www.militaar.net

Illegaalsetele piiriületajatele väänatakse kriminaalkaristus. Tüüpiliselt pannakse nad kohtuistugini istuma ning lapsed siis paigutatakse mujale - ja kui nad end süüdi tunnistavad, saavad tavaliselt karistusaja, mis võrdub enne istungit vangis oldud ajaga.

Juriidiliselt on küsimus selles, kas neid võib enne kohust vangi panna. See peaks käima mingisuguse juhtumipõhise lähenemisega (arvestades mh. perekondlikku olukorda), nagu tõkendeid ikka määratakse, mitte en masse.

Mina ei tea sellele küsimusele vastust. Vähemalt üks asi on praegu kohtus, eks seal siis vaidlevad.

Martin Peeter kirjutas:Meie jaoks on oluline see, et "väga stabiilne geenius tutvus alternatiivsete faktidega" ja tegi kannapöörde.

Ei ole see midagi nii roosiline - Trump hakkas lahendama Trumpi tekitatud skandaali puhtalt selle tõttu, et see hakkas mõjutama tema populaarsusREITINGUID. Ei mingit inimestest hoolimist ja häid kavatsusi.

Seersant Steiner kirjutas:need kellelt võeti rikkusid seadust kuna nad olid illegaalid.

See on vaieldav, et kas olid illegaalid - paljud põgenesid kesk-ameerika riikides toimuvad vägivalla eest.

Aga mul on lihtsalt imelik lugeda, kuidas inimesed siin õigustavad väikeste laste eraldamist vanematest (laste karistamist), sest vanemad on midagi valesti teinud. Meenutab põhja-koread, kus ühe indiviidi kuriteo eest karistatakse kogu perekonda. Ilmselt teil pole lapsi ja ei saa aru, milline tragöödia võib väikeste laste jaoks olla, kui nad vanematest eraldatakse.

alari kirjutas:Aga mul on lihtsalt imelik lugeda, kuidas inimesed siin õigustavad väikeste laste eraldamist vanematest (laste karistamist), sest vanemad on midagi valesti teinud.

Vabandust, aga see väide on puhtakujuline hülgemöla! Sellise loogika põhjal ei saaks ühtegi kurjategijat vangi panna, kui tal lapsed on.

Laste eraldamine vanglas olijast on meil ju kogu aeg olnud - erandi moodustab ainult imikuperiood. Näiteks Harku naistevanglas oli spetsiaalne osakond, kus ema sai oma titega olla ja kui viimane piisavalt suur oli, läks vabaduses mõne sugulase hooldada (sotsiaalosakond tegeles ja vajadusel käis ka kohtus) või selle puudumisel lastekodus. Last ei saa vanglas endas hoida seepärast, et täiskasvanu hakkab seda ära kasutama enda eelisseisundi saamiseks ja kui see läbi läheb, siis hakkab neid lapsi tekkima nagu murdu (lapsi saadakse eelisseisundi eesmärgil).

Aga kuna Trumpi ettearvamatu valitsemisstiil on meile julgeolekuoht, siis oli toimunu meie jaoks oluline õppetund: Trump ikka ei läinud oma erakonna rõhuva enamuse vastu ja oli selle nimel valmis sujuvalt sõnu sööma.Tegelikult on see hea märk.

Kas seadus, et lapsi koos illegaalidest piiririkkujatega koos vanglasse ei pandud, ei ole mitte obama-aegne?

obama oma jah https://www.vox.com/2018/6/21/17488458/ ... ion-border

Endine NATO peasekretär Javier Solana ei saanud USA-sse siseneda, kuna oli külastanud Iraani ajal, millal kehtis USA-ga leping ja sanktsioone peal ei olnud.

The US is denying entry in the country to a former @NATO Secretary General (#ESTA denied). Reason? He visited Iran... while the US had a Treaty and no sanctions with that country. This is surreal. And a shame.

https://twitter.com/iguardans_EN/status ... 8503638017
https://politica.elpais.com/politica/20 ... 30488.html

