Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Viga on selles, et Eesti on väike ja igaüks, kes asja vastu huvi tunneb, tunneb sealtkandist kedagi ja tegelikkuses toimuvad ja toimunud "veealused hoovused" pole mingiks saladuseks. Seega vähemalt mulle A4 sellised ideaalilähedast olukorda kirjeldavad hõiked väga tõsiselt ei mõju. Ses mõttes, et kui sa arvad, et siin öeldakse pahasti Kunnase raamatu meelevallas olles, siis sa eksid.

[A4]

Viga on selles, et Eesti on väike ja igaüks, kes asja vastu huvi tunneb, tunneb sealtkandist kedagi ja tegelikkuses toimuvad ja toimunud "veealused hoovused" pole mingiks saladuseks. Seega vähemalt mulle A4 sellised ideaalilähedast olukorda kirjeldavad hõiked väga tõsiselt ei mõju. Ses mõttes, et kui sa arvad, et siin öeldakse pahasti Kunnase raamatu meelevallas olles, siis sa eksid.

Ehk sa tood siis mõne konkreetse näite sellest, kuidas need „veealused hoovused“ asju „tegelikult teevad“.

Mina oskan seevastu tuua terve rida näiteid hangetest, milledel pole välismissioonidega suurt midagi pistmist, mis on mõeldud eelkõige esmase iseseisva kaitsevõime arendamiseks ja mida rahaliselt ei anna võrreldagi nende üsna tagasihoidlike kulutustega, mis missiooniüksuste varustamise peale kuluvad:

- lähimaa-õhutõrjesüsteemi hankimine ehk isesiesvusaja üks kallimaid hankeid. Pole eriti ette näha, et Taliban oma ründekopterid hangiks ja meil Mistrali patareid Afganistani tuleks saata.
- 155mm haubitsate hange – arvestades meie missioonikontingentide suurust, siis need torud missioonidele ei lähe.
- 122mm haubitsad – vt. Eelmine punkt
- 81 ja 120mm miinipildujate hanked ja kingitustena saamised. Kolm 81-st toru on praegu tõesti missioonil, aga see vist iseseisvat kaitsevõimet eriti ei kõiguta.
- Sadade miljonite kroonide eest sadade (kui mitte tuhandete) veokite ja maasturite hankimine Saksmaalt ja Hollandist. Kui prioriteediks oleksid vaid missioonid, piisaks paarikümnest Unimogist ja Mersu maasturist.
- Aktiivsed ja passiivsed radarisüsteemid – nendega pole missioonidel midagi teha.
- Harrise raadiojaamad – lõviosa on nendest läinud ikka reservkomponendile.
- 23mm Sergeid – missioonil pole neid veel ähtud ega nähta ka.
- Kevlarist kiivrite, korralike Eesti rakmete ja seljakottidega ei uhkelda ainult missioonimehed, vaid ka kõige kehvem ajateenija ja tulevikus ka aina suurem osa kaitseliitlasi.
- Hiljutine automaatidele punatäppsihikute hange – hanke suurus ületab mitmekordselt missiooniüksuste vajadust ning punatäpiga AK-4-sid ei hakka keegi missioonile saatma.
- Heckler&Kochi USP-de hankimine – taaskord kogu operatiivstruktuurile, mitte ainult paarisajale missioonisõdurile.


Seda nimekirja võiks veel tegelikult pikalt jätkata. Erandiks loeksin teatud mööndustega siin vaid Paside hanget (aga sedagi vaid põhjusel, et suuremat hulka masinaid polnud Soomest sada) ja Briti miinijahtijaid. Kuigi nii Pasidel kui miinajahtijatel on ka konkreetne roll esmase kaitsevõime tagamisel.

[Kilo Tango]

Kuigi nii Pasidel kui miinajahtijatel on ka konkreetne roll esmase kaitsevõime tagamisel.

