www.militaar.net

nimetu kirjutas: Juba sellepärast pole puusalt laskmine, et eelmise koolivaheaja veeproovid olevat näidanud koroonaleviku tõusu just tänu spaadele. Ehk siis täiesti tõenduspõhine otsus.

maksipoiss kirjutas:Seline arvamus siis teadlastelt https://tervis.elu24.ee/7183143/koroona ... 1612845288. Huvitav kui kaua need majandused lockdowne välja kannatavad?

maksipoiss kirjutas: Huvitav kuidas nad need veekeskuste reoveed muudest eraldasidhttps://reisijuht.delfi.ee/artikkel/926 ... ulistamine

Kriku kirjutas:

maksipoiss kirjutas:Seline arvamus siis teadlastelt https://tervis.elu24.ee/7183143/koroona ... 1612845288. Huvitav kui kaua need majandused lockdowne välja kannatavad?

Kas gripp on ses mõttes endeemiline?

Sektor gazovoi ataki kirjutas:

maksipoiss kirjutas: Huvitav kuidas nad need veekeskuste reoveed muudest eraldasidhttps://reisijuht.delfi.ee/artikkel/926 ... ulistamine

Võin kinnitada, et seda on väga lihtne teha, kuna proov võetakse mingi hoone väljavoolukaevust.

tuuba kirjutas:majandusest

tänapäeval on nii, et mida rohkem riigid võlgu võtavad, seda parem . ja mida rohkem riigid tellivad, seda parem.
pole enam seda,et pank võib välja laenata seda raha,mis tal tagatoas olemas on. pank laenab välja niipalju kui kästakse--föderaalreservist või euroopa keskpangast,kuid ainult riikidele.
vaadake eraisiku laene, või siis firmade laene---protsent on idiootlik---10+,eraisikule lausa 16-20+ %aastas!!!!

ehk siis--riik peab määrama eesmärgid, loodetavasti tootmine, mitte litside majutus, mida toetada.

kõik kõrtsud, spad,hotellid võib rahulikult kinni panna,kui nad hakkama ei saa.
elektrijaamu, autobaase või poode kinni panna ei saa, isegi kui neile tuleks toetust maksta.
ehitajad ja leivaküpsetajad elavad ära nii või naa, litsimajade pidajad samuti.

kokkuvõte---toetused turismile, kõrtsidele,hotellidele jmt nulli, vajadusel anda laenu ehitajatele, tööstustele ja muudele, kes toodavad asju,mitte miskit mulli.

tuuba kirjutas:majandusest

vaadake eraisiku laene, või siis firmade laene---protsent on idiootlik---10+,eraisikule lausa 16-20+ %aastas!!!!

maksipoiss kirjutas:Seline arvamus siis teadlastelt https://tervis.elu24.ee/7183143/koroona ... 1612845288. Huvitav kui kaua need majandused lockdowne välja kannatavad?

maksipoiss kirjutas:

Kriku kirjutas:

maksipoiss kirjutas:Seline arvamus siis teadlastelt https://tervis.elu24.ee/7183143/koroona ... 1612845288. Huvitav kui kaua need majandused lockdowne välja kannatavad?

Kas gripp on ses mõttes endeemiline?

Jah, ja Etv hommikuprogrammis tutvustati seda uudist selle lisaga , et gripisarnaselt kontrolli alla saamisega läheb kuskil 5 aastat. Nii et harjuge ära.

Eestis on avastatud 45 koroonaviiruse Briti tüve kandjat ja üks Lõuna-Aafrika mutatsioon. Teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles Postimehele, et LAVi tüve leid Eestis ei peaks kedagi paanikasse viima, kuid tuleb meeles pidada, et see on nakkavam ja selle eripäraks on laialdane levimus noorte hulgas.

Millised on need viirusetüved, mis võivad meieni jõuda Aafrika lõunaosast?