USA kaitseminister Mattise ja Trumpi vahel tekkinud suur lõhe

Defense Sec. Mattis is increasingly out of the loop and President Trump doesn’t listen to him, current and former White House and defense officials tell

https://twitter.com/NBCNews/status/1011187333788569601

Siim Kallas arutleb Päevalehes Trumpi tegevuse tagamaade üle

Päevalehe tasulisele osale on mingi kopikaitse peale pandud, nii et copypaste meetodiga teksti kopeerida ei saa. Ka chrome extensionide hulgast esmastel proovimistel midagi toimivat ei leidnud. Tuli veidi vaeva näha ja lehe sourcecodest vajalikud jupid välja noppida, seega vabandan, kui mõni viga sees on või lõigud paigast ära. Kui keegi teab mingit lihtsamat kopeerimismeetodit, võib lahkesti privas teada anda. Luban, et ei kuritarvita

Siim Kallas: hakkan üha rohkem nägema Donald Trumpi otsuste suurt loogikat

Loomulikult ma ei tea, kuidas ja mida mõtleb Ameerika president. Aga ma olen tüdinud ennast läbi lugemast ametnikulaadsete kommentaaride massist. Need kommentaatorid saavad minu meelest veel vähem aru USA presidendi ja tema nõuandjate mõtlemisest.

Need kommentaarid keskenduvad detailidele, mis viisil või teisel pole piisavalt läbi töötatud. Selle mõtteviisi kohaselt oleks Eesti-Vene piirilepingu koostamine pidanud algama piiripostide mahamärkimisest, mitte poliitilisest otsusest piiripostid maha märkida.

Suured poliitilised otsused, mis on muutnud maailma ajalugu, pole kunagi alanud detailidest. München, Hitler-Stalini pakt 1939, lääneliitlaste Teherani otsus Ida-Euroopa Stalinile jätta 1943. Nõukogude Liidu juht Leonid Brežnev sõlmis USA presidendiga strateegilise ründerelvastuse piiramise lepingu, surudes maha detailidest marru läinud marssalite vastuseisu. Ma ei ütle, et mulle meeldib Donald Trump, kuigi ennustasin augustis 2016, et tema võidab. Hakkan üha rohkem nägema tema otsuste suurt loogikat. Võib-olla ma eksin.Jätame kaubandussõja kõrvale ja vaatleme USA presidendi julgeolekupoliitilisi samme, kuigi ka kaubandussõjal on julgeolekpoliitilisi mõjusid. Rinne murtakse ikka läbi ainult ühest kohast. Seetõttu peaksime kirjeldama, keda peab USA president suurimaks ohuks Ameerika Ühendriikide julgeolekule.

