Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Chupacabra kirjutas:Võib-olla oleks siis aeg lõpetada tegevused mis ei toimi ja mõelda välja midagi tõhusamat?
richard kirjutas:Chupacabra, selleks, et mingit üldpilti saada tuleb lugeda kogu statistika ja selle juurde kuuluv jutt läbi.
Alustada võiksid siit: KKK: peaaegu kõik, mida võiksid teada koroonavaktsiinide kohta
https://novaator.err.ee/1608137167/kkk- ... nide-kohta
Jäi kummitama. Isegi Kaitseväes ei olnud sundi vaid anti vabadus valida ameti ja uue elukutse leidmise vahel.Chupacabra kirjutas: ... Miks siis noori, alates 12 eluaastast vaktsineerima sunnitakse?
Põdedes kaotatud aeg, Long Covid'i võimalus...?Chupacabra kirjutas:Kriku kirjutas:Kas haiglaravi vajadus on ainuke kriteerium, mille järgi vaktsineerimise mõttekust hinnata?
Mis siis veel?
Sa ära ülbitse.Chupacabra kirjutas:Sul on google katki?
Ei sunnita.Chupacabra kirjutas:Miks siis noori, alates 12 eluaastast vaktsineerima sunnitakse?
Ülikooli kliinikumi Covid-osakonna patsientidest kaks kolmandikku on üle 60- aastased ja vaktsineerimata.
"Enamasti ongi, et kas nad kardavad või on kartnud kõrvaltoimeid. Sageli ongi põhjus et ma ju ei käi kusagil, aga no kusagil inimesed ikkagi käivad või nende juures käivad teised inimesed. Enamasti kes on vaktsineerimata, nad tegelikult siiralt kahetsevad ja ütlevad, et kui nad oleksid teadnud, et haigust niimoodi põevad, siis oleksid ennast vaktsineerinud," rääkis Kallaste.
Rohkem kui aasta pärast vaktsineerimise algust on Eestis ikka 63 000 ilma igasuguse kaitseta eakat. Kogu eesti vaktsineerituse tase on justkui jäänud toppama 64 protsendi juurde, kuigi normaalselt elurütmiks oleks vaja 80-90 protsenti.
"Kahetsusväärselt on meie diskussioon läinud sinna, kas koroonapass kaotada või mitte, aga me ei diskuteeri selle üle, kuidas tõsta vaktsineerituse taset ja kuidas saada inimesi vaktsineerima. See on võtmeküsimus ja peaküsimus," ütles Starkopf.
Kadi Rokk: digilahenduse kaudu pääseb arsti juurde just siis, kui on tarvis
Valitsust nõustava teadusnõukoja liige, kommunikatsiooniuurija Triin Vihalemm ütles, et valitsus pole temalt vaktsineerimise kommunikatsiooni osas nõu küsinud.
"Siin on erinevad meeskonnad, kes selle ülesande nimel töötavad, igaüks natuke eri viisil. Ma olen rääkinud nende inimestega ja võin öelda, et väga palju pingutatud ja eri katsetusi on tehtud ja eks otsingud jätkuvad ja jõudumööda annan ma neile ka nõu," sõnas Vihalemm.
Mis meeskondadele ja millist nõu, Vihalemm täpsustada ei soovinud.
"Me peaksime tegema kõik mis võimalik, selleks et inimesi stimuleerida motiveerida vaktsineerima. Võibolla on selleks vaja preemiat, positiivset motiivi, mitte karistavat motiivi, nagu praegu, et ei pääse kuskile," rääkis Starkopf.
Riigikohus märkis, et läbipaistvuse suurendamiseks tuleks tagada otsustajate poliitiline vastutus ning eelistada tuleks parlamendi, äärmisel juhul valitsuse või valdkonna ministri, mitte aga apoliitiliste terviseameti ametnike või koolidirektorite otsustusõigust. "Praegu kumab eelnõust läbi soov suurendada mittepoliitilise tasandi vastutust ja lihtsustada piirangute kehtestamist," seisis riigikohtu arvamuses.
Riigikohtu hinnangul ei pruugi iga viimase kui nakatumisjuhu ärahoidmine tänases olukorras enam osutuda proportsionaalseks."Olukord on juba muutunud võrreldes situatsiooniga, milles tehti enamik eelnõu
seletuskirjas viidatud kohtulahendeid (2021. a lõpp), veelgi enam võrreldes ajaga, kui kehtestati vaidlusalused meetmed. Esimeste lainete ajal võis igasugune haiguse leviku kontrolli all hoidmine ja tõkestamine iseenesest olla piisav argument, kuid täna enam ei pruugi," seisab arvamuses
"Nii eelnõu arendamisel kui ka seaduse rakendamisel tuleks hoiduda abstraktsest kaalumisest, nt et elu ja tervis on olulisemad kui õigus haridusele või ettevõtlusvabadus. Kaalumisel tuleb arvestada ka mõjutatud isikute hulka ja kahjulike tagajärgede tõenäosust, samuti meetme mõjusust. Vastasel korral saaks üksikute inimeste elu kaitsega õigustada mistahes meetmeid. Seda aga ei luba proportsionaalsuse põhimõte," lisas riigikohus veel.
