbirääkimised suhteliselt hästi laabuks. Probleem on väga lihtne: kuna riigil on neid maid väga vaja, siis on väga raske hinnas kokku leppida. Valitsus on seni lähtunud põhimõttest, et neid maid ei sundvõõrandata, sest sundvõõrandamisel on meie ajaloolise kogemuse tõttu väga halb maik. Me proovime jõuda omanikega kokkuleppele, aga loodame, et ka omanikud ise saavad aru, et riigil on kaitseväe keskpolügooni igal juhul vaja, ei ole võimalik, et me käime laskeharjutusi tegemas Soome Vabariigis. See on ainus koht Eesti Vabariigi pinnal, kus see keskpolügoon olla saaks. Nii et selle küsimuse, ma kinnitan, me igal juhul lahendame.

Esimees
Tänan! Värner Lootsmann, palun!

V. Lootsmann
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kaitseminister! Ma saan aru Kaitseministeeriumi soovist seda küsimust lahendada, kuid kahjuks pean ma ütlema, et tänase päeva seisuga ei ole seda küsimust lahendatud ning küsimus on täpselt samas seisus, nagu ta oli detsembris 1997. Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja ja logistika asekantsler andsid 1999. aasta detsembris teada, et maaomanikega ei kohtuta enne, kui selleks on seaduslik alus. Siit küsimus: millal selline seaduslik alus tekib ehk millal jõuab Riigikokku erikasutuses oleva maa seaduse eelnõu?

J. Luik
Aitäh! Riigikogu menetluses on juba relvaseaduse eelnõu, kuhu on eraldi sisse toodud nii polügoonid, harjutusväljakud kui ka laskealad. Selle küsimuse arutelu käib praegu mitmes komisjonis, kaasa arvatud riigikaitsekomisjonis, kus me seda eile põhjalikult arutasime. Töö selle seaduseelnõuga käib. Ma loodan, et see võetakse lähemal ajal vastu.

Esimees
Tänan! Kas Anti Liiv lõpetab küsimused?

A. Liiv
Aitäh, härra juhataja! Lühike küsimus härra ministrile: kas tulevikus võib juhtuda, et suurtükid lasevad järjest kaugemale ja tekib olukord, et tulistatakse Soomes, aga sihtmärk on Eestis? Kas selline võimalus ka on?

J. Luik
See on väga spekulatiivne küsimus. Aga veel kord: Eesti riigile on suurt keskpolügooni kindlasti vaja. Ma loodan ka nende Riigikogu liikmete abile, kellel on sidemeid Kuusalu vallas (ma tean, et mitmel on), et see küsimus kiiresti lahendada.

Esimees
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud.

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcom ... =953118000


IX RIIGIKOGU STENOGRAMM
IV ISTUNGJÄRK
Kolmapäev, 11. oktoober 2000, kell 13:00

Relvaseaduse eelnõu (266 SE) teine lugemine

Esimees
Tänan! Kolleeg Arvo Jaakson.

A. Jaakson
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud siseminister! Ma sooviksin selgitust § 851 "Kaitsejõudude harjutusväli" kohta. Lõige 2: "Kaitsejõudude harjutusväljad on: 1) kaitseväe keskpolügoon ..." Teatavasti kehtib praegu Vabariigi Valitsuse poolt pandud nimi: kaitsejõudude keskpolügoon. Kas võite mulle öelda, mis tekitas vajaduse muuta kaitsejõudude keskpolügoon kaitseväe keskpolügooniks?

T. Loodus
Aitäh! Pean paluma vabandust. Need osad, mis räägivad kaitseväest ja kaitserelvadest selles seaduseelnõus, on kaitseväe ja Kaitseministeeriumi poolt kokku lepitud, läbi vaieldud ja siia kirja pandud. Minu andmetel on kaitsejõud ümbernimetamisel või ümber nimetatud, on konkreetsemad mõisted: kaitsevägi, Kaitseliit, merevägi jne. Ma jään selle koha pealt täpsema vastuse võlgu. Küll aga on praegu üsna oluline, et selles seaduseelnõus saaks sätestatud keskpolügooni mõiste kui selline. Sest et see on ainsaks seaduslikuks teeks Eestis sellist asja üldse luua.

Esimees
Tänan! Värner Lootsmann, teine küsimus.

V. Lootsmann
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud siseminister! Ma kuulasin praegu teie vastust ja võib-olla osaliselt te vastasitegi ära. Sest umbes pool aastat tagasi ma küsisin kaitseministri käest, miks on takerdunud keskpolügooni rajamine. Ja tollal ta vastas: sellepärast et ei ole veel relvaseadust. Kas te suudaksite öelda, kuivõrd selle seaduse vastuvõtmine kiirendab keskpolügooni rajamist ja mõjutab neid vaidlusi, mis on selle ümber praegu?