Seda viimast lauset palun miinijahtijate osas täpsustada. Mis see nende roll siis ikkagi oleks reaalse sõjalise konflikti korral.

[vk1]

Miinijahtijad (kui nad muidugi juba uputatud pole , sest ÕT-d neil ju praktiliselt pole, ja pole ka muud õhukaitset, lennukeid jne.) peaksid vist siis Paldiski sadama puhta hoidma, NATO oletatavatele abikonvoidele?

[Kilo Tango]

Miinijahtijad (kui nad muidugi juba uputatud pole , sest ÕT-d neil ju praktiliselt pole, ja pole ka muud õhukaitset, lennukeid jne.) peaksid vist siis Paldiski sadama puhta hoidma, NATO oletatavatele abikonvoidele?

No vot. Siin see asja võti ongi. Miinijahtijatele oleks saanud mõelda siis kui õhus mingigi võimekus olemas on. Tegelikult vahetati miinitõrjelaevad välja argumendiga, et "seal on meil oskusteave olemas - milleks seda raisku lasta". selle poolest erineb riiklik asjaajamine eraettevõtlusest. Kui eraettevõtjal on mingi tohutu kompetents mingis X valdkonnas, mida keegi ehk vajab alles 10 aasta pärast, siis ta likvideerib selle kompetentsi ja ehitab vajalikul ajahetkel uuesti üles, mitte ei solguta seda 10 aastat kaasas sellele raha kulutades.

See tuletab seda Saaremaa mehe lugu meelde, kes leidnud lauda alt lõpnud roti pistnud selle taskusse ja öelnud, et "ähk läeb tarvis". Aasta pärast visand minema ja öelnud, et "äi läind mette"

[Qtec]

Oot-oot, A4 ära lahmi. Palun vaata üle see 81mm miinipildujate saamiste lugu. Kus kohast meile 81mm miinipildujad tulnud on? Minu teada vaid ainult Iisraelist koos vastava relvatehinguga. Antud tehing tekitab igasuguseid küsimusi. Vaielda võib nii ehk naa, kuid mis puudutab selle tehingu raames olnud 81mm torusid, siis fakt on see, et selle tehingu puhul oli Eestis olemas reaalne võimekus toota oluliselt odavamalt täiesti tasemel 81mm miinipildujaid. Miks sellest plaanist (kusjuures, see ei olnud vaid plaan vaid valmis ka prototüüp) midagi välja ei tulnud, eks see jäägu sul õhtusteks mõtisklusteks...

Mis puudutab neid miinjahtijaid, siis see on täielik mõistatus. Soetada endale 800+ miljoni eest kasutatud miinijahtijaid ei ole kallis. Soetada aga sama raha eest 8-10tk kasutatud F-16 on aga üüratult kallis... Millest selline loogika? Ära palun tule mulle rääkima infrast ning muudest asjadest. Ämari ehitatakse sellegipoolest NATO rahadega üles (+ meiegi osalus), kas osteti miinijahtijad või oleks ostetud F-16 (lisaks on olemas veel täiesti kasutuskõlblikud Tallinna ja Tartu lennujaamad). Nende laevade käigushoidmine aga nõuab aga arvatavasti suht võrreldavas suurusjärgus kulutusi... st. kulutatakse meil nii või teisiti võrreldavas suurusjärgus raha aga võimekust saame, kui palju? St. tahaks uskuda sinu ilusat juttu, kuid kahjuks mitte ei saa. Aga see selleks, eks seda näita meile tulevik, kas asjad on viimasel ajal paremuse poole hakanud pöörduma või mitte...

[kangelaspioneer]

Miinisadama kaid ehitatakse meie enda papi eest, Ämari kulud kaetakse väljastpoolt.

KV juhataja sõna hangete suunamisel on täiesti usutav ja mõistlik. Siinkohal olekski sobiv pilguheit eelmise KVJ ametisoleku ajal toimunud hangetele (miinijahtijad, teenistuseks sobimatud kasarmud Tapal ja Jõhvis, miinisadama kaide ehitus, moeshow jne). Kes nõustajaid tunneb, võib nii mõneltki realt konkreetse isiku käekirja tuvastada. Admirali kompetentsi üle otsustamine jäägu...

