Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Lemet]

Aktuaalses teati öelda, et kokkulepe saavutati siiki vaid 2018 aastani...

[Lemet]

Kõik õige! Venemaa ei olegi meie oht. Selle ohu olemasolu propageerivad pigem need, kes soovivad Araabia rindele Eestist odavat kahuriliha värvata. Russofoobia on tegelikult russofiilia ja antisemitism sionism.

Ja kitsetall magas lõvi kõrval ja hundi kaissu puges jänes...või kuidas need vahitorni jüngrid nüüd räägivadki

[rbl]

Ja kitsetall magas lõvi kõrval ja hundi kaissu puges jänes...või kuidas need vahitorni jüngrid nüüd räägivadki

Venemaa = lõvi, hunt, karu, šaakal või kes iganes. See samune ongi see russofoobia ehk russofiilia !!!

[Lemet]

Läeb minu jaoks ühte ritta jõuluvana, targa blondiini ja kõneleva eesliga. See "mitteohtlik" Venemaa...Olgu ma nüüd russofoob või mis iganes.

[Kapten Trumm]

Seepärast ma vihjasingi 1939. aastale.
Siis ka lennukite hankimine lükkus mitmetel põhjustel edasi. Ja taheti kohe üks samm vahele jätta. Võibolla osa mehi lootis ka RAF-i toetusele.
Kokkuvõte aga see, et kui 1939 sügisel asjad sitaks keerasid, siis soomlastel oli vähemalt eilset vanakraami võtta, aga Eesti lennuvägi oli relvastatud näputäie 20ndate moosiriiulitega selle sõna otseses tähenduses (loe ja imesta - Tallinna õhukaitse koosnes neljast Bristol Bulldogist). Kole suur samm edasi võib libedas kohas kubemesongaga lõppeda lihtsalt. Liigne oleks vist lsiada, et Soomes toodeti Fokkereid ise litsensi alusel ja Hollandi vallutamine nende elu eriti ei kõigutanud (eks nad nägid ette võimalikke probleeme tulevikus). Meil leiutati ise ja välja ei tulnud suurt midagi (see, mis valmis saadi, polnud 30ndate keskpaiga võimalikest litsensimasinaist parem).

Seejuures ei ürita ma kuidagi väita, et natuke lennukeid oleks sõjaliselt tollal palju asja muutnud.
Ma meenutan, et üks igipõline kaitsestrateeg kunagi tuututas mingis ETV otsesaates, et peagi on lennuki asemel UAV-d ja mis sellest eilse päeva kraamist ikka himustada.
Hea, et visioongi on.

[Tiam]

Aga see kui NATO vihmavari jääb 2018 aastani võiks siiski meie meele veidi rõõmsaks teha. See lubab oma lennuväe lomisega veidi oodata ja raha muude relvaliikide väljaarendamisse kulutada.

Lisaks just 2020 paiku on mitmed "kolmandad riigid" tootmisküpseks saamas oma versioonid 4.5+++/5 Gen hävitajatest:
Türgi: TFX (eeldatav tootmisvalmidus: 2020)
L-Korea/ Indoneesia: KAI KF-X (eeldatav tootmisvalmidus: 2020)
Jaapan: Mitsubishi ATD-X (eeldatav tootmisvalmidus: ca 2018-2020)
India: AMCA (eeldatav tootmisvalmidus: 2018)

Kõik need riigid on seni suutnud toota litsentsi alusel USA / Vene Gen 4 / 5 lennukeid, seega juba olemas olev tööstusbaas ja sellest õpitu peaks andma nende riikide kodukootud mudelite suhtes teatava kvaliteedi tagatuse kindluse. Teisisõnu ei alustata oma lennukite tootmist täiesti nullist.

Seega võib-olla on just siis mõttekas Eestile uusi lennukeid vaadata, kui turul on enam pakkumist ja arvatavasti ka hinnad all. Locheed-Martini finantsanalüüside juures on välja toodud peamise ohuna, et F-35 venimine viib selleni, et peamine hangete konkurentsi ja delivery faas võib sattuda sellesse perioodi, kus nö kolmandad riigid hakkavad massiliselt turule tooma oma GEN 5 hävitajaid, mis võib ära süüa F-35 turgu.

[Kapten Trumm]

Seda ma ei arvagi, et padrunid või sokid tuleb ostmata jätta ja lennukitele keskenduda. NATO andis võimaluse lihtsalt sel teemal edasi slangida. Vastasel juhul oleks Eesti poliitikud sunnitud leidma vähemalt osa lennukiprogrammi rahast täiendavalt juurde ja hakkama sööma oma peamiselt sotsiaal-alaseid lubadusi. Toimiva lennuväe loomiseks kulub tänasest nulltasemest alustades 10-20 aastat aega. Selleks, et 2025 alustada, pidanuks juba eile pihta hakkama.

Selliste kokkulepete hind võib olla ka selline, et transpordikopterid surutakse torus etteotsa ja lähevad kiirkorras A-stani ja keskmaa ÕT puhkab järgmise 10-aastase plaani alguseni paberil rahulikult jalga. Egas seda avalikult presenteeri keegi.

Locheed-Martini finantsanalüüside juures on välja toodud peamise ohuna, et F-35 venimine viib selleni, et peamine hangete konkurentsi ja delivery faas võib sattuda sellesse perioodi, kus nö kolmandad riigid hakkavad massiliselt turule tooma oma GEN 5 hävitajaid, mis võib ära süüa F-35 turgu.

Sama juttu räägiti ja siis, kui Gripen sai rohelise tule ekspordiks. Täna on seis, et Gripen on vähelevinud nishilennuk ja F-16 naudib oma segamatut liidrirolli klassis. Nii üldarvus kui torus olevate tellimuste arvus.