Iraani tuumaleppest loobumine, USA saatkond viimine Jeruusalemma, sõjalise jõu kasutamine Süürias. Pange tähele, see on olnud siis, kui seda kasutati, väga tõhus.Ameerika Ühendriikides on kristlus ja judaism mõlemad väga tugevad. Kas pole mitte nii, et peamise ohuna maailma ja USA julgeolekule nähakse judo-kristliku maailma ja islami vastasseisu?Selles võtmes paistab USA-Põhja-Korea (Korea RDV) kokkuleppimine väga loogilisena. Tülikas konflikt Aasia idaosas lihtsalt segab. See on vaja päevakorrast maha saada. Loogiline on, et islami vastases võitluses ei saa tegelda kogu miljardipealise kogukonnaga. Sihikul on kõige sõjakam, ideoloogilisem ja leppimatum islamiriik, mis on ka piisavalt suur. Muidugi on see Iraan. Trump näib mitte soovivat üldse mingit kokkulepet Iraaniga, parem on omada Iraani kui vaenlast. Ameerika-meelsed islamiriigid nagu Saudi-Araabia, on toeks ja teretulnud. Euroopa tolerantsus islami suhtes on USA presidendile vastuvõtmatu. Nii nagu Venemaa, nii püüab ka USA praegune juhtkond lõhkuda Euroopa Liitu, et oleks võimalik liikmesriikidega eraldi kokkuleppeid sõlmida. Vastuvõtmatu on ka liitlaste vähene panus sõjajõudude arendamisse, mida peetakse liugu laskmiseks Ameerika peal. On mõttekas, et lääneliitlased hoiavad oma kodu ise korras, kulutades selleks piisavalt jõudu. NATO näib president Trumpi jaoks olevat rohkem probleem kui lahendus.
Kui uskuda käsitletud julgeolekukontseptsiooni, siis otsib USA loomulikult liitlasi. Euroopast pole asja. Hiina ei sega, aga ise sõtta kindlasti ei lähe. On olemas sõjaline suurriik, kellega koostöö näib loogiline. See on Venemaa. Ametlik ideoloogia on kristlik, see on küll vene õigeusk, mis on läänekristlusega vaenujalal olnud, aga Ameerikas on palju väga tugevaid erinevaid kristlikke kirikuid, nii et kirikute võitlus ei tähenda tänapäeval palju. Venemaal on suuri probleeme islamiga. Mitte väga ammu peeti verist sõda Tšetšeenia islamiriigiga (Tšetšeenia juht andis aukodaniku tiitli muhameedlasest jalgpallurile, kes lõi Venemaale jalgpallis värava!).Täna on Venemaa sees tugevad islamiriigid Tatarstan, Baškortostan, ja Tšetšeenia, mis Vene keskvõimule mitte liiga lojaalsed ei ole. Venelased on üsna mures, sest nendel osariikidel on otsesidemed islamimaadega, näiteks Saudi Araabiaga. Islami pealetungi tõrjumine on ka Venemaa prioriteet. USA ja Venemaa on mõneski mõttes üsna sarnased. Mõlemad tähtsustavad sõjalist jõudu ja asetavad majandusprioriteedid sellest tahapoole. Euroopa jaoks on majanduslik heaolu esmatähtis ja sõja vältimine olemuslik prioriteet. Ameerikat tõukab Venemaa sõprust otsima ka Euroopa suur ja kasvav kaubanduslik üleolek. Juba president Obama rääkis Brüsselit külastades Euroopa kaubanduse ülejäägist kui transatlantilisi suhteid kahjustavast nähtusest.
Hiljuti ütles president Trump, et Krimm kuulub Venemaale. Oli see juhus? Ameerika Ühendriikides pulbitseb skandaal Venemaa osalemise asjus USA presidendivalimistel. Käib uurimine, inimesi kuulatakse üle. Küsitletud on ka ühte USA presidendile kõige lähedasemat isikut, tema väimeest Jared Kushneri, kes on kohtunud Vene tegelastega. On kohtunud. Aga kas enam ei kohtu? Kushner on, muide, harras ortodoksse judaismi järgija. See määrab tema suhtumise islamimaailma. Võimalik on suur julgeolekupoliitiline kokkulepe USA ja Venemaa vahel. Selle kokkuleppe elemendid oleksid järgmised:USA tunnistab Krimmi Venemaale kuuluvaks. Ukrainas loobub Venemaa Donetski ja Luganski vabariikide toetamisest, aga Ukraina annab neile teatud autonoomia. Lähis-Idas tegutsevad USA ja Venemaa koos, mis sisuliselt tähendab Ameerika juhtpositsiooni, aga Venemaa liitlasi siiski austades (Süüria!). Sõda lõpeb. Lepitakse kokku ühises tegutsemises Iraani kui potentsiaalse tuumariigi vastu. NATO väed tõmmatakse Venemaa läänepiirilt eemale. Sellisest kokkuleppest pole midagi kuulda olnud. See võib tähendada, et sellist kokkulepet ei kavandata, või et seda valmistatakse ette hoolikalt varjatud kanalite kaudu (vt. Kushner) ja see sünnib kõigile ootamatult. Sellisteks mõttekonstruktsioonideks on mind inspireerinud Kaarel Piirimäe raamat „Roosevelt, Churchill and the Baltic Question", New York, 2014, ja äsja ilmunud Eero Medijaineni raamat „Raudse eesriide lõimed: propaganda, avalik arvamus ja Baltikum 1939-1944", Tallinn, 2018.Suur USA ja Venemaa vahelise julgeolekupoliitiline kokkulepe paneks aluse uuele maailmakorrale, mille keskmes on USA-Venemaa sõjaline liit. Sellele liidule ei ole sõjalist vastujõudu olemas.
Majanduslik vastasseis võib siiski sellise julgeolekupoliitilise konstruktsiooni sassi lüüa. Majandus on tihti sõjalise jõu ära murendanud.Kaubandustülis pole praegu leevendumise märke näha. Euroopa ja Hiina on astunud tugevaid USA vastaseid samme, millel on kindlasti mõju. Kahju saavad kõik, aga Ameerika Ühendriigid ei ole nendes keerulistes ahelates lõppkokkuvõttes võidumees. Senine maailmakorra stabiilsus, mis suuresti põhineb teise maailmasõja järgsetel korralduslikel otsustel, on asendunud ootamatustega, mis lähtuvad Ameerika Ühendriikide ettearvamatusest. Kahes punktis on Euroopa poliitikute jaoks mõtlemise koht. Kas poleks mitte mõistlik katsuda kaubanduslikus vastasseisus mingit kompromissi otsida? Euroopa jätkuv üleolek on midagi sellist, millega on võimalik Ameerika valijat ärritada. Ameerika valija ei lepi kindlasti praeguse olukorraga. See on aga president Trumpi sisepoliitiline trumpkaart, mis toob ta järgmistel valimistel uuesti võimule. Teine punkt on julgeolekupoliitikas. Olukord on tõesti selline, et Ameerika kaitsekulud on suhteliselt palju suuremad kui liitlastel. Jälle asi, millega on lihtne ameerika valijat ärritada. NATO ringkondades on see aruteluteema. Euroopa panuse suurendamine vähendab vastasseisu, kuigi see on sisepoliitiliselt ka liitlaste jaoks suur probleem (Saksamaa relvajõudude oluline suurendamine paneb Poola jaPrantsusmaa pisut mõtlema). Mis saab meist? Mis paistab, kui Ameerika ja NATO tankid minema lähevad? Milline on meie poliitiline, majanduslik ja sõjaline võimekus igasugustele ootamatustele reageerimiseks? Milline on meie ettenägemisvõime? Milline on meie paindlikkus ja reageerimiskiirus? Eelkõige poliitiline paindlikkus ja reageerimiskiirus?

