NATO artikkel 5

[Aixc]

UK to permanently station 1,000 military personnel in Poland from 2017
http://www.theguardian.com/uk-news/2016 ... -from-2017

Britain will permanently station 1,000 military personnel in Poland from next year, Poland’s defence minister has said, in an apparent contradiction of an announcement by Britain about plans for temporary exercises on Polish soil.

On Wednesday, the British defence ministry said London would send 1,000 military personnel to take part in defence exercises in Poland, as part of an agreement with Warsaw to strengthen security ties.

But Poland’s Antoni Macierewicz told Catholic broadcaster Radio Maryja on Thursday that Poland and Britain have agreed at a meeting of foreign and defence ministers in Scotland that a number of troops would stay in Poland permanently.

[alari]

http://arvamus.postimees.ee/3481353/eks ... -kaks-kuud

Viimastel kuudel on vene meedias palju juttu sõjast läänega. Millega see on seotud ja millised võiksid olla tõenäolised stsenaariumid, räägib Postimehele vene sõjaline ekspert ja endine kaadriohvitser Vladimir Bekiš.

Kahjuks pole täismahus kättesaadav

Lisan täisteksti. Troll
Viimastel kuudel on vene meedias palju juttu sõjast läänega. Millega see on seotud ja millised võiksid olla tõenäolised stsenaariumid, räägib Postimehele vene sõjaline ekspert ja endine kaadriohvitser Vladimir Bekiš.

-Viimasel ajal on vene trükimeedias ilmunud palju artikleid sõjast. Hiljuti sattusin lugema ühte, kus kirjeldatakse, kuidas Vene sõjavägi purustab Prantsusmaa ja Itaalia, teises artiklis kirjutab autor sellest, et Suurbritanniale ja Californiale on tarvis heita tuumapomm, kolmandas sellest, kui kerge on hävitada saksa armeed juba piiridel. Kellele ning milleks on seda sõjapropagandat tarvis? Miks see on just viimastel kuudel esile kerkinud?

Põhjusi on mitu, peamine neist on võimude püüd kinnitada rahvale, et nad on kõige tugevamad, kõige julgemad ja võitmatud, lisaks on võimud iga hetk valmis kasutama kõiki relvi, mis nende arsenalis on. Teine oluline põhjus on Venemaa nõrk majanduslik olukord ja olematud tulevikuperspektiivid. Kolmas põhjus on impeeriumi «fantoomvalud» – kahetsetakse Nõukogude Liidu lagunemist. Ma mäletan hästi, kuidas nõukogude ajal kirjutati ajalehtedes, et kui vaja, lööb nõukogude armee kõik 48 tunni jooksul puruks ja tankid seisavad La Manche’i kaldal, Pariisi võtavad meie tankidiviisid ära ühe päevaga. Praegu on Venemaal suur igatsus Nõukogude Liidu järele, mida kõik nii hirmsasti kartsid, igatsus jõu ja võimsuse järele, mis asendab rahva heaolu ja majanduse õitsengu.

Majanduslik olukord on halb. Venemaa eelarve sõltub 60 protsendi ulatuses nafta ja gaasi müügituludest. Möödunud aasta eelarve tehti arvestusega, et naftabarrel maksab 80 dollarit, kuid tegelikult kujunes hind tunduvalt madalamaks. Tänavuse aasta eelarve tehti arvestusega, et barrel maksab 60 dollarit, hiljem korrigeeriti seda 50-le, kuid praegu maksab barrel alla 30 dollari! Saamata jäävad tohutud summad, mida ei ole kuskilt mujalt võtta. Isegi kui nafta hind tõuseb 45 dollarile, pole tohutu suurel maal ikkagi mingeid tulevikuväljavaateid.

Tegelikult on Venemaa statistika järgi esirinnas näiteks selles osas, kui palju tuleb aastas kõrgkoolidest insenere. 460 000 aastas, just kui tohutu potentsiaal. Paljud usuvad tänaseni, et vene inimene on leiutanud kõik, alates lambipirnist kuni lennukini. Kuid vaadake näiteks 2015. aasta kümne olulisema teadussaavutuse ja leiutise nimekirja – seal pole ühtegi vene leiutist ega saavutust. Venemaa ei suuda ülejäänud maailmaga tempot pidada ja kui valitsus seda mõistab, siis hakatakse otsima muid lahendusi.

