Re: Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild
Postitatud: 05 Mai, 2025 13:24
Seda ma kardangi. Ja kui odavam muuta mittetasuvaks kaasneb sellega üldine inflatsioon. Kehtestada maksud ainult võõratele ei ole kuidagi põhjendatav.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Sellise transa jaoks on juba ammu välja mõeldud ja olemas konteinerid. Mingi haagete vedu vaguneis on nüri jutt. Nagunii peab nina selle haake kuskile "tõmbama" raudteele laadimise punkti, või siis peab nina selle ära tõmbama mahalaadimise punktist. Mitte mingit vajadust ei ole hakata eraldi laiemaid vaguneid ehitama, et siis kuskil liiklusregistris olevaid ja erinevate kohustitega koormatud poolhaakeid riigist riiki vedada. Ammugi siis pole majanduslikku mõtet haakeid koos ninadega vedada. Ja nüüd, kui lähtudes hinnast ja veokiirusest otsustab tellija loobuda otse-autotranspordist ümberlaaditava transpordi kasuks, siis tekkib kohe teema, mille pärast oleks haake vedu raudteel mõtekam, kui konteineriga? Mõlemal juhul tuleb kas esimene või tagumine ots nagunii "tõmmata" millegiga. Kas kogu see pull (ettetõmme+raudteevedu+äratõmme) on majanduslikult mõtekas? Ja kui enam pole kiiret, kas siis kont üldsegi Helsingis otse laeva panna poleks mõtekam? "Tõmme" on ju nagunii vaja teha? Ja lõpuks ütleb majandusarvestus: "milleks see jama? kui just vahepeal ükski baltlane lolliks ei lähe (või kõik koos kampas) hakates autosid mingite trikkide või skeemidega oma uue raudtee olemasolu (kui see üldse ükskord kogu ulatuses valmis saab) õigustamiseks vagunitesse suruma, siis ka Soomest Poola on lihtsam otse-veoka-tõmme teha." Kui Eesti peaks üksi lolliks minema ja lootma unistades, et kui Eesti territooriumil võiksid nii transiit, kui ka siseriikliku veod enamuses olla Tallinn-Ikla ulatuses rongis, et ehk siis ei pea maanteed inimväärseks tegema, siis teeb ta ennas koguilmaees ikka puhtalollakaks.Lemet kirjutas: ↑05 Mai, 2025 12:44Soome transiit
Saare sõnul võiks Rail Baltical valmimise järel vedada 10 miljonit tonni kaupa, millest kolm miljonit oleks Eestist, ülejäänud esmajoones Soome transiit. Päevas tähendaks see kuut kaubarongi. Saare lootis, et kaubarong liigub Kaunasesse üheksa ja Varssavisse 15 tunniga. Tema sõnul tunnevad Soome kaubavedajad raudteeliini järele selget vajadust. „Nad tahavad rööpaid näha, neile pole vaja pikalt projekti müüa,“ arvas Saare. Rail Baltica on ehitatud ka sõjaliste vedude vajadust silmas pidades. Üks 40 vaguniga rong suudab peale võtta sõjatehnika, mis maanteel moodustaks seitsme kilomeetri pikkuse konvoi.
Andres Uusoja HHLAst ütles, et igas kuus liigub Eesti ja Soome vahet mõlemas suunas 36 000 veoautot. Neist üksnes 10 000 on seotud Eesti ja Soome omavahelise kaubavahetusega, ülejäänu on Soome transiit lõunasse. Osaliselt Lätti ja Leetu, aga päris suures mahus Poola ja veel edasi. Sellest osa võiks liikuda rongi peale ja veoautodest ummistunud Pärnu maantee liiklusolud paraneksid kohe.
Välja näeks see nii. Veoauto toob Soomes kaubaga treileri sadamasse ja haagib treileri auto küljest lahti. Sadamatöölised viivad treileri laeva peale ja Muuga sadamas tõstetakse treiler rongile. Lõppsihtkoha lähedal tõstetakse treiler rongilt maha, tuleb kohalik autojuht ja viib treileri sinna, kuhu tarvis. Viimase jupi peab niikuinii tegema veoautoga.