Aga KMin osalust ei saa samuti ainult teostaja rolliga piirata. Minu poolt juba mitu korda räägitud pontoonsildade hange on üheks konkreetseks näiteks nende soovist kaasa rääkida ja "otsustada".
Otsustati siis, et silla purunemisel sõidame ringi (manööversõda) või ehitavad pioneerid kahe nädalaga puust uue silla.

[Lemet]

Kas 23mm Sergeid, mida " missioonil pole neid veel nähtud ega nähta ka" nüüd väga Kamina hanke alla saab liigitada????? Tegu ju Iisraelist pealekauba saadud kingitusega.

[Kapten Trumm]

Admirali teema on ju foors mazoor. Oli mingi taltsutamatu admiral, mille pärast oli KV korralduse seadusega (mille allikaks oli üks teatud ringkond) KVJ muuta ameti peadirektoriks. Tegelikkuses oli admirali ametisse määramise ajal märgatavalt väärikamaid kandidaate (nt Laaneots), kuid kuna esimene paistis silma oma hea poliitilise vaistu ja paindlikkusega võimukoridorides taktikalise liikumisega, siis võib arvata, et admirali ametisse määramise papreil on ka Kamina juhtkonna allkirjad all. Seega ei saa väita, et kamin oli puu otsas kui pauk käis. See lihtsalt ei saa muudmoodi käia.

Kõige suurem veealune hoovus on see, et kuidas said tekkida sellised personalivalikud-möödapanekud (mille tulemusi teavad täna kõik), kuidas said aastaid vegeteerida igasugu Simmid (ja arvatavasti ka muud latentsed sabotöörid) ning nende küsimuste kõrval on tegelikult pontoonsillad vms lausa kommiraha kaaluga.

Ei taha takkajärgi targutada, kuid ajal, kui Riigikogu valmistus hääletama KVJ kandidatuuri üle, hakkas piirivalve ühtäkki tabama suuri viinalaste, püüdma kinni piiririkkujaid jne. Vabandage, aga see paistis omal ajal meediast lausa välja.

Mida on aga Eesti maha maganud, on võimalused osta Külma sõja aegset rasketehnikat võileiva hinna eest, mille ostmine on paratamatu ja mis võib laoplatsil konserveerituna vajadusel kümneid aastaid seista. Sealhulgas ka neidsamu "taktikalisi koptereid". Neidsamu Mi-8'd, mis piirivalve teenistuses osutusid tegelikult töökindlateks ja universaalseteks masinateks, müüdi 90ndate teisel poolel kommiraha eest mööda maailma laiali. Sama teema on ka tankide, soomukite ja palju muuga, mida nüüd vaja ikka on, kuid mida enam kommirahaga ei saa. Palju nendest asjadest oleks ka hea küsimisega kingiks saanud.

Et sellest vajadusest 1990ndate lõpus aru saada, ei olnud vaja muud kui vaadata, millist tehnikat kasutavad teised. Selleks pole vaja käia isegi sõjakoolis või BW akadeemias. Aru saamiseks, et armee ei saa läbi tankide või kopteriteta, pole küll erilist loogikat tarvis.

Siis oli sada häda, küll polnud nato standard, küll oli vale müüja jne jne.

Nüüd juhtub teate mis? 2015 paiku hakatakse ostma tanke või koptereid ja siis läheb Eesti miljardeid luftitama relvatehaste uste taha. Ma arvan, et miljardiline õhutõrje 15x15 km maalapi kaitsmiseks oleks saavutatud ka 90ndatel, kui relvaturul oleks eelarvamustevabalt ringi vaadanud. Idablokk müüs nt Igla rakette ilma mingite taburettide kohustusteta ja soomlased ütlevad, et Igla on Mistraliga suht samaväärne. Soomlastel kõlbas osta, aga meie olime taas liiga kõrgtehnoloogilised?