Kuid millised saavad olla need lahendused? Kumminuiad, et sundida end austama oma riigi elanikke. Välismaalasi hirmutame hävitamisega. Just sellepärast hirmutataksegi, et vene tankid tungivad Euroopasse ning Californiale visatakse tuumapomm. Valitsus on pannud rõhu militariseerimisele. Koolides taastatakse isegi VTKsid («Valmis tööks ja kodumaa kaitseks»). Ühiskonda harjutatakse mõttega, et sõda on võimalik ja võib-olla ka möödapääsmatu. Inimelu hinnatakse läänes ja Venemaal erinevalt, viimases pole seda kunagi eriti kõrgelt hinnatud. Põhimõtteliselt naaseb vana nõukogudeaegne mentaliteet: rahvast on palju, temaga võib teha mida tahes, ta kannatab kõik välja.

-Oletame, et Venemaa ning NATO vahel puhkeks konventsionaalne konflikt. Millised stsenaariumid oleksid teie arvates kõige tõenäolisemad?

Venemaal on võimas armee, kuid relvastus on vananenud. See on üks põhjusi, miks otsustati siduda end Süüria konfliktiga. Süüria kujutab endast suurepärast polügooni, kus on võimalik kontrollida vene relvade efektiivsust ja kvaliteeti. Kas mäletate sõda Gruusiaga? Vene sõjavägi näitas end väga nõrgana. See on ka põhjus, miks järgnevalt on Putin armee tugevdamisele sedavõrd palju tähelepanu pööranud. Käimas on sõjaväe ümberrelvastamine, kuid see on väga keeruline, kuna Venemaa on tehniliselt ülejäänud maailmast maha jäänud ning pärast Krimmi anneksiooni kehtestatud lääne sanktsioonid piiravad juurdepääsu lääne tehnikale.

Sõja korral jääksid löögi alla Venemaa lähinaabrid, kuid lühikeseks ajaks. Pika konflikti jaoks pole Venemaal ressursse. Armee koosneb suuresti kutsealustest, väljaõpe on neil puudulik. Venemaa teeks panuse lennuväele, üritaks hävitada infrastruktuuri, lennuvälju, rivist välja viia sidet ning segada vene maavägedele vastu liikuvate vastase vägede ümberpaigutamist. Süüria konflikt on näidanud, et 40 protsenti tiibrakettidest ja lennukipommidest ei tööta. Praegu käib töö tehastes, kus toodetakse tiibrakette kolmes vahetuses, et vananenud moona kiirkorras välja vahetada. Kui konflikt NATO riikidega puhkeks, siis variseks Venemaa 1,5–2 kuu jooksul kokku, kuna ressursse suureks konfliktiks ei jätku.

-Mõni kuu tagasi demonstreeris Vene armee telekanal Zvezda «kogemata» ülisalajase tuumatorpeedo projekti, mis on võimeline hävitama ookeani ääres paiknevad lääneriikide linnad. Kuid see seaks ohtu ju ka Vene riigitegelaste ja ametnike kinnisvara ning nende lähedased, kes sellistes linnades elavad. Kas niisugused demonstratsioonid on lihtsalt bluff?

Seda tehti meelega ning seal polnud mitte mingeid salajasi andmeid. Maailmale taheti näidata, et meid on tarvis karta. Tuumatorpeedo väljatöötamine algas juba nõukogude ajal; vene inimestel on unikaalne kalduvus välja mõelda asju, mis kellelegi teisele pähe ei tule. Nõukogude Liidu ajal mõeldi Hruštšovi korraldusel välja orbitaalne rakett, mis ei lendaks Ameerikasse mitte üle põhjapooluse – see on lühem tee –, vaid ümber lõunapooluse, tehes täistiiru ümber maakera ja tabades Ühendriike sealtpoolt, kust keegi ei oota. Selle süsteemi väljatöötamine oli kallis, juhtimine keeruline, kuid see töötati välja ja võeti relvastusse.

