Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Jama, 1991–94 ja 1997–99 oli ta Kaitsejõudude peastaabi ülem. Koos kõige sellest järelduvaga.mx77 kirjutas:Tuletame meelde, et Hr. Laaneotsa amet sellel ajahetkel oli Balti Kaitsekolledzhi õppejõud. Seega mul tekib küsimus, et kust teadis Laaneots täpselt poolakate pakkumise detaile? Kui ta üldse teadis.
Võtame siis ka muud numbrid välja...kütus maksis toona kuue krooni kanti( siis 0.40 euri), keskmine palk oli 4440 krooni (ca 284 eurot), mitmed toiduained (või, pagaritooted jm) olid samuti poole odavamad. Lihtsalt võrdluseks.mikks kirjutas:Tollase konteksti mõistmiseks paar numbrit.
1999. aastal oli kaitse-eelarve 60 miljonit eurot ( 2002. aastaks oli see tõusnud 75 miljoni peale, tänavu 384 miljonit)
1999. aasta 60 miljonist eelarvest oli investeeringute rida 6,9 miljonit eurot, sellest omakorda 4 miljonit igasugustest remontideks (kasarmud, ühiselamud jne).
Eesti majandus on vahepeal kasvanud nii kiiresti, sellega seoses kaitseelarved, et kipume unustama kui vähe raha tollal oli.
Tuletaks siis lgp ksf meelde, et Poola pakkus tanke aastal 2001, seega Laaneotsa varasemad teenistusaastad on suhte mitterelevantsed.Lemet kirjutas:Jama, 1991–94 ja 1997–99 oli ta Kaitsejõudude peastaabi ülem. Koos kõige sellest järelduvaga.mx77 kirjutas:Tuletame meelde, et Hr. Laaneotsa amet sellel ajahetkel oli Balti Kaitsekolledzhi õppejõud. Seega mul tekib küsimus, et kust teadis Laaneots täpselt poolakate pakkumise detaile? Kui ta üldse teadis.
Saiahind ning relvasüsteemi nimega "tank" ülalpidamiskulu on omavahel millises seoses?Lemet kirjutas:Võtame siis ka muud numbrid välja...kütus maksis toona kuue krooni kanti( siis 0.40 euri), keskmine palk oli 4440 krooni (ca 284 eurot), mitmed toiduained (või, pagaritooted jm) olid samuti poole odavamad. Lihtsalt võrdluseks.
Sa võid neid 90-te lõpu ja 2000-te alguse eelarveid vaadata. Ma silmitsesin neid natuke ja vaatasin ka praegust. Need on nagu öö ja päev ning mitte ainult suuruste poolest.Lemet kirjutas:Võtame siis ka muud numbrid välja...kütus maksis toona kuue krooni kanti( siis 0.40 euri), keskmine palk oli 4440 krooni (ca 284 eurot), mitmed toiduained (või, pagaritooted jm) olid samuti poole odavamad. Lihtsalt võrdluseks.mikks kirjutas:Tollase konteksti mõistmiseks paar numbrit.
1999. aastal oli kaitse-eelarve 60 miljonit eurot ( 2002. aastaks oli see tõusnud 75 miljoni peale, tänavu 384 miljonit)
1999. aasta 60 miljonist eelarvest oli investeeringute rida 6,9 miljonit eurot, sellest omakorda 4 miljonit igasugustest remontideks (kasarmud, ühiselamud jne).
Eesti majandus on vahepeal kasvanud nii kiiresti, sellega seoses kaitseelarved, et kipume unustama kui vähe raha tollal oli.
http://www.ohtuleht.ee/8922618. veebruar 2000
Eesti loodab kevadeks lõpule viia Poolaga peetavad läbirääkimised kümne tanki üle, mida Poola valitsus mullu Eestile kingituseks pakkus.
Kaitseministeeriumi esindaja ütles eile, et praegu täpsustatakse Poolaga tehnilisi probleeme ning hiljemalt kolme kuu pärast on läbirääkimised lõppenud.
Kui poolakad pakkusid 1979.-1983. aastal ehitatud kingitustankide kohaletoimetamise ajaks juba mullu oktoobrit-novembrit, alustas Eesti pool läbirääkimiste venitamist, lootes nende raugemist. Kaitseministeerium püüdis lõplikku otsust lükata vähemalt kahe-kolme aasta taha, põhjendades seda väitega, et enne ei saavat valmis Tapa polügoon.
