www.militaar.net

Tiam kirjutas:ning sõja jooksul suutsid nad enda vastutada olnud tootmise sammu 45x kiiremaks teha. Seega nemad saavad seda tõlgendada just enda (kuid mitte kogu relva valmimise) seisukohast kui 45x tootlikkuse kasvamist.

Valesti tõlgendad.

andrus kirjutas:

Tiam kirjutas:ning sõja jooksul suutsid nad enda vastutada olnud tootmise sammu 45x kiiremaks teha. Seega nemad saavad seda tõlgendada just enda (kuid mitte kogu relva valmimise) seisukohast kui 45x tootlikkuse kasvamist.

Valesti tõlgendad.

andrus , tunnistan oma viga - olen kasutanud siin sõna tõlgendus ka seetõttu., et ma ei olnud kindel kas see mida ma välja lugesin on õige.

Aga ma olen vist leidnud Boforsi 40mm hinna (allikas): milleks oli 1937 seisuga - kui mu madal soome keele oskus ei peta - 800 000 marka ehk ca 3500 Inglise naela. Nii, et jämedalt 1 Spitfire maksis 3,5 Boforsi 40mm't.

Ning selline allikas annab Poola Bofors 40mm eksporthinnaks (vist) ca 4200 Briti naela. Selle järgi üks lennuk jämedalt 3 Bofors 40mm'i.

Tuleb välja selline seaduspärasus, et kaliibri vähenemisega langeb ka relva hind umbes sama arv korda. 37 mm oli siis 95 000 kr ja 20 mm 45 000 krooni per relv. Ehk siis 12 Spitfire eest oleks saanud 32 tk 37mm ÕT kahureid koos laskemoonaga. See oleks parem kui ilma nendeta, kuid mingist kvalitatiivsest muudatusest on selge liialdus rääkida. Muidugi poleks 12 hävitajat ka kvalitatiivset muudatust kaasa toonud.

Kui Eesti oleks tahtnud saavutada olukorda, kus õhutõrjevahendeid on kõikjal väliarmees (st saavutama võime mõjutada maa pealt vastase lennuväe tegevust), oleks lagi olnud 20 mm ja põhirõhk ÕT kuulipildujatele. Ja isegi siis oleksid suured küsimärgid, 3,03 miljonit
kulutades 30 20mm kahurile (a' 45 000 kr - 1 350 000) ja ülejääänust saanuks ehk 67 12,7 mm ÕT kuulipildujat (a' 25 000 kr). See annaks siis välivägedele jämedalt 2 kahurit ja 4 kuulipildujat rügementi (tänapäeva mõistes oleks see brigaadi) kohta.

Soomlastel oli kahureid tuntavalt rohkem, aga ka seal võttis võtmepiirkondade kaitse oma ning rindele jagus neid ikka näpuotsaga.

Samas, reaalses madinas oleks kindlasti ühel hetkel avastatud, et 75 mm ÕT kahur on oma suure algkiiruse, laskekauguse ja läbistamisvõimega hea TT kahur (nagu sakslastel 8.8 cm Flak).

Tekk oli ikka väga väga õhuke ja napp.

Kapten Trumm kirjutas:Tuleb välja selline seaduspärasus, et kaliibri vähenemisega langeb ka relva hind umbes sama arv korda. 37 mm oli siis 95 000 kr ja 20 mm 45 000 krooni per relv. Ehk siis 12 Spitfire eest oleks saanud 32 tk 37mm ÕT kahureid koos laskemoonaga. See oleks parem kui ilma nendeta, kuid mingist kvalitatiivsest muudatusest on selge liialdus rääkida. Muidugi poleks 12 hävitajat ka kvalitatiivset muudatust kaasa toonud.

Kui Eesti oleks tahtnud saavutada olukorda, kus õhutõrjevahendeid on kõikjal väliarmees (st saavutama võime mõjutada maa pealt vastase lennuväe tegevust), oleks lagi olnud 20 mm ja põhirõhk ÕT kuulipildujatele. Ja isegi siis oleksid suured küsimärgid, 3,03 miljonit
kulutades 30 20mm kahurile (a' 45 000 kr - 1 350 000) ja ülejääänust saanuks ehk 67 12,7 mm ÕT kuulipildujat (a' 25 000 kr). See annaks siis välivägedele jämedalt 2 kahurit ja 4 kuulipildujat rügementi (tänapäeva mõistes oleks see brigaadi) kohta.

Soomlastel oli kahureid tuntavalt rohkem, aga ka seal võttis võtmepiirkondade kaitse oma ning rindele jagus neid ikka näpuotsaga.

Samas, reaalses madinas oleks kindlasti ühel hetkel avastatud, et 75 mm ÕT kahur on oma suure algkiiruse, laskekauguse ja läbistamisvõimega hea TT kahur (nagu sakslastel 8.8 cm Flak).

Tekk oli ikka väga väga õhuke ja napp.

