95. leht 118-st

Tuvastamiseks

Postitatud: 28 Mär, 2014 21:30
Postitas pr123
Tere. Paluks abi targematelt, et millega tegu täpsemalt ja kui ohtlik see olla võib. Leitud märtsi alguses ja antud demineerijatele üle. Demineerija rääkis selle kohta niipalju, et saksa 45mm soomustläbistav mürsk. Sellega see info piirduski ainult.

Re: Tuvastamiseks

Postitatud: 28 Mär, 2014 21:54
Postitas EOD
Miski on siin viltu. :(
Saksa väikesekaliibriline tankitõrjesuurtükk oli 37 mm ja N.Liidu oma 45 mm kaliibriga. Kumb siis oli? Pildi järgi aru ei saa, kuna venelased lõid 45 mm tankitõrjesuurtüki ja ka selle soomustläbistava mürsu sakslaste oma järgi.
Üldiselt mistahes soomustläbistavat mürsku ei maksa isegi liigutada. Lõhkelaeng on neis väike, paikneb mürsu tagumises 1/3, kuid inertstoimelised sütikud on vastikult tundlikud. Konkreetne mürsk pole küll rauast läbi käinud, kuid mistahes soomustläbistava pööramisel ninaga allapoole, nagu pildil, võib see plahvatada.
Alati ei pruugi mürsk olla isegi välja tulistatud. Ka lahingumoona hävitamisel lendas osa mürske laiali, kusjuures sütik aktiveerus.

Re: Tuvastamiseks

Postitatud: 28 Mär, 2014 22:08
Postitas pr123
Meenus sellega veel niipalju demineerija jutust, et sellel peaks taga olema lõhkepakett, mida ühelgi kolmest isendist polnud. :dont_know:

Re: Tuvastamiseks

Postitatud: 28 Mär, 2014 22:15
Postitas EOD
Mitte lõhkepakett, vaid trasser. Oli ka trasserita sütikuid.

Re: Tuvastamiseks

Postitatud: 28 Mär, 2014 22:27
Postitas pr123
Lisan veel ühe pildi mis telefonist leidsin. Siin siis üks teistsugune. Kusjuures sellel pikemal oli koonuse sees mõlk mida pildilt näha pole.

Re: Tuvastamiseks

Postitatud: 28 Mär, 2014 22:55
Postitas EOD
Kuna mingeid mõõte pole, siis mürsu täpset marki ennustama ei hakka, kuid soomustläbistavatel mürskudel võib olla ballistiline otsak, samuti rikošetivastane otsak. Deformeeruvad takistuse tabamisel mõlemad.

Re: Tuvastamiseks

Postitatud: 28 Mär, 2014 23:39
Postitas pr123
Ainukeseks mõõduks jäi jah suitsupakk, kuna ei olnud mõõdulinti ja näppida neid ei julgenud :(

Re: Tuvastamiseks

Postitatud: 06 Apr, 2014 0:09
Postitas assam
Ega see suurem juurakas pole 45mm vene soomustläbitav mürsk? Trasser on sütiku küljest ära keeratud? Juhul, kui tegemist on MD-5 sütikuga, on see lastuna üks ohtlikumaid leide, mida üldse ette kujutada võiks :shock: - antud sütikutüübil puudub lööknõela kaitsevedrustus, http://poiskvolgograd.ru/forums/index.p ... tach_id=82 lastud ja plahvatamata mürsu plahvatus võib tekkida mürsu vertikaalasendisse, tipp alla, viimisel... EOD, palun paranda, kui eksin :roll: . Antud juhul pole see torust läbi käidud - juhtvöö on vist keermejälgedeta...

