www.militaar.net

Harkivi oblastis toimuvat operatsiooni planeerisid Ukraina eriüksuslased kaks ööpäeva. 2023. aasta 13. septembril kell viis hommikul alustasid nad liikumist vaenlase positsioonide poole. „Vaenlaseni jõudmiseks tuli ületada 200 meetrit täiesti avatud maastikku, jõuda üle tee. Seetõttu valiti selleks vaid parimad ja kõige julgemad. Kõik mõistsid, et me ei pruugi sinna kohale jõuda ja võime lihtsalt lageda peal otsa saada,“ räägib Dmõtro.

Tema sõnul oli nende üksuses kuus sõdurit, kes tegutsesid lahingpaaridena, moodustades siiski ühtse terviku. „Mina ja komandör olime kõige kogenumad, seega läksime esimestena. Sel moel kaitsesime teisi lahingpaare, kuni nad meile järele jõudsid – nemad polnud veel nii kogenud nagu meie,“ selgitab sõdur.

Ent plaan kukkus kohe algusest peale läbi. Esiteks oli edasiliikumine aeglasem, kui oodati. Rünnaku kümnendaks minutiks oli nende suunas keeratud juba mitu suurtükitoru ja need andsid kõvasti tuld. „Rünnak on selline asi, et seal ei lähe kunagi kõik plaanipäraselt. Enamasti on kõik improvisatsioon, otsused tehakse alateadlikult, automaatselt ja lähtudes varasemast kogemusest sellistes olukordades,“ selgitab Dmõtro.

Hoolimata vaenlase tihedast tulest liikusid sõdurid edasi. Äkitselt kiilus aga Dmõtro paarimeheks olnud komandöri relv kinni. „Ma sain kohe aru, et ma ei saa üksi venelaste peale edasi minna, kuna me töötame alati lahingpaaridena ja mul oli abi vaja. Üks on null ja kaks on üks, nagu eriüksustes öeldakse,“ räägib sõdur.

Abi tuli kaaslaselt teisest paarist. Kuid kiirustades ei märganud tema kaaslane vaenlase kaevikus olnud auku, kus olid kaks Vene sõdurit, kes haavasid teda reide ja kõhtu. Siiski suutis kaaslane Dmõtrot tulega katta, andes talle võimaluse visata venelaste pihta granaate. See võimaldas neil veidi edasi liikuda ja ka haavatud kaaslane ära tuua. Kuid just sel hetkel heitis vaenlase droon Dmõtro jalgade ette kildgranaadi F-1.

Dmõtro sai plahvatuses rängalt vigastada ja põrutada. „Ma kaotasin täielikult koordinatsiooni. Lühikeseks ajaks kaotasin isegi nägemise, sest veri kattis mu näo täielikult,“ meenutab sõdur.

Olukord muutus üha keerulisemaks – ukrainlaste poolel oli kolm raskelt haavatud sõdurit, nende seas Dmõtro, kuid vaenlane jätkas marutuld. Eriüksuslased jäid 20 minutiks üksi, sest venelaste tuli oli niivõrd maruline, et abivägi ei pääsenud nendeni. „Õnneks jõudsid 20 minuti pärast meieni kaks dessantväelast – tegelikult pidi neid olema kuus, kuid neli keeldusid meieni tulemast – ja nemad aitasid meid,“ sõnab Dmõtro.

„Kui ma ärkasin, siis oli selline imelik tunne, et ma tunnen mõlemat oma jalga. Kui ma lamasin maas, siis mulle tundus, et ma tunnen oma pöidasid ja isegi liigutan neid. Ma alguses rõõmustasin, et kõik on paigas ja tunnen oma jalgu,“ meenutab Dmõtro. „Minu juurde tuli mu kaaslane ja ma küsisin: „Sõber, ole hea, ütle, kas jalad on paigas? Mulle tundub, et ma tunnen neid.“ Aga ta seisis ja vaatas ning ma sain aru, et ta ei taha mulle vastata.“

„Ma ei jätnud teda rahule ja pärisin: „Ütle mulle tõtt, kuidas on, ma saan ju sellest aru, sest olen ise meedik. Ma olen rahul ükskõik millise vastusega!“ Aga tema ütles: „Jalgu pole.““

