www.militaar.net

Ghostship kirjutas:Mis seal Saaremaal jälle lahti on? Eelmisest kevadest ei ole midagi õpitud?

Universaalne maskikandmise kohustus siseruumides ning rahvarohketes kohtades välitingimustes peaks olema igasuguse pandeemiaga võitlemise strateegia vundament. Jutt tungivast soovitusest seda ei ole.

Kesk-Euroopa riigid hoiatasid reedel, et regioon liigub taas koroonaviiruse kütkesse ja muret valmistab ennekõike uute viirustüvede üha laialdasem levik.

Poola tervishoiuminister Adam Nedzelski ütles reedel, et nn Briti tüvi on juba enam kui 10% uutest koroonaviirusega nakatunutest, vahendab Leedu Delfi.

Tema sõnul on riiki jõudnud ka nn Lõuna-Aafrika tüvi ja esimene sellega nakatunu avastati Suwalkis. "On meie kõigi teha, millal on selle kolmanda laine tipp. /.../ Ja vastutustundlik käitumine on siinkohal võti," ütles Nedzelski.

Tšehhi valitsus nentis, et seisab silmitsi samasuguse probleemiga ja nn Briti tüve levik on ka seal üha laialdasem. Halvenev olukord tõi kaasa piirangute karmistamise ja sundis valitsuse loobuma plaanist järgmisel nädalal kõik kauplused taas lahti teha.

Olukord on kehv ka Slovakkias, mis jõudis sel nädalal kurva tähiseni, kui tõusis surmajuhtumite arvult elaniku kohta maailma esimeseks. Tervishoiuametnikud leiavad, et selle taga on just nn Briti tüve üha kiirenev levik.

Haiglaravil on Slovakkias rekordarv patsiente - 3900 inimest - ja tervishoiusüsteem on kollapsi äärel, sundides valitsust naaberriikidelt abi paluma. Austria, Poola ja Ungari on juba lubanud appi tõtata, läkitades riiki oma meditsiinipersonali.

Tõve kasvava levikuga heitleb ka Ungari, kus uute juhtumite arv läks tõusuteele juba kuu algul. Ehkki riik sai kätte esimesed Venemaal ja Hiinas tehtud vaktsiinide saadetised, kardetakse uut lainet. "Oleme selgelt kolmanda laine kasvufaasis," nentis reedel Ungari peaarst Cecilia Muller.

Vaja on paremaid maske

Tšehhi tervishoiuministri Jan Blatny sõnul peavad elanikud kandma parema kvaliteediga maske kohtades, kuhu koguneb suur hulk inimesi, sealhulgas kauplustes, haiglates ja ühistranspordis. Tema sõnul riidest maskid, mida enamik inimesi kannavad, enam ei sobi - tuleb kasutada meditsiinistandarditele vastavaid maske, respiraatoreid või kahte tavapärast kirurgilist maski.

"Oleme kokku leppinud, et nakkuse leviku vältimiseks on vaja teha kõik, mis võimalik," ütles Blatny.

Arutelu selle üle, kas tuleks nõuda parema kvaliteediga maskide kandmist, on alustatud ka Poolas. Tervishoiuminister Nedzelski ütles, et see on seni olnud soovitus, kuid valitsus kutsub nüüd tungivalt üles loobuma sallide või visiiride kasutamisest näokattena.

Kesk-Euroopas hakkas nii nakatunute kui surmade arv järsult tõusma 2020. aasta sügisel. Kõige enam mõjutatud Tšehhi maakondades Poola ja Saksamaa piiril on kehtestatud range karantiin. Täiendavad meetmed riigis otsustatakse nädalavahetusel, sealhulgas karantiini kehtestamine rohkemates Tšehhi maakondades.

Mõnes Tšehhi haiglas on muutunud olukord viimasel ajal nii kriitiliseks, et COVID-19 patsiente on tulnud üle viia teistesse raviasutustesse üle riigi. Intensiivravil on samuti rekordarv nakatunuid - üle 1200 inimese.

