www.militaar.net

Viswashkumar, kes politsei sõnul istus varuväljapääsu kõrval, pääses tänu purunenud uksele. "Lennuki pool, milles ma viibisin, maandus maapinnale ja ma nägin, et väljaspool lennukit oli ruumi ehk kui mu uks purunes, üritasin sealt põgeneda ja seda ka tegin," rääkis Viswashkumar. "Lennuki vastaspool oli hoone seinaga blokeeritud, nii et keegi poleks saanud sealt välja tulla," lisas pääsenu. Viswashkumar ütles, et pääses õnnetusest ainult vasaku käe põletushaavadega.

"Kui ma püsti tõusin, olid minu ümber kõikjal surnukehad. Ma kartsin. Ma tõusin püsti ja jooksin. Minu ümber olid lennuki tükid. Keegi haaras minust kinni, pani mind kiirabiautosse ja viis haiglasse," rääkis Viswashkumar väljaandele Hindustan Times. Sotsiaalmeedia kaadrites oli näha tänaval lonkavat verise valge T-särgi ja tumedate pükstega meest, kes on väidetavalt Vishwashkumar.

https://www.err.ee/1609720701/india-len ... nud-uksele

simulaatoril ilma "tiivaklappideta" õhkutõus
https://www.facebook.com/reel/1275618507463584

https://elu24.postimees.ee/8268769/vide ... -hetkedest
Ainus ellujäänu ütles, et ootamatult jäi lennuk õhus justkui seisma, salongis hakkasid tuled vilkuma ja seejärel hakkas lennuk langema.

Rameshi sõnul algas kõik vahetult pärast õhkutõusu, kui lennuk näis viieks kuni kümneks sekundiks justkui õhus seisma jäävat. «Siis hakkasid tuled salongis vilkuma – rohelise ja valge valgusega. Kõik tundus korraga väga vale,» kirjeldab mees. Vaid mõne hetke pärast hakkas lennuk madalamale langema, kuni põrkus hoone vastu ja plahvatas.
Lennunduseksperdid usuvad, et Rameshi kirjeldatud kummaline vilkumine võib viidata elektrisüsteemi rikkele, mis võis mängida traagilises õnnetuses määravat rolli. Uurijad analüüsivad nüüd põhjalikult lennuki mootoreid, juhtpindu ja hüdrosüsteeme, püüdes tuvastada kõiki võimalikke tehnilisi tõrkeid. Uurimisse on kaasatud rahvusvaheline meeskond.

Kuskil vilksatas ka video sellest samast lennukist enne starti. Ja videos oli jutt, et "salongis pooled asjad pooltel reisijatel on pekkis". Ja oli ka kommentaar, et juba Dehlist tulnud reisil olid selles lennukis salongis "pooled asjad olnud pekkis".

Kas tõusunurga lisamine tõesti ei võimalda valet tiiva seadistust üle elada, teab sellise lennuki juhtimist õppinud inimene öelda. Mina laiutan käsi - intuitsioon ütleb, et tõusunurk aitab, tegelikku teadmist ei oma.

Meenub kuskilt loetu... Osadel lennukitel on parameetrid nii piiri peal, et kui liiga nappi kandejõudu arendava tiivaga veel tõusunurka tõsta, muutub aerodünaamika veelgi kehvemaks ja lennuk tuleb alla.

Elektrikatkestus lennukis ei seiska mootoreid ja nad on endiselt kontrollitavad. Mootoril on oma generaator, mis mootori juhtimist toidab. Gaasihoova andurid on osa mootori juhtsüsteemist.

On lennukeid, millel on süsteemis väga ohtlikke kohti. Lühis mõnes sellises kohas halvab kogu süsteemi töö täielikult ja lennukist saab telliskivi. Ka sellisel põhjusel on neid ennegi alla tulnud. On olnud juhuseid, kus lühisest süttinud tulekahju põletas läbi lähedal olnud õlitoru ja seetõttu andis otsad tüürimissüsteem. See on küll dubleeritud, aga ega inseneridki suuda kõike ette näha.

paadikapten kirjutas: ↑15 Juun, 2025 16:40
On lennukeid, millel on süsteemis väga ohtlikke kohti. Lühis mõnes sellises kohas halvab kogu süsteemi töö täielikult ja lennukist saab telliskivi. Ka sellisel põhjusel on neid ennegi alla tulnud. On olnud juhuseid, kus lühisest süttinud tulekahju põletas läbi lähedal olnud õlitoru ja seetõttu andis otsad tüürimissüsteem. See on küll dubleeritud, aga ega inseneridki suuda kõike ette näha.

Ma olen hooldanud nii Boeingu kui Airbusi lennukeid aastast 2008 ja õpetanud nende hooldust teistele aastast 2018. Olen küllaltki hästi kaasaaegse lennuki projekteerimise põhimõtetega. Ei ole mõtet neid siin kohal kirjeldama hakata aga mina ei suuda küll kuidagi ette kujutada riket, mis muudaks lennuki lendavaks telliskiviks. Mootori juhtimise toide võib tulla neljast eri allikast ja kõik need juhtmed on veetud erinevat kimpu pidi. Juhtpindasid liigutavad kaks-kolm erinevat hüdrosüsteemi. Ühe süsteemi kaotus on ebameeldivus, kahe süsteemi kaotuse korral on lennuk ikkagi veel juhitav.

Konkreetselt selle õnnetuse puhul ei julge ma spekuleerida, miks lennuk varisemisse läks. Mingil põhjusel kaotati pärast õhkutõusu kiirust. Varisemiskiirusele lähenedes peaks automaatgaas rakendama täisvõimsuse ennem varisemist. Kui stardil kaotatakse üks mootor, siis teisest piisab, et õhku tõusta. Samuti ei saa esi- ja tagatiibasid sisse tõmmata kiirusel, mis viiks lennuki varisemisse. Kõik need ohutusmehhanismid on lennukisse sisse ehitatud.