[A4]

Jääme ikka teema juurde, mitte ärme hakka udutades admiralidest, Simmidest, mingitest müstilistest grupeeringutest ja kahjuritest.

Esmalt miinijahtijad ja esmane iseseisev kaitsevõime. Selge see, et me ei suuda kunagi rajada endale laevastikku, mis oleks võimeline iseseisvalt, ilma liitlaste mere- ja õhutoetuseta täiemõõdulises sõjas tegutsema. Samas on teatud nišš, mis on ilmselgelt vajalik ja jõukohane - nii väidavad meie enda mereväelased, ja kuna nemad tunnevad asja kindlasti paremini kui meiesugused "maarotid", siis võiksime neid selles usaldada.

Ei maksa unustada, et tänapäeva sõdadel on üldjuhul olemas otsesele sõjale eelnev n-ö "hall tsoon", mille indikaatoriteks on poliitilise surve avaldamine, majanduslik blokaad, jõudemonstratsioonid merel ja õhus, eriüksuste varjatud operatsioonid, diversiooniaktid, psühholoogiline- ja infosõda. On täiesti tõenäoline, et tervel real juhtudel võib "halli tsooni" ajal adekvaatne tegutsemine olla isegi olulisem kui reaalse sõja korral, sest efektiivne tegutsemine halli tsooni ajal võib tegelikku sõda hoopiski vältida. Kujutame endale nüüd ette, et poliitiline olukord on pingestunud, Venemaa alustab vägede koondamist meie piiride äärde, meie kuulutame välja üldmobilisatsiooni, pöördume abipalvega liitlaste poole, et need hakkaksid oma heidutusefekti tarbeks oma vägesid ja tehnikat Eestisse koondama. Ja kui nüüd pillab mõni "sõbralik laev" ööpimeduse varjus paari strateeegilise sadama akvatooriumusse mõned "targad" miinid, siis on jama kui palju. Sadama töö seiskamiseks ning liitlasvägede laevade jätmiseks merele pole tarvis mineerida tervet akvatooriumit, vaid piisab paarist miinist, et igasugune transport seiskuks. Sellises olukorras on korraliku, kohapeal juba olemas oleva ja tegutsemisvõimelise miinitõrjevõime olemasolu esmatähtis, sest vastasel juhul võivad abilaevade petumisel olla kaugeleulatuvad tagajärjed. See on vaid üks näide sellest, miks meil miinitürjet vaja on.

Rääkides nüüd sellest, kuidas 1990. aastatel oleks pidanud kokku krabama tanke, koptereid ja Iglasid, siis selle peale võiks öelda, et oleks tädil rattad all, oleks tädi omnibuss.

Kapten Trumm räägib, nagu oleks meil 1990. aastatel olnud raha nigu muda ja ainult lollid ametnikud jätsid kõik vajalikud asjad ostmata. Võiks meelde tuletada, kui suured olid kaitse-eelarved nendel aastatel ja endale teadvustada, et sisuliselt suudeti 1990. aastatel teha vaid üks suur relvastushange (Iisraeli relvatehing) ning kaks ehitustehingut (üht teist Paldiskis ning KVÜÕA õppehoone rekonstrueerimine Tartus). Rohkemaks lihtsalt raha ei olnud, nii kurb kui see ka ei ole. Iisraeli tehingu oleks võinud ära jätta, krabada laod täis vanu tanke ja koptereid - ja mis seisus me siis oleks olnud? Jalaväel oleks nappinud isegi esmaseid tulirelvi (automaadid, kuulipritsid, TT-granaadiheithjad), aga selle-eest oleks olnud laotäis tanke, millede kasutamiseks oleks puudunud oskusteave ja läbiharjutatud protseduurid. Kui jalaväes poleks suudetud arendada isegi rühma taset, siis misjaoks meile oleks veel tanke tarvis olnud.

