Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Crispy]

Veofirmad ilmselt surevad õnnest. Lisaks lähevad taas onu vanjad hinda kes suudavad kuvalda ja mutrivõtme abil kõike remontida (vene riiki siiski mitte).

[Viiskümmend]

Venemaa elektroonikatööstuses domineerivad/domineerisid USA, Hiina, Korea, Soome, Rootsi, Türgi jne... omanikele kuuluvad ettevõtted. Toodangu põhiturg on Venemaa ise ning Ukraina ja Valgevene.
https://www.emsnow.com/from-the-publish ... -industry/

[muruniiduk]

Küsimus ongi praegu selles, kas Venemaa on suuteline kõike tootma, mida NSVL tootis.

Ei ole ja isegi kui oleks, see ei päästaks tänast olukorda. Me räägime siin tänaseks 40-50 aastat vanast tehnoloogiast, mis isegi too aeg ei vastanud tarbija ootustele.

Läheb Kuuba stsenaarium, kus kõike olemasolevat üritatakse käigus hoida nii kaua kui võimalik. Asendusi otsitakse läbi kolmandate osapoolte, kes on valmis riske võtma.

[Viiskümmend]

Kestvas komponendikriisis teevad kõige kiiremat turuhõivamist praegu hiinlased. Hiina elektroonikomponentide osakaal Eesti elektroonikatööstuses on viimase kahe aasta jooksul hüppeliselt kasvanud ja Hiina ei ole teatavasti Venemaale sanktsioone kehtestanud ehk ka Putin saab Hiina piisavalt headest ja odavatest komponentidest täpselt samamoodi kasu nagu ka meie elektroonikatööstus. Lääne töösturid küll valdavas enamuses ikkagi õhtu lõpuks lahkuvad Venemaalt aga hiinlased saavad nende asendamisega kindlasti päris hästi hakkama.

[Xender]

Nõukogude Liidul oli elanike ligi poole rohkem 290 miljonit vs 145 miljonit praegu. Juurde veel sotsmaad. Lisaks kaubavahetus läänega oli Liidul täiesti olemas, raha lihtsalt polnud.

Raskesti mõõdetav suurus on, et nõukogude kodanike ootused olid kõvasti väiksemad elustandarti osas, ehk neid oli ka lihtsam täita, ning isegi sellega jäädi hätta. Praeguste kodanike ootused on aga kõvasti suuremad.

Kuid põhiprobleemiks muutub see, et kes ja kuidas hakkab seda kõike organiseerima ja elluviima?

Seniajani pole venelastel see impordiasendus mitte mingeid käegakatsutavaid tulemusi andnud. Mingeid edusamme võime rääkida seoses toidutootmisega, kuid need on suuresti tulenenud lääne tehnoloogiate juurutamisest, ehk läänest sõltumine toiduainete koguse poolest on vähenenud, kuid tehnoloogia poolepealt on suurenenud.

Peamiselt ei õnnestunud juhtimistasandil selle tõttu, et kõik varastati ära ja lämmatati venemaa riigisektori poolt. Miks kiirelt vaesuvas riigis peaks see varastamine vähenema ning tohutult kasvav ametkondade armee ei hakka tegelema asendustegevusega ja lolluste genereerimisega?

Ühesõnaga peavad selleks tekkima mingid täiesti uued ametkonnad, kes on praegustest oluliselt edukad, lisaks veel täieliku plaanimajanduse tingimustes.

Kui isegi tuleb mingi juhtkond, kes on aktiivsed, ei varasta jne. Tuleb teine küsimus, kes seda kõike ellu hakkab viima? Korraga oleks vaja sadu tuhandeid väga erinevates valdkondades insenere ja miljoneid oskustöölisi. Neid pole venemaal lihtsalt. Seda kõike tuleb kuidagi koolitama hakkata.

Ma väga täpselt ei tunne muid sektoreid, kuid tean venemaa elektroonikasektorit ja seal on vaatamata suurele rahakulutusele riigi poolt täiesti null seis, mitte midagi käega katsutavat pole, millega võiks midagi erasektoris ära teha - kui just Huawei toodete ülekleepimist mitte arvestada. Vaevalt, et mujalgi on see olukord oluliselt parem.

Sealjuures pole kusagil venemaa infoväljast lugenud tõsisemaid arutelusid selle üle, kuidas hakkatakse ise rohkem asju tegema, jutt on käinud puhtalt sellest, et varem ostsime läänest, nüüd ostame Hiinast. Samal ajal sujuvalt libisetakse üle sellest, et kuidas finantseerida hiinast ostmist.