Lisan juurde (1) haiguse tagajärjel piisavalt tõsise füüsilise ja/või vaimse tervisekahjustuse* saanud isikud, kes kas nüüd või seda enam tulevikus hakkavad rohkem arstiabi vajama (nende elukvaliteet + koormus tervishoiule) ning (2) haiguse vindumise tõttu edasi kestvate piirangute majanduslik mõju (väike)ettevõtjatele ning üleüldine nö elukvaliteedi tase meile kõigile**. Viimast nähtust süvendavad minu silmis igatsorti "õiguslased", "oma peaga mõtlevad mittelambad" ning Eestit "vabaks seisjad" (või "sõitjad"). * - ei pea silmas stressajaid vaid siin hiljuti läbi käinud juutide tähelepanekust dementsuse sarnastest nähtudest **- Näide: tööpäeva sees pealinna vanalinnas otsi lahti olevat vähe viisakamat söögikohta tikutulega, selle leides on see juba ammu täis.Kriku kirjutas:Põdedes kaotatud aeg, Long Covid'i võimalus...?Chupacabra kirjutas:Mis siis veel?Kriku kirjutas:Kas haiglaravi vajadus on ainuke kriteerium, mille järgi vaktsineerimise mõttekust hinnata?
Kriku kirjutas:Oomikroni näitel õige, varem mitte. Aga tempot saavad praegu mõjutada valitsused, mitte tootjad.vanahalb kirjutas:üleüldiselt on tootjad reaalelust endiselt 9-12 kuud maas. Tempot tuleb tõsta.
Ei ole õige. Õige vahe tuli sisse alles oomikroniga. Kuni deltani töötasid väga hästi.vanahalb kirjutas:Ikka algusest peale on viiruse arengust maas oldud. Vaktsiinid tulid alles aasta hiljem ja algse tüve vastu mis oli juba jõudnud selleks ajaks uueneda. Seda vahet pole suudetudki tasa teha
See on jama.vanahalb kirjutas:pluss mõne teadlase arvamus et epideemia ajal vaktsineerimine just soodustabki viiruse arengut.
Vaktsiinivastased on palju teinud, et läheks.vanahalb kirjutas:kas on midagi tehtud et olemasolevad minema ei läheks
...suri 4 inimest: 65, 74,81 ja 96 aastane. See on inimese tavaline elukaar...
Kodune kiirtest on vaatamata sümptomitele püsivalt negatiivne, kuid PCR-test laboris on seejärel positiivne. Või vastupidi: lähedase kontaktisiku antigeenitest on positiivne, laboratoorne test aga negatiivne. Peaaegu kõik on praegu selliste juhtumitega tuttavad.
Põhimõtteliselt tuleb kõigepealt eristada PCR-teste ja antigeenipõhiseid kiirteste, rõhutab Sandra Ciesek, Frankfurdi Ülikooli Kliinikumi meditsiinilise viroloogia instituudi direktor. "See, et PCR-testid võivad anda positiivse tulemuse veel nädalaid pärast nakatumist, on teada ja seda on täheldatud väga sageli," ütleb ta. Seda seetõttu, et PCR on "väga tundlik meetod". "Nii et viiruse geneetilise materjali jäägid on sageli veel tuvastatavad, isegi kui nakkus on tegelikult juba ammu möödas." Samuti võib juhtuda, et PCR-test on negatiivne, kuid järgnev test annab nõrga tulemuse. Seejärel tuleb neid nõrku tulemusi tõlgendada: "Kui viiruse hulk on väike ja nakkus on teadaolevalt möödas, võib tavaliselt eeldada, et hoolimata nõrgalt positiivsest PCR-testist ei ole inimene enam nakkusohtlik."
Kiirtestil on kitsas ajaaken. Cieseki sõnul on antigeenitestid nüüd samuti üsna usaldusväärsed, kuid kitsamas ajaaknas: Antigeenitest muutub tavaliselt positiivseks alles umbes 24 tundi pärast PCR-i.