Haavatute evakueerimine lahinguväljalt kestis umbes seitse tundi, mis on sõjaväljal võrdlemisi pikk aeg. Lamades haavatuna, suurte verejooksudega ja segase teadvusega, mõistis sõdur, mis on juhtunud. „Nägin luid, mis tolgendasid mu jalgadest välja, nägin auke… Vaatasin kella ja sain aru, et rünnakust oli möödas juba kolm tundi,“ räägib ta. Haiglas amputeerisid arstid mõlemad jalad.

karli kirjutas: ↑08 Veebr, 2025 14:53 Panin ChartGPTsse küsimuse "Could you create a table that shows a percentage and total area of russian occupation of ukraine by every month since the start of the conflict in february 2022" ning andsin talle ligipääsu internetti et ta saaks ise info kokku panna.
ChatGPT surfas läbi hunniku asjasse puutuvaid allikaid (BBC, CNN, Reuters, NY times, Belfer, Center for Preventive Action, ISW jne) ning koostas tabeli venelaste kontrollitud alade suurusest läbi kuude. Kindlasti on paremaid allikaid kuid mu kujutlusvõime jätab soovida.

Siin sees ei ole Ukrainlaste poolt okpueeritud Kurskit. Tabel võib väga kole välja näha kuna ma ei saa foorumi editoriga hästi läbi.
Võibolla kõlab liiga küüniliselt ja ärge palun tõsiselt võtke, kuid kui nad jätkavad terve aasta seda tempot, võttes 300km2 kuus ning kaotades sealhulgas ligi 50000 sõdurit kuus, siis see tundub nagu probleem mis ise ennast lahendab? Ukraina on väga suur (~600000km2).

karli kirjutas: ↑08 Veebr, 2025 14:53 Panin ChartGPTsse küsimuse "Could you create a table that shows a percentage and total area of russian occupation of ukraine by every month since the start of the conflict in february 2022" ning andsin talle ligipääsu internetti et ta saaks ise info kokku panna.
ChatGPT surfas läbi hunniku asjasse puutuvaid allikaid (BBC, CNN, Reuters, NY times, Belfer, Center for Preventive Action, ISW jne) ning koostas tabeli venelaste kontrollitud alade suurusest läbi kuude. Kindlasti on paremaid allikaid kuid mu kujutlusvõime jätab soovida.

Kood: Vali kõik

Snapshot Date	Area under Russian control (km²)	Approximate % of Ukraine’s territory*	Source/Reference
20 February 2019	44,000	—	Petro Poroshenko, U.N.
29 December 2021	43,133	—	CIA World Factbook
22 February 2022	42,000	~7%	CNN
28 February 2022	119,000	~20%	CNN
22 March 2022		163,000	~27%	CNN
8 April 2022		114,000	~19%	CNN
2 June 2022		119,000	~20%	Volodymyr Zelenskyy (Reuters report)
31 August 2022		125,000	~21%	CNN
11 September 2022	116,000	~19%	CNN
26 September 2022	116,000	~19%	CNN
11 November 2022	119,000	~20%	CNN
14 November 2022	109,000	~18%	The New York Times
23 February 2023	109,000	~18%	Belfer Center
25 September 2023	109,000	~18%	NY Times (based on ISW data)
20 May 2024		109,000	~18%	Center for Preventive Action
4 February 2025		112,164	~18.6%	Russia Matters / Reuters (War Report Card)

Siin sees ei ole Ukrainlaste poolt okpueeritud Kurskit. Tabel võib väga kole välja näha kuna ma ei saa foorumi editoriga hästi läbi.
Võibolla kõlab liiga küüniliselt ja ärge palun tõsiselt võtke, kuid kui nad jätkavad terve aasta seda tempot, võttes 300km2 kuus ning kaotades sealhulgas ligi 50000 sõdurit kuus, siis see tundub nagu probleem mis ise ennast lahendab? Ukraina on väga suur (~600000km2).

Alates 2025. aasta jaanuarist on Ukrainas kiirenenud kaitseliinide ehitamine, integreerides uusi komponente, näiteks okastraadi ridu. Kuna Venemaa kasutab vähem soomust, peab end jalaväe eest kaitsma.

Mr.Tarts kirjutas: ↑10 Veebr, 2025 0:23 https://www.facebook.com/share/r/1DuCWmvmUG/

Filmitud 12 jaanuaril 2025. Asukohta ei ole märgitud.