Maanteetranspordiga on ka see mure, et veokijuhid Eestis vananevad ja noori tuleb vähe peale. Üks sõit kaugemale Euroopasse võib tähendada rohkem kui nädalapikkust viibimist autokabiinis ja selliseks eluks valmis noori pole Eestist kerge leida. Autotranspordifirmad on aastaid soovinud riiki lubada rohkem välismaalasi, et rekad seisma ei jääks. Rongis on sama kauba äraviimiseks vaja vähem töötajaid ja vajadus välistööjõu järele võib väheneda
Kauge Vahemereni
Kuigi Rail Balticat reklaamitakse raudteena, mis viib Varssavisse, ei lõpe raudtee Poola pealinnas ära. Vajadusel saab koorma ümber laadida järgmistele rongidele, mis viivad selle näiteks Aadria mere äärsetesse sadamatesse. Vahemerel käib tihe liiklus Türgi ja Põhja-Aafrikaga, kuhu treilereid juba ülalmainitud moel veetakse.
Vihman rõhutas, et infrastruktuuri tasub investeerida. Ta tõi näiteks Poola, mis on investeerinud palju infrastruktuuri, praegu võtavad Poola sadamad juba Saksa omadelt kaupa ära. Poola maanteed on tema sõnul praegu juba paremad kui Saksamaal.
Tallinna Sadamat läbiv kaubamaht möödunud aastal natuke kasvas. Vihmani sõnul loodab sadam kasvu tänu sellele, et ettevõttel on veel maad arendajatele rentimiseks. Paljudes Euroopa sadamates on mure, et kui keegi tahaks sadamasse ehitada näiteks tehast, pole enam ruumi, sest sadam asub keset linna. Eestis ja Lätis on veel sadamates ruumi, Leedus näiteks enam pole. Sadam loodab teenida ka meretuuleparkide teenindamiselt, selleks rajatakse Paldiskisse eraldi kaid. Meretuulikute labad on praegusel ajal üle saja meetri pikad ehk nende hoidmiseks enne paigaldamist on vaja palju ruumi.
https://www.ohtuleht.ee/1130309/rail-ba ... wouUuCPGMw
Miks seda peaks just maksude juurdekeevitamisega tegema ei saa ma aru? EL riikides on rekkade sõidukeelud teatud nädalapäevadel täiesti tavaline piirang, miks ta meil ei võiks sedasi olla?Erureamees kirjutas: ↑05 Mai, 2025 13:24 Seda ma kardangi. Ja kui odavam muuta mittetasuvaks kaasneb sellega üldine inflatsioon. Kehtestada maksud ainult võõratele ei ole kuidagi põhjendatav.
Päris nii see pole- riigiti on piiratud transpordi liiklust ka laupäeviti, palavate ilmade jmt puhul. Ja kas ka mitte meil aegu tagadi Tartu suunal mitte suurte liiklus nädalavahetusrl mitte keelatud polnud...?Erureamees kirjutas: ↑05 Mai, 2025 14:12 Veoautode sõidukeelud on paljudes Euroopa riikides tõesti, aga pea eranditult pühapäeviti ja riiklikel pühadel.
Ainult transiiti vist EL säädused ei võimalda maksustada,ilmselt pead maksustama ka riigisisesed veod (nagu praegugi teemaksuga). Auto registreerimistasu ei võimaldatud ka panna ainult sisse toodavatele autodele, kõigile tuli panna.davidsoniharald kirjutas: ↑05 Mai, 2025 12:48 Hind sõltub maksudest ja nende jäme ots on riigi käes. Paned kõva maanteemaksu peale ja on Riia ots rongis odavam kui maanteel. Nii lihtne see ongi.