Sellest, et pikemas perspektiivis on meile vajalikud tankid, suurtükivägi ja kõik muu selline, saavad kõik aru. Millest aga mõned inimesed ei saa aru, on see, et see kõik maksab raha, mida meil viimase 15 aasta jooksul pole eriti olnud. Reaalset oli võimalik riigikaitsesse investeerida alles alates 2000. aastate algusest ning sellel ajal ongi toimunud suurem osa meie mahukamatest tehnika-, varustuse ja ehitushangetest. Aga raha napib ikkagi. Mina ei näe selles olukorras eriti varianti, kuidas oleks olemasoleva raha jooksul saanud veel hankida tankid, õhutürjerelvad ja moodustada need mitmed jalaväebrigaadist, millest siin aegajalt räägitakse.

[Kapten Trumm]

Rääkides nüüd sellest, kuidas 1990. aastatel oleks pidanud kokku krabama tanke, koptereid ja Iglasid, siis selle peale võiks öelda, et oleks tädil rattad all, oleks tädi omnibuss. Kapten Trumm räägib, nagu oleks meil 1990. aastatel olnud raha nigu muda ja ainult lollid ametnikud jätsid kõik vajalikud asjad ostmata. Võiks meelde tuletada, kui suured olid kaitse-eelarved nendel aastatel ja endale teadvustada, et sisuliselt suudeti 1990. aastatel teha vaid üks suur relvastushange (Iisraeli relvatehing) ning kaks ehitustehingut (üht teist Paldiskis ning KVÜÕA õppehoone rekonstrueerimine Tartus). Rohkemaks lihtsalt raha ei olnud, nii kurb kui see ka ei ole. Iisraeli tehingu oleks võinud ära jätta, krabada laod täis vanu tanke ja koptereid - ja mis seisus me siis oleks olnud? Jalaväel oleks nappinud isegi esmaseid tulirelvi (automaadid, kuulipritsid, TT-granaadiheithjad), aga selle-eest oleks olnud laotäis tanke, millede kasutamiseks oleks puudunud oskusteave ja läbiharjutatud protseduurid. Kui jalaväes poleks suudetud arendada isegi rühma taset, siis misjaoks meile oleks veel tanke tarvis olnud.

"Krabama laod täis tanke ja jätma jalaväe ilma relvadeta" on selge liialdus, utreering. Kahjuks.

Kui meenutame, kuidas piirivalve sai oma kopterid, siis need saadi TASUTA. Väga palju külma sõja sõjatehnikat vahetas oma peremeest tõesti võileiva hinna eest, nt ka siin räägitud Leopard 1 tankid, mille hind oli sama, mis ühel Iisraelist ostetud 81 mm miinipildujal. T-72 tanke on näiteks Iraagile kingitud tervete polkude kaupa TASUTA. Et neid täna-homme pruukima hakata, selleks polnud vaja muud, kui tekitada mõned hoiulaod (nt remontida mõned vene armeest mahajäänud laohooned, mis lihtsalt ära rüüstada lasti), konserveerida tehnika sisse (suurem osa sellest tehnikast oli ennegi aastaid konserveerituna seisnud), organiseerida valve ja arvan, et KJPS tankivastastelgi oleks ammu näpud sügelenud neid kasutusse võtta.

Pole mõtet hämada, et polnud raha. Polnud pealehakkamist ja julgust. Ja tahet.

[Pirr]

"Krabama laod täis tanke ja jätma jalaväe ilma relvadeta" on selge liialdus, utreering. Kahjuks.