T. Loodus
Aitäh! See on ikkagi esmane eeldus, et selline keskpolügoon võiks reaalselt mingil hetkel tekkima hakata. Praegu on ju lihtsalt tehtud ettevalmistustöid, peetud läbirääkimisi. Nii et see on väga oluline teema edasiseks arendamiseks.

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcom ... =971262000

[tommy]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=69939915

[Lemet]

Isand Fucsi postitatud viidete kuupäevi vaadates on ilmselge, et erinevalt eelpool väidetust kattusid ajad Aegviidu polügooni ümber toimetamisel ja poolakate tankikingitusele üpris üks ühele, mõlemad toimusid 1999-2000. Seega väide, et keegi ei osanud ette näha 10 aasta pärast sõitvaid T-55 ja kahekümne aasta pärast Leoparde tuleks vast 10-aastase nihkega korrigeerimisele panna. Praktiliselt samal ajal, kui toimusid arutelud Aegviidu polügooni teemal, püüti kõigiti Poola 10st(ja perspektiivis pakuti ju tegelikult 20 masinat) kingitavast masinast kõrvale vingerdada ja otsiti viisakaks äraütlemiseks põhjust.

[Manurhin]

Isand Fucsi postitatud viidete kuupäevi vaadates on ilmselge, et erinevalt eelpool väidetust kattusid ajad Aegviidu polügooni ümber toimetamisel ja poolakate tankikingitusele üpris üks ühele, mõlemad toimusid 1999-2000. Seega väide, et keegi ei osanud ette näha 10 aasta pärast sõitvaid T-55 ja kahekümne aasta pärast Leoparde tuleks vast 10-aastase nihkega korrigeerimisele panna. Praktiliselt samal ajal, kui toimusid arutelud Aegviidu polügooni teemal, püüti kõigiti Poola 10st(ja perspektiivis pakuti ju tegelikult 20 masinat) kingitavast masinast kõrvale vingerdada ja otsiti viisakaks äraütlemiseks põhjust.

Lemet, hullvaim, enne valimisi sellise avastusega lagedale tulla... Aga üllatav on see, et uuriv ajakirjandus veel asja jutuks pole võtnud. Igatahes minu sisetunne ütleb, et selle asja juures midagi haiseb. Ja ikka kohe päris räigelt.

[Martin Herem]

Tunnistan, et ma ei viitsi kogu teksti läbi lugeda aga diagonaali põhjal ei saa ma sellest haisemisest hästi aru.
Jahimõisaid ei leia ka mina.
T-55 pakkumisega polügooni loomist või mitteloomist ei oska kuidagi siduda. Ja miks üldse siduda T-55ga. Minu teada oli meil sama raha eest võimalus saada kümnete kaupa rootslaste S tanke. Siis tuli mingi variant oli Leo 1ga. Ja Eesti kaitsmise seiskohalt oleks S tank palju mõistlikum kui T-55.

[Lemet]

Minu teada oli meil sama raha eest võimalus saada kümnete kaupa rootslaste S tanke

Et rootslased meile tanke tahtsid kinkida, on uudis. On selle kohta kuskilt mingit viidet leida?

Ja Eesti kaitsmise seiskohalt oleks S tank palju mõistlikum kui T-55.

Ja lõpptulemusena pole meil ei ühtesid, teisi ega kolmandaid.

[toomas tyrk]

Isand Fucsi postitatud viidete kuupäevi vaadates on ilmselge, et erinevalt eelpool väidetust kattusid ajad Aegviidu polügooni ümber toimetamisel ja poolakate tankikingitusele üpris üks ühele, mõlemad toimusid 1999-2000. Seega väide, et keegi ei osanud ette näha 10 aasta pärast sõitvaid T-55 ja kahekümne aasta pärast Leoparde tuleks vast 10-aastase nihkega korrigeerimisele panna. Praktiliselt samal ajal, kui toimusid arutelud Aegviidu polügooni teemal, püüti kõigiti Poola 10st(ja perspektiivis pakuti ju tegelikult 20 masinat) kingitavast masinast kõrvale vingerdada ja otsiti viisakaks äraütlemiseks põhjust.

Hm, see vandenõuteooriate otsimine igalt poolt - kas see on nakkav haigus?

Kui näiteks kerida veidi ülespoole ning vaadata, mis isand Fucsil seal kirjas oli?

A. Käärma
Tänan , härra esimees !Härra kaitseminister !Suurtükiväe keskpolügooni rajamine Aegviidu , Tõõrakõrve ja Kuusalu kolmnurka on kulgenud siiani üsna vaevaliselt .Millised kokkulepped on Kaitseministeerium sõlminud maaomanikega polügooni nõuetekohase tegevuse alustamiseks ?