8.8cm FLAK oli edukas AT rollis avatud maastikumassiividel. Eesti poolsuletud maastikul oleks Boforsi soomusläbistavus 70-kraadise nurga all paigutatud soomusplaadi vastu - 600m pealt 50mm ja 1000m pealt 45mm ning 38mm 1500m pealt - olnud piisav, et enamik tolleaegsete NSVLi tankidega võidelda. Kõik need arvud muidugi eeldusel, et AT moon oleks kättesaadav olnud ja seda oleks tellitud. T-26, T-28, BT, T-37, T-38 oleks olnud igast küljest hävitatav 1500m pealt. KV-1 oleks sellisele relvale probleemseks jäänud: esisoomus läbistamatu 40mm Boforsile ning küljesoomus läbistatav alles ca 500m pealt.

Aga jah - tekk oli tõesti väga napp. Aga eks see ole väikese riigi asi. Ega soomlased (ja rootslased) tehnilises mõttes 1939 miljoni elaniku kohta enam või paremat tehnikat ei omanud.

Talvesõjas muidugi lennuvägi võtmerolli ei mänginud ja NSVL isegi Soome nõrgalt kaitstud strateegiliste objektide vastu midagi suurt ära teha ei suutnud. Kui venelastel oli 1944 jõudu rohkem, olid ka soomlased tugevamad ja katsed Soomet sõjast välja pommitada 1944. aastal (tegemist oli NSVL kauglennuväe suurima operatsiooniga sõja ajal) lõppesid kah eimillegiga.

Tegelikult näib NSVL lennuvägi üks kole tont, millega tollaseid käike õigustama kiputakse. Kui võtta Soome (lennuväljade) ründamine 1941. a juunis, siis ilusate suveilmadega polnud ka sellel erilisi tulemusi.

Ma arvan, et soomlased tundsid rohkem puudust "maismaa" suurtükkidest ja tankitõrjerelvadest koos rikkaliku laskemoonavaruga, sest allajäämine selles vallas oli väga valusalt tunda. Üks asi muidugi ka see, et tollal ei olnud NSVL relvastuses õiget lahinguväljalennukit, mis oleks soomlasi rindel ÕT relvi massiliselt igatsema pannud (nagu sakslasi pani Il-2). "Horisontaalsed pommitajad" oma ebatäpsusega ja hävituslennukid oma kergete torudega oli kindlustatud positsioonide vastu rohkem palju kära eimilleski. Manööverdusvõimest polnud suuremat kasu, kui kiirem ja parema tõusuvõimega vastane valis ise, millal alustada ja millal lahingust väljuda ning kui ta mingeid jämedaid vigu ei teinud, polnudki midagi teha.

Huvitav oleks siia panna ka I-16 graafikud
http://www.spitfireperformance.com/spit1vrs109e.html

Spitfire oleks 1939. a lõpus (kui nad olnuks kohal) aga andnud ühe tõeliselt unikaalse võimaluse - teha õhuluuret ilma, et sind keegi ohustaks, sest NSVL-l polnud tollal tehnilisi vahendeid selliste lennuomadustega masinaga tõhusaks võitluseks. Isegi parimad I-16'd olid....noh lehma kell Spitfirega võrreldes.

Mis aga Eesti sõjavarustuse uurimisel silma jäi on see, et näiteks sellist lihtsat asja nagu kiivreid oli anda igale kolmandale mehele, uduseks jääb, miks neid Arsenalis ei võinuks kõigile vorpida. EKV oleks analoogselt soomlastega sõltunud kõvasti "Cajanderi varustuskomplektist".

Kapten Trumm kirjutas:Talvesõjas muidugi lennuvägi võtmerolli ei mänginud ja NSVL isegi Soome nõrgalt kaitstud strateegiliste objektide vastu midagi suurt ära teha ei suutnud. Kui venelastel oli 1944 jõudu rohkem, olid ka soomlased tugevamad ja katsed Soomet sõjast välja pommitada 1944. aastal (tegemist oli NSVL kauglennuväe suurima operatsiooniga sõja ajal) lõppesid kah eimillegiga.

Tegelikult näib NSVL lennuvägi üks kole tont, millega tollaseid käike õigustama kiputakse. Kui võtta Soome (lennuväljade) ründamine 1941. a juunis, siis ilusate suveilmadega polnud ka sellel erilisi tulemusi.

Ma arvan, et soomlased tundsid rohkem puudust "maismaa" suurtükkidest ja tankitõrjerelvadest koos rikkaliku laskemoonavaruga, sest allajäämine selles vallas oli väga valusalt tunda. Üks asi muidugi ka see, et tollal ei olnud NSVL relvastuses õiget lahinguväljalennukit, mis oleks soomlasi rindel ÕT relvi massiliselt igatsema pannud (nagu sakslasi pani Il-2). "Horisontaalsed pommitajad" oma ebatäpsusega ja hävituslennukid oma kergete torudega oli kindlustatud positsioonide vastu rohkem palju kära eimilleski.

Spitfire oleks 1939. a lõpus (kui nad olnuks kohal) aga andnud ühe tõeliselt unikaalse võimaluse - teha õhuluuret ilma, et sind keegi ohustaks, sest NSVL-l polnud tollal tehnilisi vahendeid selliste lennuomadustega masinaga tõhusaks võitluseks. Isegi parimad I-16'd olid....noh lehma kell Spitfirega võrreldes.