Madis Metsis: Tähtsaim LAVi tüvi on 501Y.V2, laiemalt tuntud kui Lõuna-Aafrika variant, mis avastati detsembris ja tänaseks jõudnud umbes 40 riiki maailmas. Just eile, 16. veebruaril jõudis see ka Indiasse ja täna tuli teade Eesti leiust. Tüvi on üsna suure levikuga ka Ühendkuningriigis, Austraalias ja kogu Aafrikas ning Euroopas, kõrgemate numbritega Austrias ja Belgias. Üllatav on suhteliselt suur nakatunute arv Iisraelis.

Tüve eripäraks on kiire levik, see on umbes kaks korda nakkavam kui klassikaline vorm. Teiseks eripäraks on noorte hulgas laialdlane levimine, samas kliiniline pilt pole väga raske. Me ei pea paanikasse langema, tänasega on tuvastatud juhte kogu maailmas umbes 2000 ja see tüvi kujutab praegu endast rohkem viroloogilist kaasust.

Täna on teada kaks tüve Aafrika lõunaosast. Mille poolest need viirusetüved erinevad?

Andres Merits: Aafrika lõunaosas on tuhandeid tüvesid ja variante, kuid minu teada vaid üks, mida kord nimetatakse 501.V2 ja siis B.1.351 (need on üks ja seesama) kannab ohtlikku mutatsioonide kombinatsiooni. Äkki on segadus Brasiiliaga, kus ohtlikke mutatsioone kandvaid tüvesid on kaks, Amazoonase osariigi P.1 tüvi ja lõunapool (Rio) leviv B.1.1.28 (tuntud ka kui P.2) tüvi. Lõuna-Aafrika ja Brasiilia tüvedel on ühine kombinatsioon E484K ja N501Y mutatsioonidest, millest viimane (kuid mitte esimene) on ka ÜK tüves (B.1.1.7).

Mida need mutatsioonid põhjustavad? N501Y mutatsiooni peeti varasügisel adaptatsiooniks hiirtele – ja nii sattus see ka minu kätte –, kuid praegu on selge, et see soodustab seondumist ACE2 retseptorile üldiselt. Mõnedel andmetel E484K soodustab, teistel andmetel vähendab retseptorile seondumist – efekt pole seega selge. Küll aga on selge, et see mutatsioon vähendab mitme SARS-CoV-2 virione neutraliseeriva antikeha efektiivsust.

Kas on teada, kuidas vaktsiinid nende eest kaitsevad? On räägitud, et nn Lõuna-Aafrika tüve vastu ei ole AstraZeneca vaktsiinist abi?

Madis Metsis: See LAVi tüvi pälviski suuremat tähelepanu seoses Lõuna-Aafrika terviseministri avaldusega, et AstraZeneca vaktsiin olla piiratud kaitsega selle vastu ja seda ei hakata kasutama. AstraZeneca vaktsiin on aga kõige suurema tootmisvõimusega vaktsiin maailmas, India Seerumi Instutuut on lubanud seda toota 1,2 miljardit doosi sel aastal. Ja kuna see vaktsiin on pea 10 korda odavam Pfizeri omast ja transporditav ilma väga rangete temperatuurinõueteta siis eeldati, et see saab olema nn «kolmanda maailma vaktsiin».

Vaadates selle LAVi uuringu tagapõhja, pole ma päris kindel, kas asi on nii lihtne – tehti katse ju vaid 2000 inimesega.

Kas mRNA tehnikaga loodud vaktsiinid toimivad nende suhtes paremini?

Madis Metsis: Sisuliselt pole vahet, millist tüüpi vaktsiiniga on tegu. Tähtis on antigeen, mida vaktsiin kannab. mRNA vaktsiini puhul on uue mutatsiooniga vaktsiini loomine ehk natuke kiirem, aga arvestades, et põhiaeg läheb kliinilisteks katsetusteks, ei näe ma erilist vahet. Pfizeri teade, et nende vaktsiin töötab LAVi tüve vastu. Nende katsed on tehtud aga laboris.

Kas on teada, milline osa viiruse genoomist on muutnud - milliseid muutusi toob see kaasa koroonaviiruse toimimises?