Mis paistab...

Paistab vananev poliitik, kelle ambitsioone isegi ühe suurema ja edukama valla juhtimine rahuldada ei suuda. Ja veel paistab, et ühel erakonnal on vaja edaspidi manööverdusruumi oma valimiskampaania ja valimiste järel. Sest muidu ei õnnestu mõnusalt võimul istuda...

Tänud jagamast!

Siiski tundub natuke lihtsustatud lähenemine. Kallas alahindab näiteks võitlust Hiina ja Junni suunal ning migratsiooni vastu. See on ikka üsna terav. Samuti ülehindab ta kristluse eest seismist ja viha islami vastu. See, mida me näeme, on vaid Iisraeli huvide kaitsmine, mida vabariiklased on ikka meelsamini teinud. Iraan on šiiitlik, enamik mosleme ja nende terroritegevust on ikka sunniitlik. Venemaad vaatab DT kui partnerit, kellega saab diile teha. Teeks hea meelega ka eurooplastega, aga nood sunnikud ei kuula.
Trumpil on kahtlemata ambitsioonikaid poliitilisi eesmärke, kuid ärgem unustagem, et ta on populist, kel pole probleeme kannapöörete tegemisel.

https://www.err.ee/842151/harley-davids ... a-st-valja
Trumpi majanduspoliitika esimesed õiekesed paistavad! Majandussõja täisõied ilmnevad suuremalt vast ca 6 aasta pärast.
Võimalusi on palju. Ehk oskab keegi majandusinimene öelda, mis juhtub siis kui Trumpi administratsiooni aetava poliitika tõttu kaob usaldus ameerika dollari vastu ja kõik riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid püüavad sellest lahti saada?

Usaldus dollari vastu põhineb suuresti USA kolmel suurimal sõbral: armeel, õhuväel ja laevastikul. Kaubandussõda, aga võib kaubanduse vähendamise kõrval pärssida turgude optimismi, viia tarbimise vähenemise, toodangumahtude languse, ebaefektiivse tootmise tõusu jmtni. Ehk tulemuseks võib olla majanduslangus. Reservvaluutat maailm ei vaheta alternatiivi puudumise tõttu. Hiinat ei saa nii palju usaldada ja Oiroliit on nõrk.

https://maailm.postimees.ee/4509537/tru ... -jahmatada

Keegi täispikka saab?

PaganHorde kirjutas:https://maailm.postimees.ee/4509537/tru ... -jahmatada

Keegi täispikka saab?

Trump võib NATO tippkohtumisel jahmatada
Neeme Raud

Donald Trump vilistab normidele, kui need tema ja USA huve ei teeni.
Tavade lammutamine ka suhetes Euroopaga suurendab Trumpi tagasivalimise šansse.
Trump võib alliansi kui USA julgeoleku nurgakivi küsimärgi alla seada.
Kuidas Euroopa suudaks võita Trumpi kui New Yorgi kinnisvaramagnaadi südame?