Olles kokku puutunud ka indiast pärit tehnikutega, siis sealne kultuur on endiselt ida moodi. Sama on ka kokpitis, kus kapten on jumal ja teine piloot tema alluv. Siis kui teine piloot märkab kapteni viga, hoiab parem suu kinni, et mitte sõimata saada. Äkki oli mingi tahtlik tegevus kokpitis, mis viis õnnetuseni. No näiteks lülitati mootorid lihtsalt välja. Aga kõik see on spekulatsioon, mida ma lubasin mitte teha.

davidsoniharald kirjutas: ↑15 Juun, 2025 20:34 ... Aga kõik see on spekulatsioon, mida ma lubasin mitte teha.

Soovitan teistel ka õppust võtta. Lennundusega tavakodanikust rohkem kursis olevad inimesed üldjuhul hoiduvad spekuleerimast õnnetuste põhjuste üle. Liigagi tihti on esimene arvamus vale.

Vahendaksin siiski veel natuke spekulatsioone selle õnnetuse teemal, mis ei tundu olevat päris suvaline plära:
https://www.youtube.com/watch?v=XptrHxG9dDk
Lühikokkuvõte: RAT-i (hädaolukorra tuuleturbiini) rakendumine näib olevat tõendatud, mis viitab mõlema mootori seiskumisele. Ja seiskumise võimaliku põhjusena pakutakse aurukorgi (vapor lock) teket kütusetorustikus, mida võis soodustada väga palav ilm (õhus 43°C, maapinnal võibolla rohkemgi).

Täna maeti maha ellujäänud mehe vend, kes samal lennul oli. Artiklit lugedes sain teada ka piloodi viimased maale jõudnud sõnad:

https://www.theguardian.com/world/2025/ ... cy-systems

Moments before the plane crashed, the pilot made a distress call: “Thrust not achieved … falling … Mayday! Mayday! Mayday!”

Ühesõnaga, mõlemad mootorid päris kindlasti vedasid alt. Kuidas, selgub pika tuhnimise käigus, kui selgub.

Brasiilias kukkus alla põlema süttinud kuumaõhupall

Hot air balloon carrying 21 people crashes in southern Brazil

https://x.com/BNONews/status/1936431500309999919

A horrific tragedy in Brazil — a hot air balloon carrying 22 passengers caught fire mid-air and crashed to the ground

In a video posted on social media, the balloon can be seen engulfed in flames in the sky before losing shape and falling.

At least eight people have been confirmed dead, with two survivors. Rescue teams are still searching for others.

https://x.com/nexta_tv/status/1936430898364211471

Teise nurga all video
https://x.com/Nuked4Every1/status/1936543383058878648

Kopter pani USA-s maandumisel tiivikutega maha

Helicopter crash lands outside waterfront restaurant in Clay Township, Michigan

No injures were reported.

https://x.com/Breaking911/status/1936887962089750607

davidsoniharald kirjutas: ↑15 Juun, 2025 20:34 Ma olen hooldanud nii Boeingu kui Airbusi lennukeid aastast 2008 ja õpetanud nende hooldust teistele aastast 2018. Olen küllaltki hästi kaasaaegse lennuki projekteerimise põhimõtetega.
...
Samuti ei saa esi- ja tagatiibasid sisse tõmmata kiirusel, mis viiks lennuki varisemisse.

No katsu ikka elementaarne lennundusterminoloogia omandada, kui nii kaua lennukitega tegelenud oled ja kipud teistele keelepolitseid mängima!
Need asjad, mida sina nimetad esitiibadeks, on tegelikult eestiivad! Kas on nii raske meelde jätta?

Sults kirjutas: ↑24 Juun, 2025 20:23 No katsu ikka elementaarne lennundusterminoloogia omandada, kui nii kaua lennukitega tegelenud oled ja kipud teistele keelepolitseid mängima!
Need asjad, mida sina nimetad esitiibadeks, on tegelikult eestiivad! Kas on nii raske meelde jätta?

Sulle läks vist väga südamesse, et ma juhtusin tähelepanu sinu terminoloogia vigadele? Öösiti ikka magada saad või istud ärkvel ja ootad, kuni ma mingi keelevääratuse teen, et saaksid jälle ära panna? Timm eit ikka...

Kardaanriputid olete.

OT.

Sults kirjutas: ↑24 Juun, 2025 20:23

davidsoniharald kirjutas: ↑15 Juun, 2025 20:34 Ma olen hooldanud nii Boeingu kui Airbusi lennukeid aastast 2008 ja õpetanud nende hooldust teistele aastast 2018. Olen küllaltki hästi kaasaaegse lennuki projekteerimise põhimõtetega.
...
Samuti ei saa esi- ja tagatiibasid sisse tõmmata kiirusel, mis viiks lennuki varisemisse.

No katsu ikka elementaarne lennundusterminoloogia omandada, kui nii kaua lennukitega tegelenud oled ja kipud teistele keelepolitseid mängima!
Need asjad, mida sina nimetad esitiibadeks, on tegelikult eestiivad! Kas on nii raske meelde jätta?

Kas sinu tsiteeritud lõigus ei ole siis davidsoniharald õigesti käänanud sõna tiib!?
Päris tõsiselt küsin, sest oleksin ise ka nii kirjutanud.

sansam kirjutas: ↑25 Juun, 2025 7:25 Kas sinu tsiteeritud lõigus ei ole siis davidsoniharald õigesti käänanud sõna tiib!?

Küsimus ei olnud tiibides (nali!), vaid "ees-" ja "esi-" vahes.