Selle postitusega 100% päri. Eriti ühtib minu arusaamadega see NSVLi lennuväe ülehindamine. Samas üks täpsustus- just Jätkusõjas osutus 40mm Bofors hindamatuks, sest laialdaselt kasutatud IL-2 vastu jäid 20mm torud nõrgaks. Samas, KT, kas sa arvad, et 12 lahinglennukit + 10 treeninglennukit veidi "overkill" ei oleks olnud õhuluure jaoks?

Tiam kirjutas:

In all the Finnish Air Force flew 5963 sorties; claimed 207 aircraft destroyed and lost 53 warplanes on operations. The anti-aircraft guns took the toll of a further 314 aircraft. Recent research from Russian archives has shown the losses to be 579 aircraft which are well in line with the total Finnish claim 521.

Seega ÕT kahurid - ja peamiselt just Bofors 40mm - olid koguarvudes suurema mõjuga kui lennukid.

Kust siit välja tuleb, et peamiselt Bofors? Ja mida näitab meile claimide arv?

Ilmselt oleks veel huvitav teada, mis asjaoludel (olukorras) need kill'id saavutatud on.
Õhutõrje tabamise tõenäosus kasvab tunduvalt, kui tegemist on organiseeritud suurest arvust relvadega antud (kõrgus- ja kaugusmõõtjate kasutamisega) tõkketulega suuremate formatsioonide vastu, kus manöövriruum on piiratud.

Kuskil Karjala rindel üksikust rügemendi staapi kaitsvast kahurist nii lihtne tabada poleks. Eriti kui pole korralikke kaugusmõõtjaid - silma järgi eksib inimsilm ikka päris palju.

Samas hävituslennukile oleks soodsam vastupidine olukord - organiseeritud formatsioon katab üksteist pardalaskurite risttulega (ja hävitajate eskordilga), paar uitavat pommitajat rindel oleks hävitajale aga lihtne suutäis.

Täitsa huvitav, mida kõike saab lugeda teemast: "Rootsi hävitajad Eestile"

Jah, KT, juba 1930ndatel oli selge tõsiasi, et maapealne õhutõrje pole teps mitte hävituslennukite imeodav alternatiiv
Korralikud paugurauad olid lennukitega ikka samas hinnaklassis.

Ja pole seda ka praegu. Põhimõte on jäänud samaks - et kujutada vastasele samal territooriumil samasuurt ohtu, ei ole maapealne ÕT odavam.
Odavam tuleb ÕT ainult siis kui "sravnit **** s paltsem" - võrreldes nt ÕT reservüksust oma kuludelt pidevalt tegeleva lennuväeüksusega.
Või tehes tema rakenduspiirkonna väikeseks.

Nüüd siis võib selle teema sulgeda. NATO missiooni pikendati tähtajatult ja õnn saabus meie õuele, kui tsiteerida austet kaitseministrit:

Postimees kirjutas:Kaitseminister Mart Laari sõnul tähendab tänane otsus, et Eesti ei pea hakkama nullist välja arendama väga kallist ja keerukat hävituslennuväevõimet. «Selle asemel saame me keskenduda Eestile jõukohaste ja samas esmaseks kaitsevõimeks hädavajalike võimete arendamisele. Eesti elanikele on NATO õhuturbeoperatsioon aga selgeks märgist NATO kohalolekust,» ütles Laar.

Ja sinimustvalge kolmnurk jääbki edaspidi parimal juhul SAR koperdiste pärusmaaks.

Link siis ka:
NATO hävitajad jäävad tähtajatult Balti õhuruumi turvama.

http://www.postimees.ee/732478/nato-hav ... i-turvama/

Nujah...

Siis võib antud teema lukku panna?

Vox populi PM kommentaariumist:

Aga üldiselt: NATO on inimajaloo võimsaim sõjaline ühendus. Nii võimas et meil pole enda kaitseväge tegelikult üldse tarvis. Tankid saab konflikti korral ainsa hetkega Saksamaalt Eestit kaitsma. USA lennukikandjad tulevad läbi Taani väinade meid aitama. Kolm NATO hävitajat tulevad Leedust ja purustavad Vene väekoondised. Kogu USA luurevõrgustik jälgib tähelepanelikult Venemaal toimuvat ja vähimgi Eesti vastane ettevalmistus saab hetkega avastatud. Ja kui keegi juhtubki Eestit ründama siis loetud minutite jooksul kogunevad kõik NATO riikide liidrid ja momentaanselt võetakse vastu otsus Venemaa tuumalöökide abil Eestist välja suruda. Venemaa pole meie oht. Meie kõige suurem oht on Araabia karjused.

Kõik õige! Venemaa ei olegi meie oht. Selle ohu olemasolu propageerivad pigem need, kes soovivad Araabia rindele Eestist odavat kahuriliha värvata. Russofoobia on tegelikult russofiilia ja antisemitism sionism.