Ma ei usu Iraani teese, kus pmt on suudetud tagada enam vähem kõige eluks vajaliku tootmine või import ja elukvaliteet on ... toimetulev. Pigem Põhja-Korea teese kus suurem osa nännist tuleb Hiinast ning rahvas närib muru.

[eestlane356]

Kestvas komponendikriisis teevad kõige kiiremat turuhõivamist praegu hiinlased. Hiina elektroonikomponentide osakaal Eesti elektroonikatööstuses on viimase kahe aasta jooksul hüppeliselt kasvanud ja Hiina ei ole teatavasti Venemaale sanktsioone kehtestanud ehk ka Putin saab Hiina piisavalt headest ja odavatest komponentidest täpselt samamoodi kasu nagu ka meie elektroonikatööstus. Lääne töösturid küll valdavas enamuses ikkagi õhtu lõpuks lahkuvad Venemaalt aga hiinlased saavad nende asendamisega kindlasti päris hästi hakkama.

Siin on sellest varem juttu olnud, et hiinlaste suutlikus komponentide tootmisel on kuskil pentium 3-4 kandis. Peenemat kraami nad ei ole suutelised tootma. Ilmselt on ka kvaliteet ja praagi % kehvemad. Paremad kui vene "analooge mitte omavad" muidugi.

[Laika]

Kestvas komponendikriisis teevad kõige kiiremat turuhõivamist praegu hiinlased. Hiina elektroonikomponentide osakaal Eesti elektroonikatööstuses on viimase kahe aasta jooksul hüppeliselt kasvanud ja Hiina ei ole teatavasti Venemaale sanktsioone kehtestanud ehk ka Putin saab Hiina piisavalt headest ja odavatest komponentidest täpselt samamoodi kasu nagu ka meie elektroonikatööstus. Lääne töösturid küll valdavas enamuses ikkagi õhtu lõpuks lahkuvad Venemaalt aga hiinlased saavad nende asendamisega kindlasti päris hästi hakkama.

Toome kõneka üksiknäite: Venemaa SuperJet mis koosneb enamus Lääne komponentidest. Mida hiinlased sinna asemele pakuvad? Või Lääne kuullaadritele suurema näitena.. Hea küll, autole või elektrimootorile võid ju hiina laagri alla panna aga vaevalt kuskil kõrgtehnoloogilises naftapuurtornis.. Laager jookseb meeletu koormuse all lihtsalt väga ruttu kokku.
Või kõrgtehnoloogiline meditsiinitehnika. Hiina hakkab tomograafe ja röntgentehnoloogiat Venemaale andma? No kui dollareid on siis müüa võib. Hiina on ka kõrgtehnoloogiline riik aga tasuta ei anna ta Venemaale mitte midagi.

[trs]

NL perioodi tippvõimekuseni jõuti ikkagi aastakümnetega, aga suhteliselt mõttetu on võrrelda, sest ülejäänud maailm on oluliselt edasi arenenud ning võrdleme hetkel 50 aastat taguse ajaga(millega vist ka võrdlust välja ei vea). Kui vägisi tahta mingeid paralleele tõmmata, siis hetkel ei ole tiblastan kuskilt otsast 2.MS järgses perioodis. Hetkel ollakse allakäigutrepi esimestel astmetel ja ainuke eesmärk on jätkata ettevõtte juhatuses muudatusi tegemata. Muu on vahend. 2.MS järgselt oldi igal pool suhteliselt võrdses seisus, igal pool toimus tohutu kasv, oldi sõja(ja kurjuse) võitjate poolel jne. Praegusel hetkel näeks sarnast kasvumotivatsiooni ehk ainult pärast kodusõda tiblastanis, mille tulemusena ületatakse sarnased raskused ja ettevõttele valitakse uus juhatus. Tiblastaanlane ei ole ka lõpuni idioot, kuigi ajupestud. Hetkel üritatakse äratada seda päris vene hinge, aga õigel vene hingel on väga raske leida põhjust uhke olemiseks, sest räägitakse ainult sellest, kuidas tiblastan on vapper "underdog" selles sooneutraalses kapitalistlikus maailmas. Ühesõnaga ilma "kurjust võitmata" on see propaganda lõpuks lahja ja ei ole roosade salaamiajudega natuke tisivilisatsiooni maitsta saanud tiblastaanlasele motiveeriv(kes ei lähe ei sõjavastasele meeleavaldusele protestima ega ka protesteerijatele pasunasse andma). Praegusele propagandale võib muidugi tõepära lisada üks ette kaotatud(kindlad on ainult surm ja maksud, mis raskel hetkel võib otsustamist samuti mõjutada) konflikt Nato ja EU-ga...
Mis puudutab aga tegelikult tootmisvõimekust, siis seda näitab suutlikkus reageerida vajadustele. Tiblastan pole juba ammu tehnoloogilises mõttes mingi tipptegija, seega pole ka eriline löök, et jätkuvalt ollakse tehnikaalaselt aastakümneid maas. Küsimus on rohkem selles, et kas "pentium 4 ja linux" suudavad mingid hädapärased vajadused rahuldada. Selge on see, et ka nõudlus ja vajadused kukuvad. Paari aasta pärast ei ole tiblastaanlase mure mitte enam uus nutitelefon ega rikkis konditsioneer. Ka kääbikud teavad, et kui olukord on piisavalt vilets, siis ei ole üldse teemaks see, kas Apple või Mcdonalds teenuseid pakuvad või mitte. Küsimus on pigem selles, kuidas tiblastaanlane sellele lõpuks reageerib, sest natukene on tsivilisatsiooni hõngu nuusutada saadud.