[Tiam]

Locheed-Martini finantsanalüüside juures on välja toodud peamise ohuna, et F-35 venimine viib selleni, et peamine hangete konkurentsi ja delivery faas võib sattuda sellesse perioodi, kus nö kolmandad riigid hakkavad massiliselt turule tooma oma GEN 5 hävitajaid, mis võib ära süüa F-35 turgu.

Sama juttu räägiti ja siis, kui Gripen sai rohelise tule ekspordiks. Täna on seis, et Gripen on vähelevinud nishilennuk ja F-16 naudib oma segamatut liidrirolli klassis. Nii üldarvus kui torus olevate tellimuste arvus.

Nõus, aga samas Gripen oli vaid üks konkurent F-16'le. 2020 peaks F-35'le neid siginema hulgim. Teiseks ei saa me kunagi teada, kas ja kui palju Gripeni pakutud konkurents F-16 hinda erinevatel hankekonkurentsidel allapoole tõmbas. Ise arvan, et selline mõju siiski Gripeni turuletulekul olla võis.

[Kapten Trumm]

USA-st ostes ostetakse lisaks lennukitele ja mingit mittetajutavat julgeolekuteemat, mida Rootsi lihtsalt ei suuda pakkuda. See, kes tahab olla USA liitlane, ostab USA lennukeid ja seeläbi USA valitsuse poliitilist toetust. Nagu Poola, tehing polnud ju ainult lennukid, vaid ka palju muud lennuväe välist (nt kokkulepped raketikilbi, selle kaitseks Patriotide ja täiendavad julgeolekugarantiid, mis kaasnevad USA strateegilise rajatisega Poolas). Et see teoks ei saanud, on iseasi. Aga ju siis Poola tajus, et Euroopas haigutab teatav tühjus julgeolekugarantiide osas.

Tehnilisest küljest oli muidugi Poolale pakutav selgelt üle ka konkurentidest. Gripeni ainus eelis oli odavus ja Mirage eelis kiirusnäitajad. Kogu ülejäänud teemas (lahinguomadused) oli F-16 selgelt parem. Tal oli ka mitmeid lisasid, mida konkurentidel polnud.

[Lemet]

aga samas Gripen oli vaid üks konkurent F-16'le

Kus ta's üks ja ainuke oli, peale Gripeni olid ju veel prantslased ja venelased pakkujateks. Aga et konkursid asja parandavad, on ilmselge. Peale prantslaste Rafale konkureerivat pakkumist Šveitsi valitsusele
ehmatas SAAB 22 hävitaja hinna 3,4 miljardi dollari võrra odavamaks.

http://www.thelocal.ch/national/20120208_2514.html

[Tiam]

aga samas Gripen oli vaid üks konkurent F-16'le

Kus ta's üks ja ainuke oli, peale Gripeni olid ju veel prantslased ja venelased pakkujateks. Aga et konkursid asja parandavad, on ilmselge. Peale prantslaste Rafale konkureerivat pakkumist Šveitsi valitsusele
ehmatas SAAB 22 hävitaja hinna 3,4 miljardi dollari võrra odavamaks.

http://www.thelocal.ch/national/20120208_2514.html

Oot... siin peab viga olema. 3 400 000 000 / 22 = ca 154 000 000 USD. See on hinnalangetus, mis on suurem per lennuk kui seni ühegi müüdud Gripeni hind

[Hydrazine]

"...Federal Council opted instead to buy 22 Saab Gripen planes for an estimated 3.1 billion francs ($3.4 billions)."

Kogu tehingu hind on $3.4 miljardit, mitte hinnalangetus.

[Lemet]

Tõepoolest, 3,4 miljardist dollarist, mis oli algselt tehinguks planeeritud, madalamaks...

[AndresK]

Terevisooonis täna ametnik räägib, et ise teha lennuväge ikka põhjendamatu, viitab mingile Norra uuringule. Ametniku jutt muidugi veenev ei ole, aga kas ta on lihtsalt tanki pandud või on ametnik tõesti infovaakumis. Ta ütleb selgelt, et lennuväe arendamine neelaks 1/3 valdkonna eelarvest. Intellektuaalselt huvitavaid mõtteid on muidki. Selle ametnikuga võiks keegi avalikku kirjavahetusse hakata, seda oleks huvitav lugeda- kamina argumendid vs siin teemas esitatud argumendid. Ametniku puhul ma siiski märkasin, et enam ei kasutatud seda retoorikat, kus me peame ennast väikesteks ja mannetuteks, seega edasiminek selles vallas.

[Kapten Trumm]

Põhjendamatu on rahuaja majanduslik kategooria.
Kui asi jamaks keerab ja liitlased näpp ninas poliitilisi suuniseid kodumaalt ootavad, siis tuleb ka suuta kontrollida, kas ida poolt lähenev suur objekt on ikka Moskva-Kopenhaageni lainer või hoopistükis "Aerofloti" Il-76, kaks 23 mm kahurit sabas. Või ilma transponderita reisilennuk, mis on sihilikult saadetud siia, et tema pihta põmmutama hakataks ning sellega ajend edasiseks eskalatsiooniks antaks.

Selles ju kogu konks ongi, et pole mingit NATO lennuväge või asja. NATO-l on vaid mõned transpordilennukid, AWACSi lennukid ja staabihooned/staape. Muu on ikka NATO liikmesriikide oma ja nende osalemine kuskil eeldab kodumaiseid poliitilisi otsuseid. Gruusia sõja ajal poliitiliste sammude tegemisel olid mõned riigid (Kreeka, Prantsusmaa jne) vägagi vastu igasugusele sekkumisele. Oma särk ihule kõige ligemal ju.