Soome Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonna (HUS) analüüside põhjal on juba ligi poole koroonanakkustest põhjustanud muteerunud tüved, eeskätt Briti variant, ütles täna HUSi peaarst Markku Mäkijärvi. Tõenäoliselt on mutantviirus varsti piirkonnas valdav, nagu on juhtunud Suurbritannias ja Iirimaal, ütles Mäkijärvi pressikonverentsil.

Uusimaa mutantviirustest moodustab praegu 96 protsenti Briti variant, kuid on ette tulnud ka Lõuna-Aafrika Vabariigi tüve.

Briti variandi nakkavust hinnatakse pooleteisekordseks ning Suurbritannias tehtud uuringute põhjal põhjustab see rasket haigestumist 30-40 protsendi võrra sagedamini.

Kriku kirjutas:Odoot, ma just ju tsiteerisin? http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 38#p656738

Even after 15 years, 4.6% still had visible lesions on their lungs, and 38% had reduced diffusion capacity, meaning that their lungs were poor at transferring oxygen into the blood and removing carbon dioxide from it.

Kapten Trumm kirjutas:Miks sa arvada, et näiteks 2200 päevas ei oleks probleem? Kui senine 700 kõigub juba piiri ligidal?
Ka ma kahtlen asjasse mittepuutuvade inimeste "analüüsides" ja "lihtsates lahendustes".

2korda2 kirjutas:

Kriku kirjutas:Odoot, ma just ju tsiteerisin? http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 38#p656738

Ma kirjutasin MÕJUTAVAD ekstra läbiva suurtähega aga paistab, et ei piisanud. Too mulle nüüd sealt välja uuring, milles on konkreetselt öeldud, et tüsistused mõõdetult/tunnetuslikult MÕJUTAVAD elukvaliteeti. Tüsistuse olemasolu ei tähenda tunnetatavat mõju. Näide:

Even after 15 years, 4.6% still had visible lesions on their lungs, and 38% had reduced diffusion capacity, meaning that their lungs were poor at transferring oxygen into the blood and removing carbon dioxide from it.

See ei tähenda, et 38% tunnetaksid erinevust. See tähendab, et meditsiiniliselt oli võimalik määratleda, et hapniku omastamine on langenud*. Mil määral, pole juttu - seega käib siia alla ka 1% langus, mida tõenäoliselt ei suudaks isegi regulaarselt kestvussporti tegevad inimesed tunda.

In a German study of 100 patients who recently recovered from COVID-19, cardiac magnetic resonance imaging (performed a median of 71 days after COVID-19 diagnosis) revealed cardiac involvement in 78% and ongoing myocardial inflammation in 60%

2korda2 kirjutas:sest selle kohta (elukvaliteedi MÕJUTAVAD kõrvalnähud) pole taas mitte ühtegi olulist uuringut.

Kriku kirjutas:Kui nii nakatumise tõenäosus kui haigestumise raskus on seoses organismi viirusosakeste hulgaga (nagu vist paistab olevat), siis on see ka loogiline?

hjl85 kirjutas:https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=92612541
Nujah-sellise loogikaga( nädalavahetustel ei vaktsineeri) ei jõuta kuhugi

hjl85 kirjutas:Akf Kriku; ka gripiga kaasnevad osadel igasugu püsivad kahjustused.

hjl85 kirjutas:Ning kaks kuud kestvad tüsistused ei ole püsivad.

hjl85 kirjutas:Ja ise teed täpselt sama-konstrueerid näiteid enda arvamuse toetuseks toodud uuringu põhjal.

hjl85 kirjutas:Ja 100 patsiendiga tehtud uuring ei ole väärt mitte midagi

hjl85 kirjutas:Akf Kriku; ka gripiga kaasnevad osadel igasugu püsivad kahjustused. Nagu ennem kirjutasin-osadel kaasnevad ja enamusel mitte. Ning kaks kuud kestvad tüsistused ei ole püsivad. Tõin siin ka vastava uuringu. Kus tõedetakse, et enamus paraneb täielikult.
Ja ise teed täpselt sama-konstrueerid näiteid enda arvamuse toetuseks toodud uuringu põhjal. Seega etteheita seda teistele on imelik.
Ja see 38% eii ole tähenärimine vaid täpselt nii ongi. Vahe 1-...% langus. Kuidas saab olla see tähenärimine kui sinu enda toodud uuring selle välja toob?
Või sobib vaid selline tõlgnedus, mis sulle sobib?
saab mingi % püsivad kahjustused-mis siis teha saavad. Ning mõne % kopsumahu kaotus ei anna kuidagi tunda.