Bobrowski leiab seevastu, et enamik kiirtestidest on "praktiliselt sobimatud madala viiruskoormuse puhul". Kuigi vastutavad asutused on määratlenud standardid, on nad alles hiljuti alustanud kontrolliga. Seni on ametlik järelevalve olnud "peaaegu ebaefektiivne". Alles alates 2022. aasta maist peavad tänu uutele ELi määrustele sõltumatud laborid kontrollima uute testide kvaliteeti enne nende heakskiitmist.
Paul Ehrlichi Instituut (PEI) oli eelmise aasta lõpus võrrelnud 122 Covid 19 antigeeni kiirtesti. Mõõdeti tundlikkust, st SARS-CoV-2 tuvastamise võimet. "Tulemus: testide kvaliteet oli väga erinev." Agentuur hindas enamikku testidest usaldusväärseks. Ainult 26 testi ei saavutanud nõutavat 75-protsendilist tundlikkust, st nad tuvastasid vähem kui kolm neljast nakkusest. PEI sõnul sobib enamik kiirtestidest ka omikroni tuvastamiseks. PEI president Klaus Cichutek märkis ZDF-i saates, et instituut on vahepeal hinnanud rohkem kui 250 testitoodet kõrgema tundlikkuse taseme suhtes ja vähemalt 80 protsenti neist on selle taseme saavutanud. Üldiselt suudavad kiirtestid siiski nakkuse tuvastada ainult siis, kui testimise ajal on viiruskoormus kõrge. See kehtib nii Omikroni kui ka teiste variantide kohta.
Bobrowski sõnul ei sõltu usaldusväärsus mitte ainult testide kvaliteedist, vaid ka proovide kogumise kvaliteedist. Määrimine on korrektne ja ohutu ainult siis, "kui see vallandab kurgus okserefleksi ja muutub ninas tõesti ebamugavaks," selgitab laboratooriumi arst. Kuid kuna kaubanduslikud testimiskeskused tahavad, et nende kliendid tagasi tuleksid, soovivad nad kasutada leebemat lähenemist.
Kiirtestid on üks viis koronaviiruse leviku kontrollimiseks. Selle lisaväärtuse eelduseks on siiski, et test oleks kasulik ja ei annaks vale tulemust.
Selleks, et hoida koroonapandeemiat mõistlikult kontrolli all, on oluline saada regulaarselt selgitusi võimaliku nakkuse kohta kiirtesti abil - usaldusväärse tootega. Kuid neid on endiselt vähe, nagu on avastanud Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikooli viroloog Oliver Keppleri juhitud teadlased.
Teadlased uurisid, kui hästi tuvastavad tavalised antigeeni kiirtestid omikroni variandi. Baieri raadios (BR) väljendas viroloog nüüd muret nende ebausaldusväärsuse pärast. Keppler teatas, et tema instituudi hiljutised andmed näitasid, et seitsme väga sageli kasutatava kiirtesti puhul tuvastati Omikroni nakkus halvemini kui Delta nakkus. Ainult kaks testi näitasid kõrgema viiruskoormuse korral mõistlikus vahemikus olevaid tulemusi. Uuring on praegu vastastikuse eksperdihinnangu all ja avaldatakse veebis alles lähipäevil. Uuritud teste ei ole veel nimetatud.
Praktiliselt sobimatu madala viiruskoormuse korral
Isegi teise kõrgeima viiruskoormuse kategoorias oleks isegi need väidetavalt head testid avastanud vaid kümme protsenti nakkustest. See on "kainestav", ütleb Keppler. Seetõttu on riskantne pidada negatiivset kiirtesti "vabapääsuks". Eriti nakkuse varajases faasis ei õnnestu need testid sageli ja inimene ei saa olla kindel, et ta ei nakataks teisi. Seetõttu soovitavad teadlased kanda maske ja sagedast ventilatsiooni, eriti siseruumides. Need, kes tahavad olla kindlad, peaksid võimaluse korral tegema PCR-testi. Lisaks hoiatas teadlane Omikroniga nakatumise aktsepteerimise eest. USA ja Iisraeli andmete kohaselt saavad eriti vanemaealised vaktsineerimata inimesed "väga palju raskeid haiguskäike" ja esineb ka palju surmajuhtumeid.
See seisukoht teeb meele kindlasti osadel siin kurvaks, kes seda siin iga hinnaga kaitsevad ning jahusid midagi sellest, et kus lõigus mingi Põhiseaduslik õigus asub ja mida tuleks eelistada. Minul teeb see meele rõõmsamaks, et Riigikohtus on mõistusega inimesed.
Selle lõiguga öeldi välja, et hoidmaks ära X hulga inimeste surmasid ei saa olla põhjuseks ülejäänute elu halvamiseks.