Ka tuumatorpeedoga on nii, et selle juhtimine on väga keeruline. Põhimõtteliselt oleks see allveelaevasuurune. Kõigepealt tuleks torpeedol ujuda üle ookeani Ühendriikide rannikule ning eksimisruumi ei tohi seejuures olla isegi mõnikümmend kilomeetrit. See on väga keeruline, kuna inertsiaalne navigatsioonisüsteem ega satelliitnavigatsioon ei ole sedavõrd täpsed: torpeedo peab aeg-ajalt koordinaate täpsustama. Selleks tuleks iga kord pinnale tõusta, kuna raadiosignaalid ei tungi 400–500 meetri sügavusele ookeanipõhja. Loomulikult oleks seda süsteemi võimalik juhtida allveelaevalt ja Nõukogude Liidus isegi loodi vastav juhtimissüsteem. Kuid see tähendab suuri ja võimsaid antenne, mida oleks kerge avastada ja hävitada. Põhimõtteliselt sobib Zvezda näidatud tuumatorpeedo üksnes koduperenaiste hirmutamiseks.

Inimesed, kes seisavad võimule lähedal, räägivad, et «tsaaril on katus ära sõitnud» ning ta ise peab end samuti üleval nagu segane. Kuid nendel inimestel pole muud valikut kui temaga lõpuni olla, kuna Putin on võimueliidile andnud kõik, mis neil on.

-Garri Kasparov on korduvalt hoiatanud, et kui nafta hind peaks langema alla 20 dollari barreli eest, võib Putinilt oodata mida tahes. Kuidas te kommenteeriksite? Mida võib üldse Putinilt oodata?

Ma olen Kasparoviga nõus: Putinilt võib oodata mida tahes. Praegu käib analüütilistes instituutides FSB, Teaduste Akadeemia, kaitseministeeriumi ja sõjatööstuse juures kõva töö. Kuid nendes ei ole piisavalt inimesi, kes oleksid võimelised tegema korralikke tulevikuprognoose, kuna vana analüütiline koolkond on katkenud, uusi strateege, kes suudaksid mitu käiku ette mõelda, pole peale kasvanud.

Tänapäeval tehakse seda kõike juba numbriliste meetoditega, arvutiprogrammide ja superarvutitega.

Läänes mängitakse pidevalt niisugused olukorrad läbi: käib pidev sõjalis-poliitilise situatsiooni modelleerimine, ka mitmesugused konfliktid mängitakse läbi. Sama kehtib majanduse ja nafta hindade kohta. Muide kõige võimsam arvuti on hoopis hiinlastel, ameeriklased plaanivad tuleval aastal tööle saada veel võimsama.

Venemaal sellist võimekust pole, loodetakse ajudele, kuid ka ajusid ei jätku enam. Esitatakse ülesanne: naftabarrel maksab 20 dollarit, millised oleksid riigi sissetulekud? Mängitakse läbi mitmesugused arengumudelid, kuid kõik jõuavad üheni: pole raha palkadeks, pensioniteks ega jätku ka enam sõjaväele, ehkki sõjalisi kulutusi ei kavatse keegi vähendada. Varsti pole enam raha millekski.

Ja ainuke, millele loodab Putin: vene rahvas pingutab jälle püksirihma ja hoiab endal kartuliga hinge sees. Praegu kõlab igal pool: «Pingutage rihma!» Venemaal on vaja sõda – selle arvele saab kirjutada kõik vead ja puudused.

Vladimir Bekiš on sündinud 1958. aastal Ukrainas
Lõpetanud Moskva Füüsikatehnilise Instituudi ja Možaiski-nimelise sõjaakadeemia Leningradis
Teenis 12 aastat raketivägedes, töötas sõjalistes uurimisinstituutides, arendades raketikaitsesüsteeme
Sõjaväest lahkus 1990. aastate algul, pärast seda töötanud naftakompaniides Venemaal, Aasias, Lähis-Idas ja Lõuna-Ameerikas.