Kui meenutame, kuidas piirivalve sai oma kopterid, siis need saadi TASUTA. Väga palju külma sõja sõjatehnikat vahetas oma peremeest tõesti võileiva hinna eest, nt ka siin räägitud Leopard 1 tankid, mille hind oli sama, mis ühel Iisraelist ostetud 81 mm miinipildujal. T-72 tanke on näiteks Iraagile kingitud tervete polkude kaupa TASUTA. Et neid täna-homme pruukima hakata, selleks polnud vaja muud, kui tekitada mõned hoiulaod (nt remontida mõned vene armeest mahajäänud laohooned, mis lihtsalt ära rüüstada lasti), konserveerida tehnika sisse (suurem osa sellest tehnikast oli ennegi aastaid konserveerituna seisnud), organiseerida valve ja arvan, et KJPS tankivastastelgi oleks ammu näpud sügelenud neid kasutusse võtta.

Pole mõtet hämada, et polnud raha. Polnud pealehakkamist ja julgust. Ja tahet.

Täpselt nii!
Aga mõni, KaMin eestkostja, ajab siin endiselt a´la Ligi stiilis demagoogilist häma suust välja

[man21]

Meil on liiga palju olnud kaitsetemaatikas täiesti võhikuid kaitseministriteks ja ka lausa kaitseväe vaenlasi - kõik teavad keda mõtlen. Ka KaMin´is on olnud küllalt võhikuid, kes kahjuks on seal kõrgetel kohtadel teeninud, ja ma ei mõtle praegu Simmi.
Praegust on esimene kord, kus nii kaitseväe juhataja kui ka minister on asjalikud mehed. Jõudu neile!

[Kilo Tango]

Esmalt miinijahtijad ja esmane iseseisev kaitsevõime. Selge see, et me ei suuda kunagi rajada endale laevastikku, mis oleks võimeline iseseisvalt, ilma liitlaste mere- ja õhutoetuseta täiemõõdulises sõjas tegutsema. Samas on teatud nišš, mis on ilmselgelt vajalik ja jõukohane - nii väidavad meie enda mereväelased, ja kuna nemad tunnevad asja kindlasti paremini kui meiesugused "maarotid", siis võiksime neid selles usaldada.

Hea mõte minna küsima mereväelaste käest, kas meil mereväge on vaja

Ei maksa unustada, et tänapäeva sõdadel on üldjuhul olemas otsesele sõjale eelnev n-ö "hall tsoon", mille indikaatoriteks on poliitilise surve avaldamine, majanduslik blokaad, jõudemonstratsioonid merel ja õhus, eriüksuste varjatud operatsioonid, diversiooniaktid, psühholoogiline- ja infosõda. On täiesti tõenäoline, et tervel real juhtudel võib "halli tsooni" ajal adekvaatne tegutsemine olla isegi olulisem kui reaalse sõja korral, sest efektiivne tegutsemine halli tsooni ajal võib tegelikku sõda hoopiski vältida. Kujutame endale nüüd ette, et poliitiline olukord on pingestunud, Venemaa alustab vägede koondamist meie piiride äärde, meie kuulutame välja üldmobilisatsiooni, pöördume abipalvega liitlaste poole, et need hakkaksid oma heidutusefekti tarbeks oma vägesid ja tehnikat Eestisse koondama. Ja kui nüüd pillab mõni "sõbralik laev" ööpimeduse varjus paari strateeegilise sadama akvatooriumusse mõned "targad" miinid, siis on jama kui palju. Sadama töö seiskamiseks ning liitlasvägede laevade jätmiseks merele pole tarvis mineerida tervet akvatooriumit, vaid piisab paarist miinist, et igasugune transport seiskuks. Sellises olukorras on korraliku, kohapeal juba olemas oleva ja tegutsemisvõimelise miinitõrjevõime olemasolu esmatähtis, sest vastasel juhul võivad abilaevade petumisel olla kaugeleulatuvad tagajärjed. See on vaid üks näide sellest, miks meil miinitürjet vaja on.