[Troll]

Ja ärge ajage segi Hiinat ja Taivani (kus toodetakse üe 63% kogu maailma kiipidest). Järgneb Lõuna-Korea 18% ja USA umbes 9%. Hiina osa on kõigest 7-8%, kusjuures jäädakse liidritest mitu põlvkonda maha. Muidugi võivad hiinlased oma toodangust näputäie ka venelastele poetada, kuid kiibid on ainult osa suuremast süsteemist, mis vajab töötamiseks ka vastavat tarkvara, mis viib meid jälle sanktsioonide juurde. See aeg on ka möödas, kus hiinlased südamerahuga patentidele ja litsentsidele vilistasid ja piraattoodangut teha uhasid. Just Hiina enda valitsus hakkas seda järsult piirama, kuna see segas Hiina kaupade pääsemist Lääne turgudele.
Seega pole selles Hiina asenduses veel midagi kindlat, ei maksa unustada, et vene turg moodustab kõigest 2% Hiina ekspordist. Kui see hakkab muu maailmaga kaubavahetust takistama, kummast hiinlased loobuvad?
https://tradingeconomics.com/china/exports-by-country

[oleeg]

NL perioodi tippvõimekuseni jõuti ikkagi aastakümnetega, aga suhteliselt mõttetu on võrrelda,...
Kui vägisi tahta mingeid paralleele tõmmata, siis hetkel ei ole tiblastan kuskilt otsast 2.MS järgses perioodis. Hetkel ollakse allakäigutrepi esimestel astmetel ...
2.MS järgselt oldi igal pool suhteliselt võrdses seisus, igal pool toimus tohutu kasv, oldi sõja(ja kurjuse) võitjate poolel jne.

Küsimus on pigem selles, kuidas tiblastaanlane sellele lõpuks reageerib, sest natukene on tsivilisatsiooni hõngu nuusutada saadud.

Lisan: II MS järel oli venemaal meeletu mass sakslasi, kes mitmes valdkonnas sealse tööstuse arengut mõjutasid. Täna seda meeletut massi pole, on vaid tühimik sealt lahkunud ajudest.

terv
o

[hjl85]

See on ka väga räigelt valus Venemaale. Kiibitootjad ei soovi ka enam Venemaa ja Valgevenega oma käsi enam määrida. Mu arvuti GeForce prose on 8 nanoselt prinditud. Venemaa ei suuda seda iial.

Selleks on neutraalsed vahendajad, vajadusel saab kõik kätte. Kohe meenub kuidas meerikamaa omale vene titaani ostis külma sõja ajal.

Kusjuures ei saa. Neid jälgitakse kullipilguga. Jah, eks midagi ikka kuskilt tiksub aga see nali jääb väga lühikeseks. USA võis seda endale külma sõja ajal lubada, sest NSVL ei saanud neile isikutele midagi teha. Kuid praegu need "vahendajad" kui vahele jäävad antakse USA-le välja ja seal ootab neid 25-eluaegne

[Xender]

Hiina on kõrge tehnoloogilise tasemega riik, kust saab kätte kõik mis ühel riigil elu toimimiseks vajalik oleks. Võib olla mitte kõige parema töökindluse ja kvaliteediga aga saaks.

