Kriku kirjutas:Suremusnäitaja kasvu ei tasu vaadata kuude lõikes.
Selles küsimuses jään eriarvamusele. Eesti ei ole nii väike maa, et suremus kuude lõikes poleks statistiliselt võrreldav. Küsi akf 2korda2 käest, kui mind ei usu.
Üldist suremust saab vaadata kuude lõikes yoy (01.2020 vs 01.2021). Vale on võrrelda jaan vs veebruar (või mis iganes teised 2 kuud). Sessoonsus on isegi surmades olemas. Lisaks on kuud erineva pikkusega - jaan vs veebr näiteks tervelt 10%.
Some kirjutas:Kuidas minu ärakolimine aitaks Eesti nakatumisnäitajaid paremaks muuta?
Numbrid muutuks paremaks ikka nende äraminekul, kes viirust ignoreerivad.
Vale. Numbrid muutuvad paremaks, kui nakatunud ära lähevad
Kommentaar üldise seisu kohta.
Häirivad segased signaalid haiglate võimekuse kohta. Just see peaks olema üheks olulisemaks näitajaks/tingimuseks mille järgi piiranguid kehtestada. Järgmisest nädalast on vist enamusel koolidel vaheaeg? Saab siis näha, kas siin soovitud meede koolide sulgemisest tunda annab. Nädal peaks tegelikult olema päris paras periood, et graafikul jõnks ära käiks kui koolid tõepoolest on niivõrd olulised allikad nagu kohati väidetakse. Ma olen pisut skeptiline.
Kui me päriselt ka hakkame jõudma haiglate võimekuse lähedale, siis oleks pigem vajalik totaalne lockout näiteks kaheks nädalaks. Mida see tähendaks:
1. KÕIK mitte-HOS teenused kinni. Tennisemängust juuksurini. Restoranist SPA-ni.
2. Kõik haridusasutused kinni.
3. Klientidele avatud vaid toidukaubandus (seejuures kella-ajalisi piiranguid mitte lisada!). Muud kauplused võivad pakkuda kullerteenust (kui peaks katelt juhtiva automaatika kaitse läbi minema, siis peaks ikka abi saama).
4. Väljas range 2+2. Sees mitte mingisuguseid kogunemisi.
Seda kõike peaks päriselt ka jõustama.
2 nädalaga annab totaalne lockout oluliselt tunda. Väite alus: Belgia novembri graafik.
Veebruari alguses tegin prognoosi, et oleme hullemast pmst üle saanud. Eeldasin kiiremat vaktsineerimise arengut ja haiglakollete kiiret isoleerimist. Mõlemad eeldused on osutunud valeks. Nakatunute arvu tõus mulle niiväga muret ei tee - nakatumine on oluliselt tõusnud noorte seas, kes põevad suhteliselt kergelt. Siin korduvalt ähvardatud pikaajaliste tüsistuste kohta on mul pisike vastuväide. Tüsistused võivad olla aga:
1. seniste uuringute põhjal on tõsiste tüsistuste hulk läbipõdenutest siiski suhteliselt väikesel osal;
2. vaatamata "kopsus on armid" koledale kõlale pole see üldjuhul midagi enneolematut või tingimata edasist elu oluliselt mõjutavat. Isiklik näide - ma põdesin 26 aastat tagasi läbi üpris raske kahepoolse kopsupõletiku. Armid kopsus jms õudus. Oleksin ma kestvussportlane, oleks tõenäoliselt kehvasti. Aga ma pole;
3. Tegelikult kogub valdav enamus inimestest elu jooksul erinevate haiguste/traumade näol endale igasugu tüsistusi külge (mandli- või pimesoole op?) aga harva, kui need päriselt pikaajalist olulist mõju avaldavad. Loodus on pika arengu jooksul selliseid jamasid haldama pidanud.