See on vilets näide, sest:
1. Liitlastel on miinitõrjelaevu nagu muda.
2. See miinide poetamine ei ole kriisiolukorras niisama lihtne.
3. Siit ei selgu, miks neid miinilaevu peab 3tk. olema. Piisaks ühest laevast mille peal õpetatakse mitu koosseisu välja, kes siis suudavad vajadusel liitlasi juhendada meie akvatooriumi spetsiifika suhtes

Rääkides nüüd sellest, kuidas 1990. aastatel oleks pidanud kokku krabama tanke, koptereid ja Iglasid, siis selle peale võiks öelda, et oleks tädil rattad all, oleks tädi omnibuss.

Kapten Trumm räägib, nagu oleks meil 1990. aastatel olnud raha nigu muda ja ainult lollid ametnikud jätsid kõik vajalikud asjad ostmata. Võiks meelde tuletada, kui suured olid kaitse-eelarved nendel aastatel ja endale teadvustada, et sisuliselt suudeti 1990. aastatel teha vaid üks suur relvastushange (Iisraeli relvatehing) ning kaks ehitustehingut (üht teist Paldiskis ning KVÜÕA õppehoone rekonstrueerimine Tartus). Rohkemaks lihtsalt raha ei olnud, nii kurb kui see ka ei ole. Iisraeli tehingu oleks võinud ära jätta, krabada laod täis vanu tanke ja koptereid - ja mis seisus me siis oleks olnud? Jalaväel oleks nappinud isegi esmaseid tulirelvi (automaadid, kuulipritsid, TT-granaadiheithjad), aga selle-eest oleks olnud laotäis tanke, millede kasutamiseks oleks puudunud oskusteave ja läbiharjutatud protseduurid. Kui jalaväes poleks suudetud arendada isegi rühma taset, siis misjaoks meile oleks veel tanke tarvis olnud.

Mis takistas praktiliselt tasuta pakutud kraami vastu võtmist?

Sellest, et pikemas perspektiivis on meile vajalikud tankid, suurtükivägi ja kõik muu selline, saavad kõik aru. Millest aga mõned inimesed ei saa aru, on see, et see kõik maksab raha, mida meil viimase 15 aasta jooksul pole eriti olnud. Reaalset oli võimalik riigikaitsesse investeerida alles alates 2000. aastate algusest ning sellel ajal ongi toimunud suurem osa meie mahukamatest tehnika-, varustuse ja ehitushangetest. Aga raha napib ikkagi. Mina ei näe selles olukorras eriti varianti, kuidas oleks olemasoleva raha jooksul saanud veel hankida tankid, õhutürjerelvad ja moodustada need mitmed jalaväebrigaadist, millest siin aegajalt räägitakse.

Reaalselt oleks olnud võimalik riigikaitsesse investeerida palju varem kui poliitikutel oleks olnud tahet viia kaitse-eelarve vastavale tasemele ja kui kaitseministeerium oleks tuliselt võidelnud riigisisese kaitsetööstuse arendamise eest, mitte võtnud Apananskiga viina.

[Kapten Trumm]

Arvamus, et igasuguse õhukaitseta relvitud miinilaevad (ühel laeval 23 mm Sergei pole mingi kaitse) suudavad strateegilistel faarvaatritel iseseisvalt toimetada (seal liigutakse aeglaselt või seistakse lausa paigal), on väga rumal ja võhiklik.

Need laevad suudavad efektiivselt toimetada vaid ja ainult lahingupidamiseks mõeldud sõjalaevade õhutõrje kaitse all ja ka siis on soovitatav õhukatte olemasolu. Tegemist on abilaevadega, mis suudavad iseseisvat tegevust arendada üksnes siis, kui vastane ei oma mere- ega maajõudusid. Neid laevu on 3 tk seepärast, et tagada rotatsioon NATO abilaevade eskaadris, mitte et neid Eestis vaja oleks. Nagu scoudis on 3 kompaniid - 1 missioonil, 1 väljaõppel ja 1 komplekteerimisel-puhkusel.