[vk1]

ma olen juba varem korduvalt tsiteerinud saksa bundestagi saadiku abi, nüüd siis bundesveeri tulevikust

The Defense Ombudsman of the Bundestag presented his annual report today and used the occasion to state that 2016 must be a turning point for the Bundeswehr due to the lack of personnel and materiél that has become obvious over the last two years of increasing demands after decades of drawdown and skimping on procurement, despite considerable modernization in many fields and some revisions already being made, like increasing the number of tanks and other equipment again. He pointed out that even though the defense budget is planned to increase from currently 33 to 35 billion Euro in 2019, the share in the GDP would in fact reduce from 1.16 to 1.07 percent. While there's wide agreement that the NATO target of two percent would be spending money in search of application given the disparity between German economic power and security commitments, he suggested aiming for 1.2 might be a good idea in light of the world looking as it does.

Defense Minister Ursula von der Leyen was ready for this and boldly announced that she was going for a total of 130 billion Euro in procurement until 2030, which would amount to an average of nine billion per year; for reference, current plans until 2019 foresee five billion per. The grand structural overheads for systems would be completely abandoned in favor of the novel idea of procuring according to the needs of the force, though some numbers are still being mentioned.

Notably, for the Panzergrenadier battalions to be fully equipped again like their Panzer brothers, in addition to the 350 Pumas on order 200 Marders are to be upgraded again and stay in service until 2025, a decision for new acquisitions to be made then (everybody got really curious when a three-star repeated the exact same phrase after being asked if this would mean more Pumas; I suppose they don't want to make that call ten years out). We'll have a Rheinmetall representative tell us about proposed upgrades for both Leopard and Marder in a couple weeks, which was in fact the first I ever heard about the latter when we made the appointment some time ago.

There has of course been debate about increasing Bundeswehr strength somewhat again for some time now, and the MoD intends to present a new model in March. The grapevine says it will not reach 200,000 though, which is just realistic since even now actual strength is only 177,000 rather than the 185,000 called for. Obviously the acquisition plans are merely a nice intention at this point, too, and even if they're passed with no major cuts this term, there's a lot of time until 2030; but political conditions are currently uniquely advantageous, with even public opinion majority support for increasing the defense budget and troop strength.

http://www.tank-net.com/forums/index.ph ... try1222061

[Fucs]

Stoltenberg: NATO vajab Venemaaga lugupidavaid suhteid
28. jaanuar 2016 13:39

NATO peasekretär Jens Stoltenberg väljendas lootust konstruktiivsele koostööle Venemaaga, seda vaatamata lahkarvamustele.

«Venemaa on meie suurim naaber,» ütles peasekretär NATO aastaaruannet esitledes.

«Me vajame Venemaaga suhteid, mis rajaneksid vastastikusel lugupidamisel. NATO jõudude tugevdamises ja koostöös Venemaaga ei ole mingit vastuolu. Tõepoolest, vaid tugevatena saame me arendada konstruktiivseid suhteid,» lausus Stoltenberg.

NATO peasekretär sõnas samuti, et allianss jätkab Ukraina, Gruusia ja Moldova toetamist, et need saaksid «välissurvele paremini vastu panna».

http://bit.ly/1SMdwUX

[virguja]

Mul on tunne, et meile oleks väga kasulik kui praegune situatsioon ära fikseeritaks, liitlaste märgiline kohalolek on olemas, piisavalt piiritletud, et mitte VF poolel õigustatud ärevust tekitada. Edasine on meie enda teha. Hambuni relvis, rahvusühtsus, sõbralikud omavahel ja lugupidavad vastaspoole suhtes.
Jep, Stoltenbergi kasutatud 'lugupidavad' on sõna omal kohal.

Siin on pikemalt juttu:
"NATO enlists ‘Ostpolitik’ expertise to deal with Moscow – POLITICO" < http://www.politico.eu/article/nato-ost ... ng-report/ >
... is looking to reduce the chances of risky military flare-ups ...