Vat nüüd aeg meelde tuletada, mida ja kuidas siis Eestis tehti. Kui mujal maailmas tehakse selliseid asju, et inimene saaks puhkepäevadel, või pühadel (täisväärtuslikult) puhata, siis kehtestatakse veoautodele piirang teede või mõne konkreetse lõigu kasutamiseks. Et lihtsalt hõrendada tihedat liiklust. Või siis on ka mõni muu põhjus, kas siis tehniline või logistiline. Esimene asi, mida kohe öelda, et kui meie hakkaksime nüüd piirama (veokite) liiklust ja põhjuseks tuuakse liikluse hõrendamise vajadus, siis ütlevad ikka väga-väga paljud (üle maailma), et te seal Eestis pole veel tihedat liiklust näinudki üldse. Ääremaal on ääremaa liiklus kah. Järgmine pull on, et just nädalavahetusel sõitsin läbi Eesti Tallinnasse ja siis edasi ümber linna ringteed pidi kah veel. Liiklus oli ikka väga hõre. Veokaid praktiliselt polnudki. Ja ringtee ääres platsid masinaid täis, logistikad-speditsioonid kõik kinni, ka meil on suurem maht veokaid kohalikul veol ja ka eksport-impordil töös esmaspäevast 8.00-st reede 17-ni. Vähesed riismed on ainult nädalavahetuseti töös, mingid poekettide toiduveod vmt aga trassid suht tühjad, ainuke maht on eriti just pühapäeva pealelõunast sõiduautode kolonnid Tallinna suunas (tagasi nädalavahetuselt). Keda te siis nädalavahetuse veokateblokiga seisma tahate panna? Rimi-Selveri-Maksima jaotusvedu või? Või kui suurt tulemust te sellest loodate? Kui keegi aga kavatseb väita, et "oi-kui-palju-ikka-neid-teedel-on", siis toon kohe ühe näite: Aga, mida siis teha, kui näiteks laevamehed ütlevad seepeale, et "kui panete nädalavahetuseks veokaliikluse niimoodi kinni, et (see kuskil siin eespool mäekõrguseks kokku räägitud läbi-Eesti) transiit Tallinasse kesklinna (või Muugale) laeva ei jõua, või laevast maha ei või sõita, siis peame järgi mõtlema, kas meil on üldse mõtet laeva nädalavahetusel edasi-tagasi liigutada. Või kui nädalavahetuseti liinimeetrite eest raha ei saa, siis laev ikkagi läheb, aga teeme üldise hinnatõusu, sest ega me nädalavahetuse kahjumeid omale kah sisse ei võta" jne vmt.Lemet kirjutas: ↑05 Mai, 2025 14:17Päris nii see pole- riigiti on piiratud transpordi liiklust ka laupäeviti, palavate ilmade jmt puhul. Ja kas ka mitte meil aegu tagadi Tartu suunal mitte suurte liiklus nädalavahetusrl mitte keelatud polnud...?Erureamees kirjutas: ↑05 Mai, 2025 14:12 Veoautode sõidukeelud on paljudes Euroopa riikides tõesti, aga pea eranditult pühapäeviti ja riiklikel pühadel.
Pagan sellest sõidukeelust aru saabErureamees kirjutas: ↑05 Mai, 2025 14:12 Veoautode sõidukeelud on paljudes Euroopa riikides tõesti, aga pea eranditult pühapäeviti ja riiklikel pühadel.
Ja tuhandete tonnide viisi Eestis õhku paisatud põletatud kütust ega maanteede lagunemist poleks ka olemas! Ura, ura, ura!!! Ma ei väsi kordamast....
Lugupeetav võiks proovida näiteks Saksa-Poola piiriületus sättida pühapäeva õhtuks...AMvA kirjutas: ↑06 Mai, 2025 9:01Pagan sellest sõidukeelust aru saabErureamees kirjutas: ↑05 Mai, 2025 14:12 Veoautode sõidukeelud on paljudes Euroopa riikides tõesti, aga pea eranditult pühapäeviti ja riiklikel pühadel.
Mul tuleb iga aasta päris mitutuhat kilomeetrit Euroopa erinevate riikide, eelkõige läänepoolsete, teedel sõitmist, aga ei ole mina veel aru saanud, et nädalavahetustel vähem veoautosid oleks