Probleem on selles, et Hiinlased nagu ka kõik ülejäänud, tahavad selle eest raha saada, ning pärisraha, mitte rublasid. Heal juhul võib mingi partnertehingu moodi asi toimuda selle 50 miljardi eest müüdavate maavaradega. Kuid summa, mis ületab seda, olen ma enam kui kindel, tahetakse kätte saada välisvaluutas.

Lisaks jutt, et Hiinlased hakkavad sinna hirmsasti investeerima. Milleks??? Heal juhul mingit eriti odavad tööd, mida ei tasu enam isegi mitte Hiinas teha, sinna suunata. Mis mõeldud puhtalt Hiina koduturule, eeldusel, et Venemaa elatustase kukub sinna aafrikasse ja venelasele võib maksta palka 5 dollarit päevas. Keegi ei investeeri kohta, kust pole võimalik saada rahvusvaheliselt konverteeritavat valuutat või siis müüa toodetuid asju rahvusvahelisel turul. Venemaaga pole kumbki asi võimalik. Lisaks veel, Hiina investeeringud venemaale olid praegugi suht väikesed, miks peaks nad suurenema olukorras, kus olukord on oluliselt hullem?

Midagi ei tule venemaal muud kui Põhja-koreas, eliidile ja armeele saab nafta ja muu toorme müügiga elu enam vähem elu ära kindlustada ning rahvas närib muru. Kui venemaa oleks millekski muuks suuteline, oleks nad seda juba ammu teinud.

[Kilo Tango]

...

Midagi ei tule venemaal muud kui Põhja-koreas, eliidile ja armeele saab nafta ja muu toorme müügiga elu enam vähem elu ära kindlustada ning rahvas närib muru. Kui venemaa oleks millekski muuks suuteline, oleks nad seda juba ammu teinud.

Emm... Ma ei ole selles naftast tulevas õnnes väga kindel. Ennustan, et Venemaa naftatoodang hakkab Lääne tehnoloogia puudumisel kolinal alla mäge minema.

[Xender]

Ja ärge ajage segi Hiinat ja Taivani (kus toodetakse üe 63% kogu maailma kiipidest). Järgneb Lõuna-Korea 18% ja USA umbes 9%. Hiina osa on kõigest 7-8%, kusjuures jäädakse liidritest mitu põlvkonda maha. Muidugi võivad hiinlased oma toodangust näputäie ka venelastele poetada, kuid kiibid on ainult osa suuremast süsteemist, mis vajab töötamiseks ka vastavat tarkvara, mis viib meid jälle sanktsioonide juurde. See aeg on ka möödas, kus hiinlased südamerahuga patentidele ja litsentsidele vilistasid ja piraattoodangut teha uhasid. Just Hiina enda valitsus hakkas seda järsult piirama, kuna see segas Hiina kaupade pääsemist Lääne turgudele.
Seega pole selles Hiina asenduses veel midagi kindlat, ei maksa unustada, et vene turg moodustab kõigest 2% Hiina ekspordist. Kui see hakkab muu maailmaga kaubavahetust takistama, kummast hiinlased loobuvad?
https://tradingeconomics.com/china/exports-by-country

Hiina osa on tegelikult oluliselt suurem, sest enamiku elektroonikat juhib ikkagi mikrokontrollerid. Protsessorid on siiski puhtalt "targema nänni" nagu arvutite, mobiiltelefonide, nutiseadmete jne rida (ja ka mitte alati).

Kuid peamine küsimus jääb ikkagi, kust venelased raha saavad hiinast ostmiseks ning mis nad selle hiinast saadud nänniga peale hakkavad. Minu teada pole venemaal isegi ühtegi masstoodetud CNC juhtkontrollerit kokku pandud (kõik jupid võid aliexpressist osta kusagil 100 euro eest).

Seniajani kuni venemaal pole süsteemi, kus on olemas tehnoloogiliselt kirjaosklik juhtkond, insenerid ja oskustöölised ebaõnnestub millegi veidigi kaasaegsema tootmine nagunii. Ükskõik kas nad saavad hiinast komponente või mitte.

[Xender]

...

Midagi ei tule venemaal muud kui Põhja-koreas, eliidile ja armeele saab nafta ja muu toorme müügiga elu enam vähem elu ära kindlustada ning rahvas närib muru. Kui venemaa oleks millekski muuks suuteline, oleks nad seda juba ammu teinud.

Emm... Ma ei ole selles naftast tulevas õnnes väga kindel. Ennustan, et Venemaa naftatoodang hakkab Lääne tehnoloogia puudumisel kolinal alla mäge minema.

Tõsi, kuid peale selle annab kasvõi Putini valijaid saata tänutäheks kulda kaevandama ja metsa langetama.