www.militaar.net

kombineeritud relvaarmee

Kui nüüd vaadat viimase kolme-nelja kuu videosid,siis vähemalt minule tundub,et tankide osakaal on vähenenud orkide rünnakutes.Suurenenud on lahingumasinate osakaal ja mõningatel juhtumitel minnakse rünnakule lausa ainult mootoratastega või siis nende golfikärudega.

Otsa hakkavad saama, muud soomukid samuti. Üks graafik Perun'i videost

Tegin siia veel kiiruga lisaarvutused, et kauaks tanke ja soomusmasinaid/lahingumasinaid VF-l jagub kui neid kaotatakse umbes samas tempos nagu viimastel kuudel (ca 300 tanki kuus ja ca 700 soomukit/lahingumasinat kuus) arvestades ka juurde toodetavat, kuid mitte arvestades nt Valgevenest saadavaga ja sain, et tanke jagub veel 16 kuud ja soomukeid 6 kuud.

Tootmine kuus.
T-90 - ca 6 ühikut kuus
BMP-3 - ca 50
BMD-4 - ca 20
BMD-4M - ca 7
BTR-82 - ca 70
BTR-MD - ca 10
Kokku: ca 157 ühikut MAX kuus

USA president Donald Trump teatas täna õhtul ühismeedias, et tal oli „pikk ja väga produktiivne telefonikõne“ Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning nad nõustusid alustama „viivitamatult“ rahukõnelusi Ukraina üle.

navigator kirjutas: ↑12 Veebr, 2025 20:16 Trump vestles Putiniga ja teatas rahukõneluste viivitamatust alustamisest.

https://www.delfi.ee/artikkel/120356587 ... ustamisest

USA president Donald Trump teatas täna õhtul ühismeedias, et tal oli „pikk ja väga produktiivne telefonikõne“ Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning nad nõustusid alustama „viivitamatult“ rahukõnelusi Ukraina üle.

navigator kirjutas: ↑12 Veebr, 2025 20:16 Trump vestles Putiniga ja teatas rahukõneluste viivitamatust alustamisest.

https://www.delfi.ee/artikkel/120356587 ... ustamisest

USA president Donald Trump teatas täna õhtul ühismeedias, et tal oli „pikk ja väga produktiivne telefonikõne“ Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning nad nõustusid alustama „viivitamatult“ rahukõnelusi Ukraina üle.

Ukraina armees on alanud protsess, millest on räägitud juba aastaid: relvajõud loovad uusi suuri üksusi – armeekorpusi. Nende eesmärk on parandada brigaadide ja teiste üksuste koordineerimist nii kaitses kui ka pealetungi ajal. Kuigi paberil paistab kõik hea, on reformiga siiski seotud hulk küsitavusi.

Ukraina armee reformib oma juhtimisstruktuuri, luues uued armeekorpused, et parandada brigaadide ja teiste üksuste omavahelist koordineerimist. Seni on juhtimis- ja koordineerimisprobleemid toonud kaasa rindejoone murdumisi ja lahingutes kaotusi, sest üksused on pidanud tegutsema iseseisvalt, ilma konkreetse ülemjuhatuseta. Reformi eesmärk on muuta armee juhtimine efektiivsemaks, vähendada operatsioonidel ebakindlust ja suurendada väeosade paindlikkust.

Praeguse plaani kohaselt moodustatakse Ukraina armees 20 armeekorpust, mis jagavad omavahel rindejoone ja kindlad vastutusalad. Iga korpus koosneb neljast kuni viiest brigaadist ning selle alluvuses on ka eraldi tugielemendid, nagu suurtükivägi ja logistika. See tähendab, et korpused saavad oma üksusi paremini toetada ja lahinguolukorras kiiremini reageerida. Üksikute brigaadide juhid ei pea enam iseseisvalt tegutsema, vaid saavad oma sektoris tuge ning nende varustamine ja lahinguplaneerimine on sujuvam.