Seega reaalselt annavad need laevad panuse siis, kui a)NATO eskaader on Hiiumaa vetes b)NATO või mingi ime läbi EV ÕV tagavad nendele usaldusväärse kaitse. Maapealne ÕT ei taga kahjuks kaitset vaenulike laevade vastu ja selleks ei pea isegi ristleja olema, piisab paarist kuulipildujatega kiirkaatrist. Ja hallis tsoonis ei pruugi neid NATO kotkaid ka olla.

Seega jõuame välja kuhu? Kas pole veider seaduspärasus, et mitmed arutelud sõjastsenaariumite üle jõuavad sinna punkti, et vaja on paindlikku ja multifuntsionaalset jõudu, mis suudaks paindlikult tegutseda eri stsenaariumite korral? Sellest tulekski alustada, aga vahepeal on rahad kulutatud koogil oleva kreemi peale ära, mis on hea ja magus, kuid kooki ei asenda.

Et neid laevu on vaja selleks, et hallil ajal välja tulla ja sõda ära hoida, on argumendina hale. Nende laevade olemasolul muutub vastase taktika niipalju, et need laevad uputatakse juba sadamas (diversioon, õhurünnak)
või pannakse miine julgestama mõni allveelaev, kes oma olemasolu parasjagu niipalju eksponeerib, et EV MV ei saada laevapoegagi sadamast välja. Isegi EKV jao ja rühma taseme õpikutes on selgelt kirjas, et miiniväli on efektiivne siis, kui seda ka julgestatakse, et vastane ei saaks neid üles kraapida. Mina küll ei usu, et vene meresõja koolides see pisiasi kahe silma vahele jäänud on. Olemasolevate laevade elementaarset allveetõrjevõimekust ei ole keegi liigutanud. Kunagi üks süvaveepommide võimeline patrull-laev oli? Sandownid ei ole võimelised allveelaevale midagi tegema, sest need on liiga aeglased ja puudub vastav varustus-relvastus. Ning seda pole kuskile ka panna. Ja ongi taas patiseis.

Kui hakata iga võimaliku VF taktika vastu eraldi relvasüsteemi ostma, siis võime juba ette EV pankroti välja kuulutada. Eesti on aga teadlikult võtnud seni suuna ühe taktika kaitseväe rajamiseks -oodata nurgas matsu, mis võib tulla igast ilmakaarest. Paraku näib see trend ka jätkuvat - esmalt keskmaa ÕT, seejärel sõjalaevad ja maismaal paiknevad tiibraketid. Selle üks põhjus on kahtlemata eri staapide jonnimine ja raha jagamine "igaühele midagi".

Anonüümne miinide panek on vaid üks taktika. Lisa sinna juurde muutujana üks allveelaeva periskoop Tallinna lahes ja ongi kogu A4 argumentatsioon upakil.

Allveelaevu suudab väikeriik sellise mereala juures efektiivselt allveelaevu jahtida kas lennukitelt või kopteritelt. Meie rahakott on väike, kuid meri on piiritu.

Taaskord oleme jõudnud tagasi punkti, et ilma normaalse õhuväeta pole Eestis võimalik mingit usutavat kaitset püsti panna. Võiks osta ju paar vana allveetõrje lennukit/kopterit, aga ilma hävitajateta nad hakkama ei saa. Võiks osta allveetõrjekaatreid, kuid need ilma õhukaitseta on nii lennuväele kui vastase suurtele sõjalaevadele kerge saak. Siis võiks osta rannakaitseraketid, kuid nendega ei saa lennukite vastu ja neid on vaja õhust katta. Võiks osta õhukaitseraketid, kuid nendega ei tee laevale ja allveelaevale midagi. Surnud ring. Kui need eri võimekused isegi hädapärasel tasemel iga vastase taktika vastu rahaliselt summeerida, ongi küna lõhki. Miinilaevad on ehe näide, kus suure raha eest saadi vähe võimekust, mida on lihtne neutraliseerida.