Loora-Elisabet Lomp, reporter. Aarne Seppel, toimetaja.
Teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer lausus, et haiglaolukorda mõjutab ka see, kui kiiresti haiglatest koroonahaigeid koju saadetakse. «Viimase nädalaga on 50 inimest päevas haiglasse läinud. Nüüd näitavad prognoosid, et võib 70 inimest päevas haiglasse sattuda,» selgitas Fischer. Ehk siis haiglaravi vajavate patsientide arv võib järsult tõusta 500-lt 700 peale. «Kas ta nüüd nädalaga sinna suundub, seda ma ei julge väita, aga sinna ta suundub küll,» lausus professor Fischer.
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule selgitas Postimehele, et haiglad jälgivad prognoose. «Haigestumuse pidev kasv teeb väga murelikuks,» lisas Sule. Küsimusele, et kas 1000 haiglaravi vajavat koroonapositiivset võiks viia olukorrani, mil tuleb plaaniline ravi sulgeda, vastas Sule, et seda ei ole võimalik nii öelda. «Olukorda tuleb dünaamiliselt jälgida, kuna ühiskonnas ei ole valmisolekut, et me pühenduks ainult ühte tüüpi haigetele,» põhjendas ta. Niisiis jälgitakse haiglaravi võimekust igal ravitasandil ning vajadusel liigutatakse koroonapatsiente teistesse haiglatesse.
«Kui me vaatame testimise kuupäeva järgi, siis on 1000 piir juba ületatud. 17. veebruaril oli 1089 koroonapositiivset,» nentis Fischer. «Arvestades trendi, siis võib oodata küll, et meil nakatumised väiksemaks niipea ei lähe,» lisas ta. «Aga nüüd, kui oleme nii kõrgele tasemele jõudnud, siis meil ongi 700 kuni 1000 nakatunut päevas ja selle taseme juures tekib selge kasv, siis võib kiiremini 2000 nakatunut päevas tulla,» selgitas ta.
Mida need suured arvud tähendada võivad? Fischeri sõnul lähikontaktsete ring paisub väga suureks ja nad ei saa tööle minna, ka haiglaravi vajavate inimeste arv suureneb. «Haiglaravi vajavate patsientide keskmine vanus on aga alla läinud. See näitab, et eakaid on suudetud juba vaktsineerida,» tõi ta üheks põhjuseks. Hetkel on näha, et haiglasse on tulnud alla 70-aastasi. «Kui vaktsineerimisi ei oleks olnud, siis oleks haiglapatsientide arv suurem.»
Urmas Sule selgitas, et haiglasse satuvad kaasuvate haigustega inimesed, ka lapsed ja noored. «Mida aga saab väita, on see, et koroonaviiruse tõttu on surnud inimesed, kellel mängivad rolli ka kaasuvad haigused,» täpsustas hädaolukorra meditsiinijuht. Sule tõi välja, et 30-aastane inimene, kes suri koroonasse, oli kaasuvate haigustega. «Haiglasse on sattunud ka beebisid. Haigestuda võivad kõik ning nad ei saa kindlad olla, et haiglasse ei satu,» selgitas Sule.
Fischeri sõnul on üks lootus küll valitsuse kehtestatud piirangutel, kuid teistpidi peavad ka inimesed oma kontakte vähendama. «Loomulikult õues ja looduses viibida, kuid nii, et rahvast palju ei oleks. Ka restorani minek ei pruugi kõige targem olla, kui seal ruumi pole,» lausus ta.
Teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles Postimehele, et koroonaviirusel on kõik hästi, kuid just inimesed peavad tegema kõik endast oleneva, et viirusel ei oleks nii. «Viirus kasutab ära kõik talle jäetud võimalused. Üleüldiselt kõik levib läbi kõige nõrgemate lülide. Me ei saa midagi teha, kui me kanname maske, aga teised mitte. Iga häda levib nõrgimate lülide puhul edasi,» selgitas Merits.
Stabiliseerumine võib tulla alles 2000 nakatunu juures
Möödunud nädala lõpuks oli Eestis ligi 9500 ametlikult Covid-19 põdevat inimest, keskmiselt lisandus iga päev viirusekandjaid ligi 700. Jaanuari lõpus ja veebruari alguses saavutas koroonaviiruse levik Eestis paariks nädalaks stabiilsuse. Paraku tekkis stabiilsus üsna laia leviku pealt ja väikenegi piirangute leevendamine andis viirusele võimaluse jälle kiirenevas tempos levima hakata. Möödunud nädal oli Eestis koroonaepideemia seisukohalt mitme rekordi nädal – ligi 1100 positiivset vastust ühel päeval testitutest, ligi 9500 ametlikult haiget inimest, jõudmine Euroopa viie koroonarikkama riigi sekka, haiglaravil viibijate arv ületas 500 piiri.
Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori, akadeemiku Krista Fischeri koostatud prognoosimudelid ei luba leevenemist ka algavaks nädalaks. Viiruse leviku prognoosimisel arvestatakse nakatunute hulka ühiskonnas, viiruse nakatamisvõimet ja aega, mis kulub nakkuse edasikandumiseks. Isegi kui piirangud hakkavad tööle, kulub trendi muutmiseks vähemalt nädal.
Fischer on veendunud, et nakatamiskordaja R on praegu stabiilselt 1,15, mis tähendab, et keskmiselt nakatab iga viiruskandaja 1,15 inimest. Kui eelmisel nädalal kehtestatud piirangud ei hakka tööle ning ka muud tingimused jäävad samaks, siis tuleb alanud nädalal iga päev teateid enam kui tuhandest nakatunust päevas ning järgmisel nädalal juba enam kui 1500 nakatunust päevas.
Stabiliseerumine võib tulla alles 2000 nakatunu juures.
Loodetavasti siiski piirangud ja koolivaheaeg avaldavad viiruse levikule pidurdavat mõju. Selleks puhuks tegi Fischer veel kaks mudelit: esimene neist näitab Ri väärtuse aeglasemat ja teine kiiremat vähenemist. Oluline on aga mõista, et ka kummalgi juhul hakkab nakatumine oluliselt vähenema alles kahe-kolme nädala pärast.
Piirangute kehtestamise ja viiruse leviku pingsa jälgimise üheks peamiseks põhjuseks on meditsiinisüsteemi ülekoormamise vältimine. KBFI asedirektor, vanemteadur Mario Kadastik koostab prognoosimudeleid, mis jälgivad haigla- ja intensiivravikohtade hõivatust ning surmasid. Intensiivravi hõivatus püsib tema mudelites pigem positiivsemate stsenaariumite juures, kuid haiglaravi kohtade hõivatus liigub tasapisi natuke halvema stsenaariumi järgi. Meeles tuleb pidada, et plahvatuslikku nakatumiste tõusu näeb haiglaravis alles paarinädalase viitega ning surmade puhul võib viide olla isegi kuu.
Murelik olukord Maardus
Tallinna koroonaennetuse koordinaator Ester Öpik ütles Postimehele, et Tallinn oli mitmeid nädalaid viiruse leviku osas üsna stabiilne, kuigi kõrge nakatumisega. «Samal ajal Eestis tervikuna nakatumise näitajad kasvasid. Tänaseks on Eesti keskmine (ilma Tallinnata) ja Tallinn oma näitajatega samas kategoorias,» selgitas ta. «Eriti murelik on olukord Lasnamäe kõrval asuvas Maardus,» lisas ta. Maardu linna nakatumismäär on 2900, mis on neli korda kõrgem kui Eesti keskmine.
Kuna Lasnamäe on kõige tihedama asustusega linnaosa, siis lisandub sinna iga päev kõige enam uusi juhte. «Samas oli veel paar nädalat tagasi sealgi olukord stabiilne ning kuni selle nädalani lisandus Lasnamäele alla 100 juhtumi päevas. Viimased kolm päeva on taas 100 juhu piir ületatud. Tõusu on teinud ka Põhja-Tallinn ja Mustamäe,» lausus Öpik.
Öpik loodab, et eelolev kevad toob mitmele küsimusele vastused. «Usun, et teadlased oskavad meile järjest enam anda selgitusi, leiutatakse uusi ravimeid ning mudeleid, mis aitavad viiruse lainetega sammu hoida ning paremini rakendada ennetavaid meetmeid,» lisas Öpik. Tema sõnul saame tagasi oma liikumis- ja suhtlemisvabaduse, kui suur osa inimestest on vaktsineeritud. «Ent niikaua püüame veel vastu pidada – hoida kontaktide arv madal, siseruumis kanda maski ja hoolida enda ning teiste tervisest. Kui kannad maski, siis palun kata mõlemad – nina ja suu, ning maski kohenda vaid kinnituspaeltest,» meenutas Öpik. Ta lisas, et nii bussis kui poes on asjakohane kanda maski. «Võimalusel liikuda jala ja külastada kauplust siis, kui inimesi on seal vähem,» lausus Öpik.
Rühmaviisilisi nakatumisi on enim töökohtades
Neljapäeval lisandus ööpäevaga 996 positiivset testi. Siis olid analüüsitud positiivsed testid võetud 16. ja 17. veebruaril. «Küll aga on eelmiste päevade pealt näha, et enim nakatutakse perekonnas, tööl ja mujal (sh sõpruskonnas, elukohas, huvitegevusel, sportimisel, koguduses, üritusel),» selgitas neljapäeval terviseameti pressinõunik Merilin Vernik Postimehele. Võrreldes eelnevate nädalatega, on jätkuvalt kõige enam rühmaviisilist haigestumist seotud töökohtadega, seejärel lasteasutustega ja oluline osa kolletest on jätkuvalt hoolekandeasutustes.