Esimees
Härra minister , palun !

J. Luik
Aitäh !Austatud Riigikogu esimees !Austatud härra Käärma !Tõepoolest , jutt on Kuusalu valda keskpolügooni loomisest .Me oleme praegu olukorras , et Eesti kaitseväelased käivad laskmisharjutusi tegemas Soomes .

Nüüd võtame lahti kaitseväe kodulehel Suurtükiväepataljoni lehe ja loeme:

1997.-1998. aastal kinkis Soome Vabariik Eestile 105 mm haubitsad H61-37. Samaaegselt asuti Kaitseväes kokku koguma ja ette valmistama esimesi kaadrisuurtükiväelasi. Eesti Vabariigi valitsuse korraldusega anti 13. märtsil 1998 Kaitseministeeriumile ülesanne formeerida Põhja üksik-jalaväepataljon alates 20. märtsist 1998 ümber suurtükiväegrupiks Lääne-Viru maakonnas Tapa sõjaväelinnakus.

Esimesed ajateenijad võeti suurtükiväepataljoni 1998. aasta aprillis. Nad läbisid sõduri baaskursuse rühmade kaupa teistes Kaitseväe üksustes ja toodi Tapale kokku juunis. 20. märtsil 2001 annetasid Tapa ja Narva Linnavalitsused suurtükiväegrupile väeosa lipu. Jaanuarist 2001 kuni jaanuarini 2004 kuulus suurtükiväegrupi koosseisu pioneerikool, millest Tapa Väljaõppekeskuse moodustamise järel formeeriti pioneeripataljon. Kuni 2002. aastani viidi seoses kodumaise laskepolügooni puudumisega suurtükiväe kaudtulelaskmisi läbi Soome Vabariigis. Esimesed Kaitseväe sõjajärgsed suurtükiväe kaudtulelaskmised toimusid Eestis 2004. a.

Ja ongi selge, miks neil aastal läks polügooni teema kuumaks.

Mis puutub 20-aastast ettenägemise võimet, siis mina rääkisin sündmustest aastatel 1991/92 kuni 1995. Mil Aegviidu kanti keskpolügooni rajamine ei olnud üldse teemaks, või pigem "ei"-teemaks. Ning seal moodustati see kaitseala ning maad läksid tagastamisele.

[Veiko Palm]

Mina olin üks nendest, kes tegeles tankide projekti uurimisega kuskil 2001 alates. Konkreetsemalt ja täpsemalt Leopard 1. Pakkumised olid nii Norrast, kui ka Saksamaalt. S-tanki pakkumine oli ka laual (ja tegelikult ka Poola T-55).

Fakt on see, et lahinguüksuse loomiseks meil sellal ressurssi ei olnud. Ei olnud inimesi ega raha. Lahinguüksus on mehitatud, varustatud, varudega tagatud ja välja õpetatud.

Kaaluti ka tankide soetamist väljaõppevahenditeks. Teisisõnu oleks alla lastud nn kättesaadavuse nõuet, poleks soetatud varusid, väljaõpe oleks palju piiratum jne. Lõppkokkuvõttes sellest kõigest loobuti ja põhiliseks põhjuseks oli ikkagi ressursside nappus. Oli alati tähtsamaid kohti, kuhu raha panna kui tankid. Aga Lemet, kui tahad küsida täpsustavaid küsimusi, siis anna minna. Vastan niipalju, kui tean

[HeiniR]

t rootslased meile tanke tahtsid kinkida, on uudis. On selle kohta kuskilt mingit viidet leida?

Väidetavalt käisid vahepeal (kuskil 2009/2010) rootslastega läbirääkimised Leo2 teemal (allikas: ühe ohve jutt!), kuid hiljem avalikkuses ei ole sellest midagi kuulnud. Kusjuures mainis tookord, et esimesed masinad peaksid jõudma kohale hiljemalt 2010.a lõpus). Oli vaid tema jutt, aga samas oli tegu tõsiseltvõetava ohvega, kes oma eriala poolest justkui kindlasti sellist infot pidi tooaeg saama.

[Lemet]

Isand Palm, kas Poola väljapakutud pakkumine olnuks siis tegelikuses olnud ikkagi müügitehing? Martin Heremi postituses jäi silma väljend "sama raha eest".

Hm, see vandenõuteooriate otsimine igalt poolt - kas see on nakkav haigus?

Ei mingit vandenõuteooriat, lihtne tähelepanujuhtimine vaid.