Esimesed korpused moodustatakse kõige kogenumate ja võitlusvõimelisemate üksuste baasil. Näiteks 3. ja 92. ründebrigaadist moodustatakse uued korpused, samas kui eraldi armeekorpused rajatakse dessantvägedele ja merejalaväele. Samuti kavandatakse rahvuskaardi alla kuuluvaid korpusi, millest üks luuakse kuulsa Azovi brigaadi baasil. Need korpused ei pruugi kõik asuda aktiivsetel lahingulõikudel, mõned jäävad reservi või paigutatakse piirkondadesse, kus praegu lahingutegevust pole, näiteks Valgevene piiri äärde.

See reform võimaldab teoorias Ukraina sõjaväel paremini rindejoone kaitset organiseerida ja operatsioone planeerida ning üldist juhtimistaset tõsta. Samuti väheneb vajadus ajutiste ja kiiresti moodustatud operatiivgruppide järele, mida seni on kasutatud, kuid mis pole alati efektiivselt toiminud. Korpusepõhise struktuuri kasutuselevõtt parandab Ukraina vägede suutlikkust vastata Vene rünnakutele ja korraldada oma vasturünnakuid. See muudatus peaks vähendama kõrgema juhtkonna mikromanageerimist ning andma lahinguväljal olevatele komandöridele rohkem vabadust ja operatiivset paindlikkust.

Forte küsis näiteks Ukraina armee polkovnikult Serhi Hrabskõilt, mida tema reformist arvab.

Hrabskõi ei varja oma skepsist. „Ausalt öeldes ei tea ma täpselt, kellele seda vaja on. Mõistate, milles asi on? Korpuse struktuur on keeruline süsteem, mis nõuab tugevat lisakomponentide suurendamist. Vaadake, igas armeekorpuses peavad olema lahingu-, tehnilised, toetus- ja erivarustuse väeosad. Samuti peavad neis olema lisaüksused, mis suurendavad ründevõimet. Kui me praegu püüame olukorda mudeldada, siis kasutame olemasolevaid üksusi nagu Lego ehitusklotse. Kuid armeekorpuste süsteemis, kujutage ette, oleks meil vaja vähemalt 20 korpust ja vähemalt kümmet lisabrigaadi. Kust leiame näiteks vajaliku hulga suurtükiväebrigaade? Kust leiame kümme vajalikku brigaadi? Kust me leiame kümme luurepataljoni? Kust leiame kümme sidepolku ja nii edasi? Just selles on probleem.“

Tema sõnul pole selge, kas reform piirdub imitatsiooniga või läheb reaalseks tegevuseks, tema meelest kujuneb peamiseks takistuseks staapide formeerimine. „Teoreetiliselt võib mille iganes armeekorpuseks ümber nimetada, kuid ma räägin just sellest korpuse struktuurist, millel on, kui soovite, klassikaline või õpikutähendus. See tähendab relvajõudude osa, mis koosneb lahinguüksustest, mille koosseis võib varieeruda, ja korpuse toetuselementidest. Näiteks, kui räägin suurtükiväebrigaadist, siis mida see tähendab? See tähendab, et suurtükiväebrigaad peab toetama mehhaniseeritud või tankibrigaadide pealetungi ja nii tugevdama peamisi löögijõude. Teoreetiliselt võib kõiki üksusi nimetada korpusteks, kuid mul tekib teine küsimus. Olgu, väga hea, aga kust leiame piisaval hulgal korpuse tasemel pädevaid ohvitsere, et moodustada täisväärtuslikud korpuse staabid? Just see ongi kõige suurem probleem.“

Hrabskõi avaldab arvamust, et sõja tingimustes tekitab selline reform üksnes rohkem segadust. „Olen ausalt öeldes veidi segaduses, kui räägitakse sellistest justkui arusaadavatest asjadest. Mõistate isegi, et tegelikult pole see kõik üldse nii selge. Ma ei tea, kes suudaks nendele küsimustele vastata.“