Madis Metsis: Kokku on praegu teada sadu ja sadu mutatsioone erinevates genoomi osades. Ainuüksi nn Ühendkuningriigi versioonis on 23 uut mutatsiooni. Kõik mutatsioonid pole aga tähtsad kliinilises mõttes.

Kuna koroonaviiruse polümeraas on kõrge veatasemega, siis genereerub neid mutatsioone palju. Alles jäävad need, mis ei takista viiruse paljunemist ja nakatumisvõimet. Eelise saavad need, mis tõstavad nakatumisvõimet ja aitavad «peita» viirust antikehade eest.

Esimeses tähenduses on tähtsad need mutatsioonid, mis muudavad S-valgu struktuuri, nii et see hakkab retseptorile paremini siduma ja/või takistab neutraliseerivate antikehade poolt viiruse retseptorile sidumise blokeerimist. Vaktsineerimise mõttes on just need viimased mutatsioonid tähtsad – kui viiruse valgus on rakuga seostuvad kohad vaktsiiniga tekitatud antikehadele tundmatud, siis vaktsiin ei tööta.

Kas see tungib kiiremini rakkudesee? Paljuneb kiiremini?

Madis Metsis: Viirusnakkuse puhul on kaks momenti – viiruse kogus – (viral load inglise keeles), mille suurenemisel on nakatumine kiirem. Selle pärast oli ka mitmes riigis, kus isikukaitsevahenditega ei oldud hoolas, palju meedikute haigestumist ja surma.

Kui vaadata aga mutatsioonide koha pealt, siis on aegkriitiline protsess viiruse seostumine retseptoriga. Kui viirusel on suurem afiinsus ehk vastuvõtlikkus retseptorile, siis ta seostub kiiremini, saab kiiremini rakku ja hakkab kiiremini paljunema. Paljunemiskiirus sõltub suuresti RNA sünteesi kiirusest ja suure tõenäosusega see ei ole väga suures ulatuses muudetav. Mingil tasemel võib eeldada paljunemise kiirenemist juhul, kui mutatsioonid viiruse kattevalgus soodustavad viirusosakese kokkupakkimist, kui kattevalkudel on suurem omavaheline sidusus.

Kuidas uute viirusetüvedega toime tulla?

Andres Merits: Tuleb teha uued vaktsiiinid, kus antigeen või seda kodeeriv geneetiline kandja sisaldab neid mutasioone, mis vastavad uue tüve uutele võimekustele. Uute vaktsiinide juurutamine peab käima ajajoonel kaasas uute tüvede tekkega. Mida rutem me saame praeguste vaktsiinidega vaktsineeritud, seda kiiremini väheneb viiruse levik ja seda vähem tuleb uusi mutatsioone. Iga nakatunud inimene on hüpoteetiline mutatsioonide allikas.

Kas siis, kui mingi kohalik tüvi on juba avastatud, on üldse reisimispiirangute kehtestamisest abi?

Madis Metsis: Natukene ikka on, aga seda ei saa ülehinnata. Kui üks juht on leitud, siis ilmselt on juba kümned liikvel. Kindlasti tuleks esimese juhu puhul teha põhjalik detektiivitöö ja määrata kontaktid.

Tänases maailmas näen ma suurimat ohtu mitte LAVi tüve, vaid nn Brasiilia tüve poolt, selle käitumine Manauses on väga üllatav ja ohtlik. Jääb mulje, et see tüvi on õppinud eelmise kevade nakatumistel saadud immuunsust ületama.

Kui viroloog vaatab viiruse genoomi ja analüüsib selle sünteesitavaid valke ja palju muudki – kas sellise analüüsi põhjal on võimalik teha oletusi ja ennustusi nii levikukiiruse kui ka tekitatava tõve tõsiduse kohta? Või ilmnevad need asjaolud alles päriskontaktis inimesega?

Andres Merits: Jah, sekveneerimise info põhjal võib üht-teist järeldada. Näiteks puudutab N501Y mutatsioon ühte seitsmest punktist, millega viiruse ogavalk seondub inimese ACE2 valguga. Siiski muutuvad andmed täpseks siis, kui tulemused on katseliselt kontrollitud, ja see nõuab teatavat aega.

