www.militaar.net

According to Russian TG channels, up to 150 soldiers tried to escape from a military unit in Krasnodar. Streets are blocked.

Around 100 Russian soldiers tried to escape from a military unit in Krasnodar. Detained for going AWOL, the soldiers broke through a fence and made it onto the grounds of the military commandant’s office. It's unclear if anyone managed to flee. Streets nearby are blocked and vehicles are being searched.

Krasnodar Krai, Russia
One hundred "SOCH" servicemen attempted to escape from a military unit in Krasnodar!!!
According to preliminary data, on the territory of one of the military commandant's offices, in a specially fenced place, servicemen who left the unit without permission (this category is called "SOCH", "SOCHniki") are being held. This evening, about a hundred of these servicemen broke the fence of the territory where they were being held, and have already entered the territory of the Military Commandant's Office. It is unknown whether any of them managed to leave the military unit. The territory of the military commandant's office is cordoned off on all sides by the Russian National Guard and police cars.

ruSSian T-54/55 and T-62 tanks and Msta-S SPHs.

ruger kirjutas: ↑20 Apr, 2025 9:53 orkidele liigub tehnikat juurde. Isegi vähemalt 10 MSTA-S liikursuurtükki, mis olid juba rindel pildist kadunud. Tankid kõik vanad mudelid.

ruSSian T-54/55 and T-62 tanks and Msta-S SPHs.

https://x.com/TheDeadDistrict/status/19 ... 5694612737

What could make the T-62M particularly viable is that tanks in the Ukrainian theatre have been primarily deployed for infantry support, rather than to engage other tanks, with the vehicles, mobility and access to fragmentation projectiles, which Western supplied tanks lack, potentially making it a valued presence on the battlefield.

Ma lugesin eelmisel nädalal Der Spiegelis ilmunud artiklit. Artikli venekeelses tõlkes kasutati Saksamaa relvade kohta sõna „haavatav“. Palun selgitage, kas „haavatav“ tähendab selles kontekstis sama, mis „ebapraktiline“? Või tähendab see pigem seda, et need relvad lihtsalt ei sobi selliseks sõjaks, nagu on Ukrainas?

Minu arusaam on, et see on seotud ennekõike järgnevaga: kõik Saksamaa tarnitud relvad on kõrgtehnoloogilised. Need on tehnoloogiliselt ja omadustelt mitmes mõttes palju paremad kui Vene relvad. Kui rääkida puhtalt tehnilisest tasemest, siis Saksamaa relvad ei ole lihtsalt üks põlvkond eespool – võib öelda, et need on koguni kaks või isegi kolm põlvkonda arenenumad, arvestades, kui sügavale tehnoloogilisse mahajäämusse on Venemaa langenud. Näiteks pole üldse mõtet võrrelda Leopard 2A6 tanke T-55 või T-54 tankidega – need on täiesti erinevatest maailmadest. Aga nüüdisaegses sõjas ei piisa ainult kõrgtehnoloogiast. Väga oluliseks on saanud ka see, kui kiiresti saab asendada hävinud või kulunud tehnikat, kui kiiresti saab seda parandada või remontida. See kõik sõltub suuresti tehnika kasutuslihtsusest. Ja just siin tekib probleem: Saksa relvi ei ole lihtne kasutada ega hooldada. See on kallis ja sellel on keeruline remonditsükkel.

Mõned asjad on küll võimalik ära teha ka välitingimustes, kuid selle sõja intensiivsus on nii suur, et ei ole aega oodata, kuni vigastatud masin viiakse tehasesse, kus see võetakse järjekorda, remonditakse, ja alles kahe-kolme-nelja kuu pärast võiks see uuesti lahinguväljale jõuda. Niisugune pikk protsess lihtsalt ei sobi praegusesse olukorda. Kõik tuleb lahendada kiiresti ja võimaluse korral otse lahinguväljal või selle vahetus läheduses.

Ja just siin tulebki mängu vana Vene – või täpsemalt Nõukogude – tehnika praktilisus. Näiteks tank T-62, ükskõik kui arhailine see ka ei oleks, on seda võimalik parandada nii-öelda otse põllul. See on lihtne mehaaniline masin. Sama kehtib ka BMP või BMD tüüpi soomukite kohta – ükskõik kui ohtlikud need meeskonnale poleks või kui puudulikud paljude näitajate poolest, on neid ikkagi lihtne kasutada ja parandada. See ongi põhiline erinevus.

Saksa tehnika ei ole halb – vastupidi, see on väga kvaliteetne ja kõrgtehnoloogiline. Aga nagu aeg on näidanud, ei sobi see sõda sellise tehnika jaoks, sest hooldus ja remont on liiga keerulised. Lisaks on veel üks oluline aspekt – varuosade puudus. Ukraina ei tooda seda tehnikat ise, Ukraina ei tooda ka varuosi. Ukraina sõltub täielikult partnerite tarnetest. Ja kui vajalikku varuosa parasjagu ei tule – näiteks Saksamaalt või mujalt –, siis ei saa Ukraina isegi omaenda remondibaasides midagi teha.