Usun, et aastaarvu teema on sellega päevakorrast maas, mxMinisteeriumi avalike suhete osakonna ülem Madis Mikko lausus Postimehele, et läbirääkimised mullu augustis Poola poolt kingiks pakutud tankide vastuvõtmise üle kestavad endiselt. «Tänavuse aasta esimesel poolel kindlasti mingi otsuseni jõutakse,» lisas ta.
Selles seoses, et ei ole päris korrektne tuua välja vaid seda, kuivõrd oli toona raha vähem, vaid tuleks ära mainida, ka see asjaolu, et muugi maksis toona tunduvalt vähem. Seda, et tänasel päeval on kaitse-eelarve suurem, et vaidlusta keegi, küll aga on põhimõtteliselt väär samastada toonaseid numbreid näiteks tänaste kütusehindadega. Milline mulje sellisest esitlusest tahes-tahtmata võib jääda.Saiahind ning relvasüsteemi nimega "tank" ülalpidamiskulu on omavahel millises seoses?
...et kui see tsitaat pärineb kusagil aastast 2001-02, siis mainit "Tapa polügoon" ei ole ka täna (AD 2014) "valmis saanud"..Kui poolakad pakkusid 1979.-1983. aastal ehitatud kingitustankide kohaletoimetamise ajaks juba mullu oktoobrit-novembrit, alustas Eesti pool läbirääkimiste venitamist, lootes nende raugemist. Kaitseministeerium püüdis lõplikku otsust lükata vähemalt kahe-kolme aasta taha, põhjendades seda väitega, et enne ei saavat valmis Tapa polügoon.
Palju aega on mööda läinud, aga kas on võimalik välja tuua, millised need kulud oleksid eri variantide puhul olnud? Välistamaks igasugused probleemid riigisaladusega, ainult suurusjärk ajab ka asja ära. Muidu on päris raske aru saada, mida see "raha ei olnud" tegelikult tähendab. Raha ei ole iseenesest kunagi, aga kui suuri jõupingutusi oleks pidanud vajaliku raha hankimiseks/kokku hoidmiseks tegema?Veiko Palm kirjutas:Mina olin üks nendest, kes tegeles tankide projekti uurimisega kuskil 2001 alates. Konkreetsemalt ja täpsemalt Leopard 1. Pakkumised olid nii Norrast, kui ka Saksamaalt. S-tanki pakkumine oli ka laual (ja tegelikult ka Poola T-55).
Fakt on see, et lahinguüksuse loomiseks meil sellal ressurssi ei olnud. Ei olnud inimesi ega raha. Lahinguüksus on mehitatud, varustatud, varudega tagatud ja välja õpetatud.
Kaaluti ka tankide soetamist väljaõppevahenditeks. Teisisõnu oleks alla lastud nn kättesaadavuse nõuet, poleks soetatud varusid, väljaõpe oleks palju piiratum jne. Lõppkokkuvõttes sellest kõigest loobuti ja põhiliseks põhjuseks oli ikkagi ressursside nappus. Oli alati tähtsamaid kohti, kuhu raha panna kui tankid. Aga Lemet, kui tahad küsida täpsustavaid küsimusi, siis anna minna. Vastan niipalju, kui tean
Lemet kirjutas:Selles seoses, et ei ole päris korrektne tuua välja vaid seda, kuivõrd oli toona raha vähem, vaid tuleks ära mainida, ka see asjaolu, et muugi maksis toona tunduvalt vähem. Seda, et tänasel päeval on kaitse-eelarve suurem, et vaidlusta keegi, küll aga on põhimõtteliselt väär samastada toonaseid numbreid näiteks tänaste kütusehindadega. Milline mulje sellisest esitlusest tahes-tahtmata võib jääda.Saiahind ning relvasüsteemi nimega "tank" ülalpidamiskulu on omavahel millises seoses?
Rootsi Leo2ed kuulusid Rheinmetallile või selle tütrele kes neid rootslastele liisis. Peale lepingu lõppemist pakuti meile aga kallid olid. See info pärit peastaabis töötanud ohvitseri käest kes taoliste asjadega tegeles.Madis22 kirjutas:Rootsi Leo2-de kohta on meelde jäänud arutelu, et ehk võiks rootslased meile neid müüa, kuid need olla jälle miski sakslaste lepinguga seotud, ehk kellelegi kolmandale edasi müüa ei tohtivat.