[Fucs]

Kirdekorpuse juht: me suudame reageerida väga kiiresti
29. jaanuar 2016 19:23

NATO kohta väga kiires tempos ehk vaid veidi üle aastaga on kahekordistunud Baltimaade ja Poola julgeoleku eest vastutav Kirdekorpus ning tööle saadud rahvuslikud staabielemendid, mis on kriisi korral valmis abivägesid vastu võtma. «Näete, kui kiire NATO on!» kiitis Kirdekorpuse sakslasest ülem kindralleitnant Manfred Hofmann intervjuus Postimehele.

- Kirjeldage palun pisut muudatusi, mida on seoses Ukraina sündmustega tekkinud julgeolekuolukorra muutus tähendanud Kirdekorpuse tööle?

On üldine arusaam, et meil on NATO idapiiril uus tegutseja – see on Kirdekorpus. 2014. aasta Walesi tippkohtumise järel alustasime tohutut tööd oma võimekuse suurendamiseks.

Organisatsioonilisel tasemel saime uue rahuaja vormi, mis tähendas sajaprotsendilist personalikasvu varasemalt 200 töötajaga madala valmisolekuga korpuselt 200 uue töötaja võrra. Nüüd on meid umbes 400. Praeguse seisuga on Kirdekorpuses esindatud 21 NATO ja kaks partnerriiki.......
Artikkel jätkub.....

Kõigi Postimehe artiklite lugemiseks liitu Postimehe digimaailmaga!

http://bit.ly/1nXSNAZ

[saksingj]

Mis tähendab 400 töötajat? Küsimus, mis on tähtis, et kui palju (tuhandetes) on seal sõdureid, kui palju on tanke, hävitus- ja pommituslennukeid, suurtükke? Võibolla need 400 töötajat on kontorirotid?


Need "kontorirotid" on professionaalsed valitud staabiohvitserid ja -allohvitserid (sh ka EKV teravamad pliiatsid)..
Ühtlasi on see ka ainus nn "idakompetentsiga" (ja art.5-le orienteeritud) NATO korpusestaap..
(by Borja)

[kaugeltuuriv]

Noh ma sain aru,et mõeldi staabielementides olevaid ohvitsere-sõdureid.Usun,et kui NATO koduleheküljel veidi tustida,siis saab ka Kirdekorpuse suuruse teada.
Minu mäletamist mõõda on selles Poola soomusdiviis,üks meh.brigaad Taanist,Briti brigaad ja midagi oli vist ka Saksamaalt+siis sinna otsa Balti riikide relvajõud.Kas meie skaudid otseselt ei ole ka sellele allutatud?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kirdekorpuse kodukas: http://mncne.pl/

Ja nood eespool mainit 400 "töötajat" teenivad siin:

[kaur3]

vk1 Saksamaa teema lisaks.

On 27 January, von der Leyen presented a major defence equipment procurement and MRO package for the next 15 years to German parliament at €130 billion, an average yearly investment of some €8.6 billion up until 2030, compared with the current level of €4.7 billion; identifying about 1,500 individual measures the MoD wants to take by 2030.

This plan calls for an immediate increase of land systems numbers, including 320 LEOPARD 2 MBTs (from 225); 248 FENNEK reconnaissance vehicles (from 217; operational in Afghanistan; and beginning in May, also to be used in the Bundeswehr’s next combat mission in Mali); 402 BOXER 8x8 APCs (from 272) to 402; and 101 PzH 2000 self-propelled howitzers (from 89). Additionally, up to 192 MARDER IFVs could be retained in service, alongside the already planned 342 PUMA IFVs. The planned upgrade to the fleet of armoured vehicles is breath-taking. Von der Leyen aims to acquire a total of 1,300 BOXER and FOX heavy armoured transport vehicles, a number which could still go up. Included in this are close to 900 older FOX transport vehicles and the 402 aforementioned newer BOXERs.

http://www.miltechmag.com/2016/02/a-new ... order.html

[kaur3]

RANDi analüüs USA maaväe ees seisvatest väljakutsetest peale pikaajalist COINi pidamist, kus juttu ka Venemaast.

