Kapten Trumm kirjutas: ↑27 Sept, 2022 14:03
Thalese termooptika, arvan. Tuleks õpikud üles otsida ja uurida, mida tähendab vastasnõlva kaitse ja millal seda kasutada. Ja videoid vaadates tundub, et UKR sõduritele pole vist isikliku moondamise mõtet piisavalt selgeks tehtud. Eesti skaudid on ikka kordi enam rohelisemad ja pokude moodi. Aga esimese hooga - kui jalavägi on sisse võtnud positsioonid,
mida vastane saab 3-4 km tagant otsetulega tümitada, on midagi üsna valesti läinud. Sellist positsioonivalikut saab endale lubada ainult mehhaniseeritud osapool. Jalavägi peab lootma maastiku kaitsele ja ajama oma asja nii, et vastasel tekib otsetule võimalus üsna lähedal alles.
https://www.globalsecurity.org/military ... _chpt3.htm
Kuna ma ei postitanud kogu Raagi kirjutatud (ta kirjutas üsna põhjalikult nii oma maastikuvaatluse järelduste, mahajäetud Vene positsioonidel nähtu ning ukrainlastelt kuuldu põhjal), siis lisan paar täpsustust:
1) see et Vene tankid sõitsid kuhugi kõrgendikule ja andsid otsetuld, ei olnud ukrainlastele selles mõttes probleem, sest see ei tekitanud erilist kahju. Suht ebaefektiivne tümitamine Vene pool.
2) Ukrainlaste jaoks oli probleem, et nende 2,5 km laskeulatusega Javelinid ei ulatunud Vene tankideni.
3) Raag ise oma vaatluste põhjal ja ka ukrianlased ise rääkisid sellest vabalt, et väljaõppe ja oskuste (eriti alguses) probleem oli suur. Aja jooksul see kõik samm-sammult paranes.
4) Kuna antud koha maastik on selline, et üheltpoolt näed kaugele(7-8 km), sest metsa ei ole, aga samas ei ole ka laudsile, vaid omad kõrgendikud, jäärakud jms, siis tehnika liikus ikkagi väga kanaliseeritult. Jalgsi luuret paraktiliselt üldse ei olnud, sest kõik kohad kust jala võis läheneda, olid loogiliselt aimatavad ja seetõttu mineeritud. Mõned uljamad Ukraina luurajad saidki alguses niimoodi surma, et kõndsid miinidele.
5) Ukrainlastel hakaks lõpuks droonindud paremini töötama ja seeläbi venelaste liikumisi varem märkama. See tekitas ka võimaluse suurtükituld paremini kasutada.
Nagu öeldud, see kõik käib ühe konkreetse väikese vabatahtlike üksuse kohta ühel kitsal konkreetsel rindelõigul, mis asus paarkümmend kilomeetrit Izjumsit lõunas ja kestis 4-5 kuud.
PS - Kuigi viitasin Raagi kirjutatu lingi teise teemasse, siis ühe asja lisaksin veel.
Kõige enam paistis Raagi imestava panevat see, mis ta nägi mahajäetud Vene suurtüki positsioonidelt Izjumi lähedal. Suurtükkide, osaliselt mahajäetude, kõrvale olid venelased ehitanud mahajäetud küladest kokkuvarastatud mööblist ehitatud puhkenurhgad, välikemmergud, laskemoona puinkrid, ja punkrid kus sõdurid said vastutule eest avrjuda, puhata ja magada. Ühesõnaga, nähtu jättis mulje, et vene suurtükiveälased said ühel positsioonil nädalaid või isegi kuid tegutseda ja elada, kartamata et ukraina luure nende asukoha leiab, või kui leiabki, sisi kartmata et Ukraina tuli nendeni ulatub.
See näitab muidugi ühte palju räägitud Ukraina nõrkust: vähe torusid, mis lasevad kaugele ja vähe kaugele lendavat laskemoona.
Liitlasväed tõrjuvad Ozernõi ja Štšurovo suunast rünnakuid Limani vastu.