[Veiko Palm]

Ah jaa, siis see ülal lahtikeriv polügooni teema. Suuresti olen Toomas Tyrkiga nõus. Ei maksa otsida mingeid erilisi vandenõuteooriaid. Mis muidugi ei tähenda, et vigu ei tehtud või et keegi ei saanud kasu või mis iganes samast ooperist. Mina ei tea teisalt ühtegi konkreetset näidet. Kuid sellise kõikehõlmava vandenõu otsimisele ei tasu minu arust küll aega kulutada.

Otsuseid tuleb hinnata ikka oma aja valguses. Alustasin ajateenistust 01. aprillil Kalevi pataljonis. Peale pataljoni nime ei olnud sisuliselt mitte midagi, mis seda üritust sõjaväega oleks seostanud. Esimesed nädalad käisime erariietes(!), sest mingeid vorme polnud. Elasime Kose kutsekooli ühiselamus (korrused olid sõjaväe ja õppurite vahel ära jaotatud). Kaader vahetus ülitihti. Mäletan ühte rühmaülemat, keda hommikul meile näidati ja kes juba lõuna ajal kukkus jooma ning rohkem me teda ei näinud. Suvel Jägalasse ümberkolides saime toitu lähedalasuvast endisest kolhoosisööklast, mille tootlikus oli nii madal, et need paarsada lisainimest käisid selgelt üle jõu (pool klaasi teed lõunasöögi aeg näkku). Dušše ei eksisteerinud, nagu algusaegadel ka peldikuid. 1995 oli Põhja ÜJK üks esimesi väeosasid, kus osteti (väeosa raha eest) nn lebomatid. Magamiskottidest võis siis veel und näha.

Nende mälupiltide eesmärk on näidata, et sellel ajal tegelesid inimesed hoopis teistsuguste probleemidega.

Ja veel, saan aru, et mõnede arvates tegelen mõtetu koman..misega, kuid minu arvates on tähtis aru saada, et Eesti Vabariigi jaoks pole kunagi eksisteerinud seda suurt Aegviidu polügooni. Sellist asja pole õiguslikus mõttes olemas olnud. Pole vaja meelde tuletada, kus asusid ennesõjaaegse vabariigi tähtsaimad harjutusalad. Ühesõnaga - pole sellist asja kunagi olemas olnud. Kui te nüüd mõtlete, milline on viimastel aastatel olnud tihtipeale kohalike elanike meelestatus kaitseväe laskealade ja uute objektide osas, siis mõelge, milline see suhtumine oli 20-25 aastat tagasi.

Ja viimaseks - mingisugust ohualade joonistamist (kasutades Soome andmeid) alustati võib-olla aastal 1995, mitte varem.

[Veiko Palm]

Isand Palm, kas Poola väljapakutud pakkumine olnuks siis tegelikuses olnud ikkagi müügitehing? Martin Heremi postituses jäi silma väljend "sama raha eest"

Ausalt öeldes, seda päris täpselt ma ei mäleta. Suure tõenäosusega olid nii T-55, S-tank, kui ka Norra Leo 1 enam-vähem tasuta. Kuid see ostukulu nende kõigi puhul oli kõige väiksem osa isegi soetamise kogukulust. Kõik need kolm pakkumist olid seotud erinevate lisatingimustega (stiilis - "as is, where is", kõik või mitte midagi, äraviimine konkreetse aja jooksul jne), mis loomulikult tekitasid lisakulu.

[Lemet]

Herr Palm, kas toonase kindral-major Laaneotsa väited...

"Need kõik on pseudoprobleemid, mis ei pea paika," lausus Laaneots. "Meil ei ole praegu vähimatki garantiid, et lähiajal midagi paremat saame. Sellised kingitused maksavad miljoneid ning tulevikus ei pruugi neid enam tulla."

"Poola pakkus tanke täiesti tasuta, koos vajaliku laskemoona ja tagavaraosadega," lausus Laaneots. "Nendega oleks saanud väga edukalt jalaväge välja õpetada, tegutsemaks nii tankide vastu kui ka nendega koostöös."

http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaitseva ... d=50786319

...olid üldsuse eksitamiseks ja sisuliselt häma?

[tommy]

Nagu ikka, pole olemas tasuta asju..
Kui on soov luua midagi reaalset, mitte lihtsalt midagi kuurinurka seisma.

Ja kõige vähem tuleks hinnata minevikus tehtud otsuseid tänaste realiteetide põhjal.
Kui me täna hangime rohkem kui 100 miljoni eest aastas..(ja ikka ei jätku)
Millised rahalised võimalused olid toona, millised(nüüdseks toimivad) võimed puudusid jne.

[mx77]

Tuletame meelde, et Hr. Laaneotsa amet sellel ajahetkel oli Balti Kaitsekolledzhi õppejõud. Seega mul tekib küsimus, et kust teadis Laaneots täpselt poolakate pakkumise detaile? Kui ta üldse teadis.