In event of a direct confrontation between U.S. and NATO forces and Russia in the Baltics, the Russians have a signi cant capability edge, particularly given that they would be ghting in their own backyard. Key Russian capabilities include:

• a robust anti-access and area denial capability that includes advanced air defenses, ranging from the Verba MANPADs to the mobile Pantsir gun-missiles system to the 250- to 400-km range S-400 Triumf air defense system (Keck, 2015)

• avarietyofmultiplerocketlaunchersystems,includingtherela- tively short-range TOS-1 220mm with thermobaric warheads that was used extensively in the wars with Chechnya (Grau and Smith, 2000), the BM-21 Grad 122mm multiple rocket launcher used
in Ukraine on both sides, and the BM-30 300mm long-range multiple rocket launcher; the BM-30 in particular could present signi cant challenges because it outranges the U.S. Army’s MLRS and M-142 High-Mobility Artillery Rocket System ring guided multiple launch rocket systems (Gordon et al., 2015, p. 297)

• electronic and cyberwarfare capabilities (Heickero, 20108)

• robust national and military intelligence services

• special forces (Spetznaz) in large numbers (brigades) (Larrabee,
Wilson, and Gordon, 2015, pp. 6, 44)

• sophisticated naval and air force systems

• nuclear weapons (Sokov, 2014)

• advanced ground systems, including ATGMs, new armored
systems with advanced reactive armor and (potentially) active protection, and tank and infantry ghting vehicle long-range cannon tube-launched missiles e ective against vehicles and low- ying helicopters at ranges up to 8 km in some versions

http://www.rand.org/content/dam/rand/pu ... _PE184.pdf

[Fucs]

Seda on arutatud mitmel pool aga panen siia, sest sobib kõige rohkem kauri posti jätkuks


USA mõttekoja raport: NATO ei suuda Baltikumi Venemaa eest kaitsta
3. veebruar 2016 19:44

Värskelt avaldatud uurimuse tulemused näitavad selgelt, et täna ei ole NATO valmis Balti riike agressori sissetungi eest kaitsma. Olukorra parandamiseks piisab heidutusmeetmete taseme tõstmisest.

Ameerika Ühendriikide mõttekoja RAND Corporation eestvedamisel viidi 2014. ja 2015. aastal läbi mitmeid sõjaolukorra simulatsioone, mis nägid ette Venemaa sissetungi Baltikumi. Ekspertide osalusel peetud «sõjamängude» tulemused näitasid, et kõige pikem aeg, mis Vene vägedel kuluks Tallinnasse või Riiga jõudmiseks, on 60 tundi.

«Praegusel juhul ei suudaks NATO edukalt kaitsta oma kõige haavatavamate liikmesriikide territooriumeid,» tõdetakse uurimuse kokkuvõttes. Need kõige haavatavamad ongi kolm Balti riiki – Leedu, Läti ja Eesti.

Taoline lüüasaamine jätaks mõttekoja hinnangul alliansile vähe valikuid ning needki on halvad. Koda loetleb mõned neist: verine vasturünnak Baltikumi vabastamiseks, mis võib eskaleeruda suuremaks konfliktiks või vähemasti lühiajaline lüüasaamise tunnistamine. Viimasel oleks tõenäoliselt aga tõsised tagajärjed nii NATO-le kui siinsetele inimestele.

Olukorra parandamine ei nõua koja hinnangul aga just liigsuurt pingutust. Simulatsioonid näitasid, et umbes seitsme sõjalise brigaadi kohalolek aitaks Venemaa vägede vaba tegutsemist Baltimaades suuresti takistada. Kolm üksust peaksid olema raskerelvastusega, seda nii õhus kui maal, ning valmis kohe agressorit ründama.

Koda usub, et vägede kohalolek ei annaks Venemaale enam nii vabasid käsi, sest sissetung Balti riikidesse tähendaks pikka, tõsist ja kindlasti ka kulukat sõda palju jõukama NATO vastu. Sealjuures ei peaks kõik väed olema statsionaarselt kohapeal, ka nädalase hoiatuse korral peaks NATO olema võimeline need väed Baltikumi saatma.

