www.militaar.net

NICHTRAUCHER kirjutas:Kokkulepetest vaktsineerimispasside kohta
https://www.bbc.com/news/world-europe-56202645

USA toidu- ja ravimiamet andis neljapäeval heakskiidu külmutatud Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiini hoidmisele tavalisel farmaatsiakülmiku temperatuuril kuni kaks nädalat.

Mis läks sügisel võrreldes kevadega valesti? „Prognoose ei võetud väga tõsiselt,” ütleb professor Krista Fischer. Tema sõnul oleks reageerima pidanud juba oktoobri lõpus ja novembri alguses, kui nakatumiskordaja jõudis 1,5-ni. „Ja siis läksid arvud kõrgele ja püsisid seal,” lisab ta.

„Olukorrad olid erinevad,” kommenteerib Jüri Ratas, kuidas 2020. aasta kevadet ja sügist sama mõõduga enam võtta ei saanud. Kevadise eriolukorra ajal eelistati üleüldisi piiranguid, sügisel aga piirkondlikke. „Ja mingi aja need isegi töötasid, näiteks Tartus või Ida-Virumaal, kus oli mitu kollet. Soov oli hoida haridus ja plaaniline ravi avatuna,” toob Ratas esile muutunud prioriteedid. Nakatunute arvust oli olulisem küsimus haiglate koormus.

Kas pidanuks lähenema rangemalt? „Arutelu oli kogu aeg,” möönab Ratas. „Mis on nakatumisnäitaja, mida piirangud tähendaksid majandusele, mida sotsiaalsfäärile.” Ent erinevus oli endise peaministri sõnul ka ühiskonna käitumismustris.

Sellega on ka Fischer päri ja toob näite kevadest, kui põhimõtteliselt kogu ühiskond tuli piirangutega kaasa ja oli hirmul. „Isegi koera jalutades hoidsid inimesed kümme meetrit vahet,” toob Fischer näite, kuidas ettevaatlikkusega vaat et pingutati mõnikord isegi üle. „Aga see töötas,” märgib ta siiski.

Samal ajal ei näita kevadiste nakatumiste statistika võrreldes praegusega Fischeri sõnutsi päris terviklikku pilti. „Praegu testitakse rohkem. Aga kevade arvud võinuks vähemalt kolmega korrutada. Usun, et toona alahinnati tegelikku nakatunute arvu,” kommenteerib ta. Muidugi päris 1000-ni need arvud kevadel Fischeri hinnangul küündinud ei oleks. Ka praegu on tema hinnangul neid koroonapositiivseid, kellel jääb proov andmata. „Umbes pooled,” täpsustab Fischer.

Mis on kõige efektiivsem viis haiguspuhangu teket ennetada? Major Indrek Olveti kaitseväe 1. jalaväebrigaadist ütleb, et see on agressiivne ja operatiivne tegutsemine. „Kui vähegi kahtlustad, siis isoleeri ja testi ja veelkord testi,” rõhutab ta sõnu „isoleeri ja testi”. Olveti lisab: „Üks, mida oleme õppinud, on, et korrektne isikukaitsevahendite kasutamine on võtmetähtsusega tegevusi haiguspuhangute vältimisel.”

Maskid pole valik, vaid kohustus – selline, mida major Olveti hinnangul täidetakse väga suures osas korrektselt. Siseruumis on sõduri a ja o mask ette panna ning desinfitseerimispotsikuid leiab peaaegu igal sammul. „Paljud tegevused on juba kevadest sisse juurdunud. Aga eks aeg-ajalt tule ikka baasasju, nagu maski kandmine, meelde tuletada,” lausub major Olveti. „Inimene, ka sõdur,” rõhutab ta eriti oma viimast sõna, „kipub olema ikka nii laisk, nagu tal lubatakse olla. See käib inimloomuse juurde.”