Mida rohkem me erinevate mutatsioonide toimest teame, seda täpsemalt suudame ennustada ja kiiremini tõestada või ümber lükata uudsete mutatsioonide võimalikke efekte. Analüüs, kuidas see kõik toimub inimesel, on muidugi kõige ebamäärasem, sest seda katseliselt kontrollida ei saa ja tuleb piirduda vaatluste ja seoste otsimisega.

Kuna nakatumise tingimused ja haiguse tekkimine varieeruvad, annavad sellised vaatlused väga suured veapiirid, siit ka «30-70%» paremini leviv (või rohkem surmavam). Vaktsiini ja varasema haiguse läbipõdemise mõju uuele viirustüvele on uurida lihtsam – tüüpiliselt uuritakse vereseerumite võimet viirust seondada ja inaktiveerida (neutraliseerida), kuid see ei anna päris täpset ettekujutust tegelikust viirusevastasest kaitsest.

Koroonamudelite koostaja Mario Kadastik ütles Delfile, et on ebarealistlik, et kahe nädala pärast on täna kehtestatud piirangud andnud nakatumisnäitajates niivõrd häid tulemusi, et saaksime märtsi esimestel nädalatel piiranguid lõdvendada.

“Kui need numbrid samas vaimus jätkuvad, siis igal juhul midagi proosalist ega roosilist pole oodata,” ütles Kadastik. Praegu on nakatumiskordaja R väärtus 1,1. Kadastiku prognoosi järgi tähendab see seda, et märtsi keskpaigas on päevas 5-20 COVID-i surmajuhtu. Selline vahemik on küll võrdlemisi suur, kuid Kadastik selgitas, et surmade varieeruvus on ka varasematel perioodidel olnud kõikuv.

Kadastik sõnas, et nakatumiskordaja võib piirangute tõttu küll alla tulla, kuid mõju haiglaravi vajavate inimeste arvudes ja ka surmades avaldub palju hiljem. “Järgmisest nädalast kehtima hakkavate piirangute mõju haiglaravi numbrites võime näha alles märtsi keskpaigas, surmades märtsi keskpaigast ja lõpus,” sõnas Kadastik.

Kadastik selgitas, et nii piirangute kui ka nende leevendamise mõju kajastub arvudes kahe- kuni kolmenädalase lõtkega. Ta viitas haiglaravi vajadust kajastavale graafikule, milles nähtub, et 18. jaanuaril tehtud leevendused hakkasid oma mõju avaldama veebruari alguses (vaata värviliste joonte hargnevust graafikul).

Kadastik möönis, et igapäevaste nakatumisarvude kahanemist peaksime nägema kiiremini, kuid kulub siiski vähemalt nädal, et hakata vaatama, kas nakatumiskordaja R on langenud. Arvestades piirangute kehtestamise ja arvude muutumise lõtku, kommenteeris Kadastik: “Minu prognoos on, et kahe nädala pärast piirangud pikenevad.”

Prognooside graafikud on veebilehel https://covid.hep.kbfi.ee/ .

Kuna haiglaravil viibivate inimeste hulk on suurenenud ning ravi vajavad peamiselt riskirühmadesse kuuluvad patsiendid, tuleb siiski piiranguid karmistada, ütles Tartu Ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht dr Joel Starkopf "Vikerhommikus". Starkopf selgitas, et kliinikumis iga kuues aktiivravil olev haige on Covid-19 diagnoosiga. "Tänaseks on kõigis Lõuna-Eesti haiglates mingisugusel hulgal Covid-19 haigeid ravil, alates Viljandi haiglast kuni Tartu Ülikooli kliinikumini," sõnas arst. Ta lisas, et piirangute süvendamine on vältimatu. Starkopf tõi välja, et haiglas on 70 protsenti haigetest üle 70 aasta vanused ning 40 protsenti üle 80-aastased.