«Praegu oleks väga oluline üleminek kaugtööle igas asutuses, kus see vähegi võimalik on,» arvab doktor Arkadi Popov. Ta usub, et uued Covid-19 piirangud toovad küll kaasa olukorra stabiliseerumise, kuid seda alles kahe-kolme nädala pärast.

Eelmise aasta lõpus prognoosis doktor Popov, et olukord koroonaviiruse osas on paranemas, kahjuks nii siiski ei läinud. «Detsembri lõpus kehtestatud piirangud tõid kaasa olukorra stabiliseerumise Harjumaal ja Ida-Virumaal, kus tol ajal oli registreeritud kõige suurem viiruse levik,» selgitab ta.

«Selle tulemusena, et piirangud olid regionaalsed, tekkis olukord, mil inimesed hakkasid koolivaheajal liikuma puhkamiseks regioonidesse, kus piiranguid kehtestatud ei olnud. See tõi omakorda kaasa viiruse leviku Pärnumaal ja Lõuna-Eesti piirkonnas. Ilmselt soodustas nakatumise juurdekasvu ka distantsõppe osaline lõpetamine. Näeme, et just noorte seas on registreeritud haigestumise kasv ning tänaseks teame, et kaugõpe on taastatud,» räägib doktor Popov.

Doktor Popov on pandeemia jooksul näinud paljusid erinevaid Covid-19 haigusjuhte. Ta tunnistab, et seni on koroonaviiruse puhul tema jaoks kõige ehmatavam olnud see, kui kiiresti võib tervisliku seisundi halvenemine varjatud hapnikupuudulikkusega patsiendil progresseeruda. «Ehmatav on olnud veel ka paanika nende patsientide siilmades, kes ei saa vabalt hingata,» tunnistab Popov.

Reoveeanalüüsil koroonaviiruse levikut tuvastava seireuuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson sõnab intervjuus Fortele, et meie viimase kolme nädala näitajad on halvad ning trend on tõusu suunas.

Koroonaviiruse osakeste sisalduse jälgimine reovees võimaldab uurida selle levikut ja võimaldab hoiatada nakatunute arvu eelseisva kasvu eest. Olemasolevatel andmetel suureneb reovees viirusosakeste arv juba enne, kui paljudel patsientidel tekivad COVID-19 sümptomid. See tähendab, et sel viisil saab avastada kõige rohkem nakatunud piirkondi. Huvitav on see, et nüüd, kui nakatunute arv on Eestis tõusuteel, kasvab SARS-CoV-2 geneetiliste jälgede tase kanalisatsioonis oluliselt kiiremini kui kinnitatud haigusjuhtude arv.

Eestis algas täiemahuline uuring 2020. aasta augustis. Reoveeproove võetakse kõigis Eesti maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele kohaliku tähtsusega asutustes. Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes linnade reoveepuhasteid käitavad. Põhiline uurimistöö tehakse ära Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Neljapäeval avaldati järjekordne reoveeuuring. Mida viimased numbrid näitavad?

Meie näitajad on endiselt kõrged.

Kas trend on tõusu suunas?

Paraku pööras kõvaks tõusuks juba üleeelmisel nädalal, eelmisel nädalal läks veidi tagasi, aga nüüd on see jälle üleval. Kui detsembris ja jaanuaris oli juba mingi stabiilsus, millega ära harjuti, siis nüüd ta ähvardab kordades kõrgemale minna.

Millal te oma uuringutega alustasite?

Hakkasime pilootprojektiga pihta kevadel ja suurem projekt algas augustis.