Esimene nakatumine tuvastati 1. jalaväebrigaadis esimesel eriolukorra päeval – 13. märtsil. Möödus mõni päev ja uusi juhtumeid hakkas lisanduma nii ajateenijate kui ka tegevväelaste seas. „Juba enne esimese nakatunu tuvastamist oli selge, et kaitsevägi ei pääse,” sõnab major. Tegutsema pidi operatiivselt.

Meditsiiniohvitserid ja väeosade meedikud kutsuti oma sõjaaja ametikohale, töötati välja juhendid COVID-19 ja isikukaitsevahendite kohta, anti käsk brigaadi linnakutes (Jõhvis ja Paldiskis) isolatsioonialad ette valmistada, hakati tohutul hulgal proove andma. Ent kaitseväel oli ka eelis, mis tsiviilmaailmas puudub: võimalus inimesi kontrollida ja isoleerida.

Tapa sõjaväelinnaku ääremail on tosin koolimaja võimla suurust hoonet. Angaarid, kasarmud – funktsioone on neil mitu, kuid nendel hiiglaslike ristkülikute esialgne eesmärk on vajaduse korral majutada Eestisse saabuvaid liitlasüksusi. Kaitseväelased nimetavad neid RSOM-aladeks – lühend ingliskeelsest fraasist reception, staging and onward movement. Kui Eestis lahvatas pandeemia, said RSOM-majad teistsuguse eesmärgi: need täideti sadade vooditega ja valmistati ette sõdurite isoleerimiseks ülejäänud kaitseväelastest. Koroonahaiged ühtedesse majadesse, lähikontaktsed järgmistesse ja nii edasi. Major Olveti kommenteerib, et kõige rohkem on RSOM-aladel korraga jälgimise all olnud üle 60 koroonadiagnoosiga ajateenija.

Kui sõduri koroonaanalüüsi vastus on negatiivne, hoitakse teda kasarmus nagu haigeid ikka. Ent kuniks midagi pole veel teada, ootavad haigustunnustega ja nakatunute lähikontaktsetest sõdurid analüüsitulemust isolatsioonis – võimaluse korral kasarmus, kui seda võimalust pole, siis RSOM-majades.

Major Olveti arvates on kaitseväe süsteem koroonaga võitlemises ülejäänud Eesti omast edukam. Miks? „Minu hinnangul on kriisiolukorras sõjalise planeerimise ja otsuse vastuvõtmise süsteem efektiivsem ning väldib asjatut infomüra ja paralleeljuhtimist. Kindlasti aitas olukorra kiirele kontrolli alla saamisele kaasa kaitseväes kehtiv selge käsuliin,” kommenteerib major.

Võrreldes muu Eestiga oli kaitseväes kevadel nakatunuid vähem. Põhjus oli lihtne: haigust ei toodud linnakusse sisse. Ajateenijate väljaload peatati ning ka kogu muu isikkoosseis jäeti osaliselt kasarmutesse. Ent kui kevadel oli nakatumine vähene, siis sügisel tekkis teise laine ajal Jõhvi ja Tapa linnakusse mitu suuremat haiguskollet umbes paarikümne koroonahaigega. Meditsiinikeskused tegutsesid kiiresti, võtsid üksustelt ulatuslikult proove ja kolded saadi kontrolli alla.

Kogu aasta peale, kui koroona on Eestis olnud, on haiglaravi vajanud vaid üks ajateenija. Sedagi lühikest aega. Ükski tegevväelane majori andmeil haiglaravi vajanud ei ole. „Üsna üllatav on see, et päris paljud COVID-19 läbi põdenud ajateenijad on olnud kas väga väheste haigustunnustega või hoopis ilma haigustunnusteta,” lausub Olveti.

tympsa kirjutas:ennustamine on tänamatu tegevus, kuid pakun,et Soome ei jõua kunagi 14-päeva nakatumises 850 liigasse nagu Eestil praegu .
Soome nakatumine on praegu umbes 120 kandis, surmad miljoni kohta aga 10 korda väiksemad kui Eestil.