Seega, probleem pole mitte tehnoloogias või omadustes, vaid hoopis tehnika lihtsuses ja kasutatavuses sõjaoludes.

Kuidas leida tasakaal kõrgtehnoloogia ja – kuidas nüüd öelda – tasuvuse vahel? Et ei juhtuks nii, et üksainus rakett maksab kuus miljonit ja selle tootmiseks kulub kaks aastat.

Just see ongi kogu probleemi tuum. Lääneriigid ei suuda praegu kahjuks sellist tasakaalu saavutada, sest juba külma sõja aegadest peale on kogu rõhk pandud tehnoloogilisele üleolekule. Tänapäeval on see juba hüpertrofeerunud kuju saavutanud – tehnoloogia on paisutatud tohututesse mõõtmetesse.

Kui rääkida näiteks tankidest, siis praegu pole maailmas ühtki tanki, mis tõesti vastaks tänapäevase sõjapidamise vajadustele. Mitte ühtki. Kõik praegu kasutusel olevad tankid pärinevad sisuliselt eelmisest ajastust, nende olemus ja kasutusviis pole muutunud esimesest maailmasõjast. Funktsionaalselt on tankid jäänud samasuguseks, muutunud on ainult väline kuju ja tehnika, aga mitte nende roll lahinguväljal.

See pime usk kõrgtehnoloogiasse ongi viinud selleni, et toodetakse järjest keerulisemat ja kallimat tehnikat. Jah, see tehnika võib olla oma konkurentidest selgelt parem, kuid see on liiga kallis ja raskesti hooldatav. Näiteks Nõukogude Liidus lõppes tankiarendus sisuliselt T-64 loomisega – see oli viimane tõeliselt hea tank. Kõik, mis tuli pärast seda, sh T-90M Prorõv, ei ole enam edasiarendus, vaid pigem degradatsioon. T-14 Armatat pole isegi mõtet mainida – see on nagu karikatuur T-64-st, täis allakäigu märke.

Sama tendents valitses läänes – rõhku pandi tehnikale, mis kuni 1970.–1980. aastateni oli tõesti parem, aga see toimus sageli muude omaduste arvelt. Tänapäevase sõja suur intensiivsus paljastab aga kiiresti selliste süsteemide nõrkused. See sunnib kogu kontseptsiooni uuesti läbi mõtlema: me vajame odavamat, kiiremini omandatavat, kergesti remonditavat ja lihtsasti kasutatavat tehnikat, mis siiski vastaks tänapäeva sõja nõudmistele. See tähendab kardinaalset muutust kogu kontseptsioonis.

See kehtib eriti tankide kohta, aga ka jalaväe lahingumasinate kohta. Kuigi jalaväe lahingumasinate puhul on olukord veidi parem, sest nende ülesanne on lihtsalt viia jalaväelastest koosnev dessant lahinguväljale. Näiteks Bradley ja CV90 saavad sellega väga hästi hakkama – neil on selge roll ja nad täidavad seda hästi. Aga ka seal tekib küsimus hinna ja kvaliteedi suhte kohta – need on kallid, mõnikord maksavad sama palju kui kaks Vene tanki. Nii et tuleb endalt ausalt küsida, kas see on mõistlik. Sama kehtib peaaegu iga teise riigi relvatoodangu kohta. Terve soomusmasinate kontseptsioon, olgu siis tankide või jalaväe lahingumasinate oma, vajab nüüd ümbermõtestamist, lähtudes sellest, mida me oleme Ukraina sõjas õppinud. Aga kontseptsiooni ümbermõtestamine tähendab uusi projekte, uusi prototüüpe ja uusi katsetusi – see pole asi, mida saab teha kahe aastaga. See on järgmise aastakümne ülesanne, kui muidugi leidub julgust seda teha. Kui seda ei juleta, jäädakse lihtsalt kinni vanadesse, esimese ja teise maailmasõja aegsetesse arusaamadesse, millele lihtsalt lisatakse tänapäevane elektroonika.

ruger kirjutas: ↑20 Apr, 2025 9:53 orkidele liigub tehnikat juurde....

Russia has reportedly deployed 6 missile carriers to the Black Sea—total volley up to 46 Kalibrs, monitoring groups say.

Stay vigilant. Air raid alerts may follow.

Russia is preparing a breakthrough into the Dnipropetrovsk region by May 9 to declare the end of "Special Military Operation" and the beginning of "Anti-terrorist operation" on the territory of Ukraine, - Ukrainian military reports.

Russian commanders are also talking about such plans among themselves - this information is also confirmed by prisoners.

Horrific. Ukraine’s state emergency service reports overnight that “Russia launched a massive combined strike on Kyiv.”

“According to preliminary data, 9 people were killed, 63 were injured and 42 were hospitalized, including 6 children.”

“There was destruction in residential buildings: the search for people under the rubble continues.”

hjl85 kirjutas: ↑24 Apr, 2025 5:12 Kiiev saab kõvasti pihta
https://x.com/natalkakyiv/status/191523 ... 42883?s=46

https://x.com/visegrad24/status/1915188 ... 19543?s=46