Re: Tuvastamiseks

Postitatud: 06 Apr, 2014 11:34
Postitas EOD
assam kirjutas:Ega see suurem juurakas pole 45mm vene soomustläbitav mürsk? Trasser on sütiku küljest ära keeratud? Juhul, kui tegemist on MD-5 sütikuga, on see lastuna üks ohtlikumaid leide, mida üldse ette kujutada võiks :shock: - antud sütikutüübil puudub lööknõela kaitsevedrustus, http://poiskvolgograd.ru/forums/index.p ... tach_id=82 lastud ja plahvatamata mürsu plahvatus võib tekkida mürsu vertikaalasendisse, tipp alla, viimisel... EOD, palun paranda, kui eksin :roll: . Antud juhul pole see torust läbi käidud - juhtvöö on vist keermejälgedeta...
Tõenäoliselt nii on, et 45 mm ja MD-5. Väljatulistamisel liigub hülss 11 inertslöökuri 9 peale, võimaldab löökuril ette liikuda ja annab sellele täiendava massi. Takistuse tabamisel või kasvõi mürsu esiotsa alla pööramisel liigub löökur ettepoole ja nõel torkab kapslit.
Sütiku aktiveerumiseks ei pea mürsk tingimata olema välja tulistatud. Mürsu taga toimuva plahvatuse korral (näiteks lahingumoona hävitamisel) liigub hülss samuti löökuri peale.
Et MD-5 kõige ohtlikum on, pole päris täpne. Ettevaatusabimõusid kasutades on seda põhimõtteliselt siiski võimalik paigast liigutada. Saksa 8,8 cm soomustläbistava mürsu PzGr. 39 sütikul BdZ. 5127 (samuti Tšehhi 85 mm soomustläbistava mürsu sütikul PD-30) on löökur pidevalt vedru surve all. Kui löökur on näiteks veidi viltu jäänud ja kinni kiilunud, siis vabaneda võib see väikseimastki mõjutusest.

Tuvastamiseks suur hülss.

Postitatud: 09 Apr, 2014 22:44
Postitas margus1
Hülsi pikkus igati soliidne 992mm,otsa diameeter 147mm.
Oskab keegi aidata ja lahti seletada hülsi põhjal olevaid kirju?Kas vene F tähe põhjal võiks järeldada,et laevastik?Aastat ei oska ka tuletada.Ja mis kahur selliseid kasutas?

Re: Tuvastamiseks suur hülss.

Postitatud: 20 Apr, 2014 8:25
Postitas pahkel73
ehk keegi oskab öelda.endalgi pakub huvi ja minu sõber googel ei oskand ka miskit öelda

Re: Tuvastamiseks suur hülss.

Postitatud: 20 Apr, 2014 21:00
Postitas Kulibin
Mingi õhutõrje räme laks, enne raketiaega ?
Pikad hülsid on üldiselt õhutõrje teema.

Re: Siimusti metsades leidub ka selliseid vigureid ;)

Postitatud: 29 Apr, 2014 15:14
Postitas keegiints
:wall: :wall: :rip: :rip: :rip: :rip: :rip: :rip: miks ma leitsin terve hunniku laske moona 56 mm mursu pea

Mis mürsuga tegu?

Postitatud: 08 Mai, 2014 18:30
Postitas ajaleht993
Mis mürsuga tegu?

Pikkus 61,5 ja läbimööt 14.5.

Hülss ja tema ohutus

Postitatud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitas allatah
Omaenda suvila tagusest metsast tuli kraavipõhjast välja selline hülss. Suurem osa oli maapinnal ja vesi voolas läbi. Aga pärast hakkasin mõtlema, et ma ikka tolle aja (ja ka praeguse aja) suuremakaliibrilist moona väga ei tunne. Väikesel padrunil teeb ju lööknõel mingi mõlgi sinna tahaotsa, aga sellel justkui minu jaoks selgelt defineeritavat mõlki ei ole. Mingid ringilaadsed moodustised küll on.
Et kas nagu puhtteoreetiliselt on võimalus, et mürsk on käsitsi ära võetud, moon välja kallatud ja süütekapsel on äkki terveks jäänud? Või on ta ikka 100% ohutu, kui varba peale kukkumine välja arvata?
IMG_20140622_115334.jpg