Koroonaviirusega nakatumise rekordeid tuleb iga päevaga juurde. Samamoodi teeb rekordeid haiglaravi vajavate patsientide arv. Kui praegu on Eestis koroona tõttu haiglates ligi 500 inimest, siis prognooside järgi võib see arv peagi küündida tuhandeni. See tähendab, et haiglasüsteem vähendab juba praegu plaanilist ravi ning üritatakse hoiduda selle täielikust sulgemisest.

Kaks nädalat tagasi oli haiglatel kasutada 728 voodikohta, millest 63 olid III astme intensiivravi voodikohad. Praegu on haiglatel Covid-19 patsientide raviks kasutada 779 voodikohta, millest 63 on III astme intensiivravi voodikohad.

Eilehommikuse seisuga viibis Lääne-Tallinna keskhaiglas (LTKH) ravil 73 Covid-19 patsienti, kellest kaks vajab III astme intensiivravi. Selline patsientide arv tähendab, et haigla Covid-19 voodikohtade hõive läheneb 90 protsendile ja tekkinud on vajadus täiendavate voodikohtade avamiseks Covid-19 patsientide raviks.

Täna avabki LTKH uroloogiaosakonna pinnal uue Covid-osakonna, kus on 14 lisavoodikohta. Selleks et katta avatavad voodikohad personaliga, peab haigla piirama plaanilist ravitööd uroloogia ja kirurgia erialadel. Plaanilise ravitöö arvelt vabanev personal hakkab tegelema Covid-19 patsientide raviga.

LTKH juht dr Arkadi Popov selgitas Postimehele, et olukord on hullemast hullem. Iga päev suhtlevad kõikide haiglate juhid omavahel ning nüüd käib juba patsientide ümbersuunamine haiglate vahel, et koormus oleks võrdne ning haiglad saaksid ka teisi haigeid vastu võtta. [...]

Tartu Ülikooli kliinikum piirab ka plaanilist ravi. Plaanilise statsionaarse kirurgilise ravi edasilükkumisel võtavad kliinikumi töötajad ise patsientidega ühendust. Ka Tartu Ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juhi professor Joel Starkopfi (pildil) sõnul on viimaste nädalate Covid-19 pandeemia olukord hullem kui kunagi varem. «Me näeme, et järjest rohkem suureneb nende patsientide hulk, kes jäävad haiglasse pikemaks ajaks,» lausus prof Starkopf. Riiklikult kajastatud arvudes on need patsiendid, kes vajavad isoleerimist, kuid pärast nakkusohtlikkusest vabanemist vajab aina suurem hulk edasist haiglaravi. «Patsient ei ole küll nakkusohtlik, kuid ta võib näiteks kopsude tõttu eraldi ravi vajada või ta on liiga nõrk, et haiglast välja saada,» selgitas ta. Prof Stakopf lisas, et sellised haiged võtavad ka märkimisväärse osa haiglaressursist, ning unustada ei tohi, et meedikuid pole endiselt suurel hulgal Eesti haiglatesse juurde tulnud.

Küsimusele, mida tähendab haiglasüsteemile see, kui inimesed ei pea piirangutest kinni, vastas prof Starkopf, et kui praegu vajab haiglaravi ligi 500 inimest, siis oodatav tõus on 800 patsienti üle Eesti, kuid see võib ka väga kiiresti tuhandeni tõusta.