Kui palju on antud uuringust olnud kasu viiruse leviku hindamisel?

Meie eesmärgid on pandeemia ajal muutunud. Kui nägime signaale, siis soovitasime Terviseametil testimist tihendada. Samuti kui tekkis küsimus kas ööklubide puhang on lõppenud või mitte, siis jälgisime seda.

Praegu tegeleme üldise epidemioloogilise olukorra jälgimisega, et öelda, kas oodata on tõusu või hakkab situatsioon stabiliseeruma. Novembrist on olnud tõusutrend ja detsembri lõpust leidub viirust juba igal pool.

Sel nädalal polnud näiteks üheski suuremas proovivõtukohas nii, et me poleks viirust leidnud.

Teie projekti fookus on otsida reoveest uut koroonaviirust, kuid kas sellel uuring võib anda ka muus vallas uusi teadmisi?

Loomulikult oleme ka sellele mõelnud, kuid hetkel on koroonaga palju tegemist. Tegeleme paralleelselt patogeensete tüvede detekteerimisega. Eestis on praegu näiteks küsimus kui palju on meil Briti tüve või Lõuna-Aafrika oma. Ka sellele annab reovee uurimine vastuse ning selle kallal me töötame. Samuti saame tulemusi teiste nakkushaiguste kohta. Näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel otsitakse reoveest polioviirust.

Kas seda võib ka meil Eestis esineda?

Seda võib igal pool leiduda.

Mida võib reoveest veel leida?

Näiteks grippi ja noroviirust. Oleme ka otsinud antibiootikumidele resistentseid baktereid. Loomulikult saab teha ka narkoseiret, nagu Euroopa suurtes linnades. Ka Eestis võiks seda teha.

Kas see on meil olemasolevate tehniliste võimaluste juures teostatav?

Loomulikult. Meil on Kohtuekspertiisi Instituudil vastav võimekus ja nad saavad narkootikumide jälgi ka reoveest otsida.

Mida me teame üldse koroonaviirusest inimese väljaheidetes? Kui kaua viirus reovees aktiivsena püsib?

Seda, et peale vaadates midagi eeldada saaks, pole ma kuulnud. Erinevad uuringud on näidanud, et soolestikusümptomid ja kõhulahtisus on isegi tavalisem kui hingamisteede sümptomid. Need, kes on COVID-i läbipõdenud asümptomaatiliselt, on kannatanud ikkagi kõhulahtisuse või kõhuvalude käes.

Kas ta on vees nakkusohtlik? Nii palju kui on uuritud, on leitud, et mitte. Reovees eriti, sest reovesi on bioloogiliselt aktiivne, selles on erinevad ensüümid ja muud mikroorganismid.

Viirusel on „krooni" inimese organismi sisenemiseks hädasti tarvis ja ilma selleta ta nakatada ei suuda. Reovees süüakse uue koroonaviiruse „kroon" suhteliselt kiiresti ära ning viiruse genoom jääb alles, kuid ta ei suuda nakatada.

Möödunud kevadel hoiatati, et avalikud käimlad kujutavad ohtu. Kuidas kommenteerite?

See teema on tänaseks alla läinud.

Viirust otsitakse pindadelt samamoodi, nagu meie otsime reoveest - otsitakse genoomset materjali. Kuid nii ei saa teada, kas see on aktiivne või ei. Selleks, et teada saada, kas see on nakkav või mitte, tuleb see välja külvata, kuid laboreid, kus seda teha saab, on vähe.

Need uurimused, mis olid alguses ja mille järgi viirus tuleb potist välja, olid tehtud nendes tingimustes, mis meil nende teadmiste taseme juures oli. Nüüd teame palju rohkem ja käimlaid ei peeta koroona osas eriti nakkusohtlikeks.

Nii et koroonaviirus reovees ja kanalisatsioonis otsest ohtu inimeste tervisele ei kujuta?

Reoveest võib erinevaid nakkuseid saada, kuid näib, et koroonaviirus inaktiveerub selles keskkonnas.