Ameerika ja Euroopa suurlehtedes on viimastel nädalatel palju arutatud, kuidas USA riigipea võis Kanadas peetud G7 tippkohtumisel Ameerika liitlastele kohta kätte näidata ja kiskuda lahkumise järel lennukist saadetud tviitidega suure tüli üles Kanada peaministri Justin Trudeauga.

Nii ju ei käituta, nuriseb analüütikute armee, kes küsib: kus on head kombed, tavad ja traditsioonid? Kedagi ei peaks enam üllatama, et Trumpi see nurin ei häiri.

USA president on ju mitu korda näidanud, et ta vaid vilistab konventsionaalsele tarkusele ja normidele, kui need tema ning laiemalt USA huve ei teeni. Teda seesuguse robustsuse eest kritiseeriva USA suurmeedia tembeldab Trump lihtsalt valeuudiste vahendajaks.

President saab hiilgavalt aru, et paljud tema poolt hääletanud just seda soovivadki, et ta nii Washingtonis kui ka näiteks suhetes Euroopaga aastatega kujunenud tavasid kuvaldaga lammutaks. Iga uus raksakas teenib vaimustunud hinnanguid ja suurendab ta tagasivalimise šansse.

Miski ei välista, et Brüsselis 11.-12. juulil peetaval NATO tippkohtumisel võib Trump ka alliansi kui Ameerika julgeoleku nurgakivi vankumatu positsiooni küsimärgi alla seada, sest kõik liitlased ju ei täida endale organisatsioonis võetud kohustusi.

Aprillis Valges Majas korraldatud kohtumine kolme Balti riigi presidendiga näitas, et kui jutt NATO-le läks, oli Trumpi lemmikteema just teiste liitlaste panus organisatsiooni ühiskassasse.

«Tänu minu kriitikale on NATO saanud varasemast suuremaid toetusi,» nentis Trump talle omase kiitleva hääletooniga. «Liitlased on hakanud pidama võetud kohtusi ja NATO-l on raha enam kui kunagi varem.»

Ent mis saab Brüsselis, kui selgub, et Saksamaa, kelle juhi Angela Markeliga pole Trumpil niikuinii parimad suhted, ei täida NATO kahe protsendi nõuet ega kavatse seda teha veel aastaid? Kas Brüsselis on raha lugema harjunud ärimees Trump nõus silma kinni pigistama ja mitte häälekalt kuulutama, et osa eurooplasi tahab Ameerika arvel endiselt tasuta lõunaid süüa?

New York Timesile hiljuti külaliskolumni kirjutanud Saksa päevalehe Die Zeit poliitikatoimetaja Jochen Bittner märkis artiklis «Mida Trump Euroopa puhul õigesti mõistab», et küllap enamik inimesi nõustub, et rahvusvahelisi suhteid ei saa kujundada tviitidega, kuid Trump seda teeb ja see on praegune reaalsus. Punkt.

Võlgades noored

Reaalsus on seegi, et president on tujukas ja valmis otsesteks kokkupõrgeteks ja solvanguteks (nagu Trudeau’ga), kui talle miski ei meeldi. Euroopa võib Trumpi tema ebakonventsionaalse stiili eest küll aasida, kuid nii-ju-ei-tehta-peavangutamise asemel peaks Vana Maailm Bittneri arvates ometi ka ise tunnistama, et Trumpil on tegelikult õigus, kui ta käratab, et Euroopa riigid on harjunud sellega, et USA teeb ja panustab kaitse alal neist kaugelt enam ning et Ameerika seda enam jätkata ei kavatse.

«Ajal kui lääs ehitas 70 viimast aastat õnnelikult liberaalset maailmakorda Euroopaga selle keskmes, kaitsesid ameeriklased kontinendi seljatagust,» kirjutas Bittner. «Eurooplased on sel teel olnud suuresti tasuta sõitjad, kulutades kaitsele piskut ja rajades selle asemel endale ulatuslikke sotsiaalse heaolu süsteeme,» ütles autor.

«Kõik need Saksa poliitikud, kes on vastu sõjaliste kulutuste tõstmisele praeguselt napilt 1,3 protsendilt SKTst, peaksid näiteks Ameerika tudengitele selgitama, miks nende Euroopa eakaaslased naudivad tasuta ülikoole ja tervishoidu, samas jättes teistele (neile, ameeriklastele) lääne sõjalise taristu eest tasumise,» märkis Bittner.