«Praegu on haiglaravi ebaühtlaselt jaotunud. Suurem koormus langeb Põhja-Eestile, eriti Tallinnale,» ütles prof Starkopf. Kuigi tema sõnul elu näitab, kuidas jääb Lõuna-Eesti haiglate olukorraga. «Tasakaal on siin õhkõrn; kui tekib koroonakolle haiglas, hooldekodus või mõnes asutuses, ­osutub pilt väga kiiresti teistsuguseks,» tõdes ta. Kui Tallinna haiglad on ülekoormatud, siis on juba teoreetiliselt arutatud, et patsiente saaks Lõuna-Eestisse ümber paigutada. Praegu selleks praktilist vajadust veel ei ole. Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar selgitas Postimehele, et Tallinna mõlemad keskhaiglad ja Põhja-Eesti regionaalhaigla hakkavad täituma võimete piirini. Kuna puhang on eriti kontsentreerunud Tallinnasse ja Harjumaale, on see ka üsna loogiline. «Tallinna haiglate puhul tuleb meeles pidada, et nad võtavad ka mujalt haigeid sisse. Nende haiglate täitumine avaldab mõju ka teistele haiglatele,» lisas Lutsar.

Starkopfi sõnul on taas näha 40-, 50- ja 60-aastaste koroonapatsientide hulga suurenemist, kes põevad koroonaviirust väga raskelt. «Praegu on suurem osakaal üle 70-aastastel, kuid nooremate osakaal tõuseb juba,» selgitas prof Starkopf. Kui vaadata graafikut, siis on üle 80-aastaste seas koroonaviirusega nakatumine väiksem kui kõikides teistes vanusegruppides. «Oma mõju on vaikselt avaldanud ka vaktsineerimine,» selgitab prof Starkopf. Kuigi ta leiab, et suuremat mõju on näha alles kahe-kolme nädala pärast.

Peeter kirjutas:AMvA: Ära seo mind Trummiga. Me oleme erinevad inimesed.
Aga see su jutt laenusulgedega ehtimisest ei kõlba koera saba allagi.
Kui sa oled ka üks neist, kes end lõhki on laenanud, või tunned rebenemise ohtu, siis muidugi on see sinu arvates kohatu. Tea kas see edasine jutt just sulle on, aga kui ikka laenuleivajutt närvi ajab, siis alusta sellest, et lõpeta autolaen ära ja võta odavam auto. Seejärel maksa pesumasin välja, ja mõtle järgi kas sulle on ikka 800eurist uus telefon taskukohane. Kellel mis asjad ja kus ja millises järjekorras, aga igaüks peab ikka ise oma asjades selgusele saama. Eks ta kõva egolaks ongi ju inimesele, kui järsku selgub, et polegi kõva mees, vaid kõik on vuhvel ja võlts ja laenupeale. Ja eks ta siis tavaline ole, et (vähemalt alguses), et kõik teised on süüdi.

mutionu kirjutas:Vaktsineerimisest.
Eile, lõuna paiku, tehti AstraZeneca esimene süst. Õhtul oli kõik OK. Öösel surin, temperatuur lasi edasi-tagasi nagu ameerika mägedel. Praeguseks on stabiilne 37 - 38. Eks näeb, mis edasi saab.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4939 koroonaviiruse testi, ehk 23,4 protsenti testide koguarvust. Suri kaheksa inimest.

26.01/ 4840 (+357)/ 7.4%/ 21/ 392/ 409/ 541/ 27180 (diagnoositud haigete arv ületas 41300 piiri)

Kriku kirjutas:Tüüpiline Ratta jama Ma olen nõus ka akf-iga, kes eespool ütles, et praegu opositsiooni jõudnud erakondadel pole midagi ärbelda, sest sügisel olid nemad jorutajad.

Kriku kirjutas:Jah, olukord, milles valitsus jorutab, aga opositsioon tegutsemist nõuab, oleks kokkuvõttes parem olukorrast, milles valitsus jorutab ja opositsioon ootab, et valitsusele säärde karata, kui too tegutsema peaks.

Kriku kirjutas:Jah, olukord, milles valitsus jorutab, aga opositsioon tegutsemist nõuab, oleks kokkuvõttes parem olukorrast, milles valitsus jorutab ja opositsioon ootab, et valitsusele säärde karata, kui too tegutsema peaks.