See on huvitav mõte, mida edasi arendada. Kuidas reageeriksid noored ameeriklased president Trumpi otsusele suunata osa Euroopa kaitseks tehtavaid kulutusi ümber hoopis Ameerika õppelaenude maksmiseks? Tõenäoliselt tõstaks see hüppeliselt presidendi populaarsust, sest olukord on enam kui masendav.

Washington Posti kolumnist Katrina vanden Heuvel kirjutas läinud nädalal, et noored ameeriklased lausa upuvad õppelaenudesse ning enamik on just vaesematest ja madalama keskklassi peredest (seega peredest, kes valimistel niigi suure tõenäosusega Trumpi poolt hääletasid).

Statistika on igatahes rabav. USAs võetud tudengilaenude kogusumma ulatub juba üle 1,5 triljoni dollari (ligi 1,3 triljoni euro) ning on suurem kui krediitkaardi- ja autolaen. Neli kümnest Ameerikas kõrgkoolis käinust on pidanud õpinguteks laenu võtma. Taskukohast kõrgharidust enamikule töölis- ja keskklassiperedest pärit noortele enam pole ning kolledžis õppimise hind on kolme viimase aastakümnega USAs kasvanud ligi 400 protsenti. 2016. aastal küündis keskmine laenukoorem bakalaureuseõppe (USAs on see praktiliselt võrdne varasema keskharidusega, sest bakalaureuseõppe läbinuid on nii palju) lõpetanutel üle 28 400 dollari (üle 24 000 euro).

See tähendab, et miljonid noored ameeriklased peavad iseseisvat elu alustades olemasolevate laenude tõttu uusi, näiteks oma kodu soetamiseks võetavaid laene edasi lükkama. Samuti seda, et ühiskonnas ei toimu põlvkondade kaupa enam pidevat ülespoole liikumist, mida seni on peetud enesestmõistetavaks.

Kuna hästitasuvaid töökohti on USAs vaid bakalaureusekraadiga raske leida, ongi miljonid nõiaringis, kus vaevu ots otsaga kokku tullakse. See omakorda tekitab ahastust, kas pidev hambad risti kannatamine ongi elu.

Vanden Heuvel leiab, et USA valitsus peaks võtma selge kohustuse noori aidata ja tasuma suure osa nende koolivõlgadest. Ent mis saaks, kui Trump otsustakski seda teha just Euroopa kaitse arvelt?

Valikut pole

Üsna kindel on, et paljud neist noortest ameeriklastest, kelle laenukoorem kergeneks, hääletaks järgmistel valimistel Trumpi poolt. Ameerika poliitika kuldreegel on ju alati olnud, et hääletatakse esmalt ikkagi rahakotiga.

«Trump ei ole esimene (USA) president, kes kurdab ebaõiglase (kulude) jaotuse pärast NATOs. Ta on lihtsalt esimene president, kes ei tee üksnes karme avaldusi, vaid muutub ka ise karmiks,» kirjutas Bittner. «Tõepoolest, ta sammud võivad olla šokeerivad, kuid eurooplased ei saa öelda, et nad on üllatanud. Obama administratsioonilt tuli hulk hoiatusi, et Ameerika suuremeelsus võib kord lõppeda. Ent eurooplased neile eriti ei reageerinud,» kolumnist.

Bittneri hinnangul võib-olla polegi eurooplastel etteaimamatu Ameerika presidendiga võimalik koostööd teha. Aga teist valikut ju ka pole.

Lootust edule võib olla ehk üksnes siis, kui Euroopa suudaks võita Trumpi kui New Yorgi kinnisvaramagnaadi südame. Seda saaks võita tõenäoliselt sellega, kui eurooplased käituvad Ameerika käibefraasi show me the money (näita mulle raha) järgi. Teisisõnu kinnitaksid oma finantspanustega NATOsse, et USA saab sinna edasi investeerides hea tehingu.

Kolumnisti sõnul on praegu lihtne näha, miks Trump nii ei arva. Seega ärgem üllatugem, kui NATO tippkohtumiselt võib tulla üllatavaid uudiseid. Muidugi saab Eesti taas Brüsselis kinnitada, et meie oleme oma kahe protsendi kohustust juba pikalt täitnud. Aga ärgem unustagem, et Trump sageli üksikasjadesse ei süvene ja hommikustel luurebriifingutel teda pikad taustaseletused ei paelu, temale loevad pealkirjad ja suurte mängud.