Heidutustaseme tõstmine Baltikumis läheks alliansile iga aasta maksma ligi 2,7 miljardit USA dollarit.

http://bit.ly/1nNrWYA


Uuring: Venemaa vallutaks Balti riigid kolme päevaga, NATO idaserva tugevdamiseks on vaja miljardeid dollareid
03. veebruar 2016 19:23

NATO idaserv on haavatav ning kui Venemaa sooviks Balti riike vallutada, käiks see kiirelt. Et halvimat stsenaariumit ära hoida, tuleks NATO idaserva tugevdamiseks suurendada kaitsekulutusi aastas 2,7 miljardi dollari võrra.

Kui Vene väed siseneks Baltikumi homme, sõidaksid nad NATO vägedest üle vähem kui kolme päevaga. NATO ei suuda edukalt kaitsta oma territooriumi kõige haavatavamat ala, jõuti järeldusele sõjamängude uuringust, mille viisid läbi USA ohvitserid ja tsiviilametnikud, vahendab Foreign Policy.

Kuna Venemaa on pärast Krimmi annekteerimist ja separatistide toetamist Ukrainas hakanud jõudsalt suurendama kaitsekulutusi, mängiti läbi stsenaarium, kus Venemaa tungib Baltikumi.

Aastatel 2014 ja 2015 peetud sõjamängudest selgus, et Vene väed vallutaksid Tallinna või Riia 36-60 tunni jooksul. Võitluses Venemaaga nappis NATO liitlasvägedel relvastust ja ka õhuväed ei suutnud peatada Vene vägede liikumist. Tulemuseks oli NATO vägede raske kaotus.

Edasine olukord jätaks NATOle ainult halvad võimalused: vasturünnak Venemaa suunas tähendaks sõjalise konflikti eskaleerumist ja suuremat agressivsust Venemaa poolt. Teine võimalus oleks NATOl ähvardada Venemaad suure rünnakuga, millele järgneks ilmselt Venemaa ähvardus kasutada tuumarelva.

Kolmas võimalus oleks kaotust Venemaale tunnistada ja ajutiselt kaitseseisundisse minna, jättes NATO hambutusse olukorda.

Sõjamängudest selgus, et NATO liitlasvägedel oleks halbade stsenaariumite vältimiseks võimalus tugevadada kaitset NATO idaserval, tehes Moskvale kindlalt selgeks, et Baltikumi nii lihtsalt vallutada ei saa. Nimelt selgus, et oluliselt tuleks suurendada nii raskerelvastuse, maa- kui ka õhuvägede hulka. Lisavarustus eeldaks 2,7 miljardit dollarit lisakulu aastas.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=73591877

[ruger]

Tšehhid on oma kaitsevõimekust tugevasti üle vaatamas ja uuendamas

The concept of development of the Czech Armed Forces assumes that defence expenditure is to be doubled, and defined by a total amount exceeding the sum of CZK 460 billion (17 billion euros). Majority of the assets above is to be used for the purpose of acquisition of the new equipment and weapons. According to the assumptions, new helicopters, infantry fighting vehicles and aircraft are to be acquired. Secondly, Prague also plans to create a new air-defence system. It is also planned to increase the number of troops in service, including the active reserves – 7-10 thousand more troops are to be a part of the Czech Army now.

http://www.defence24.com/298176,czech-r ... -new-units

[Aixc]

Washington saadaks uue rasketehnika Ida asemel Lääne-Euroopasse
http://maailm.postimees.ee/3577383/wash ... euroopasse

Kava 21. sajandi moodsaks konventsionaalseks heidutuseks nimetanud Lute ütles eilsel pressikonverentsil plaani tutvustades aga, et tema kodumaa administratsiooni plaan näeb ette küll senisest rohkem õppusi Euroopas, kuid relvastatud brigaadi lahingutehnika ja varustus toodaks peamiselt Lääne-Euroopasse.

Lute nimetas üheks selle põhjuseks raskerelvade transpordiks vajaliku taristu puudumist Ida-Euroopa liitlasriikides. Ka on suursaadiku sõnul oluline, et Euroopasse toodavat raskerelvastust oleks konflikti korral võimalik paindlikult kasutada ja kiiresti soovitud kohta toimetada.

[Fucs]

Ühendkuningriik saadab Läänemerele viis sõjalaeva
ERR/BNS

Ühendkuningriik on otsustanud saata Läänemerele viis sõjalaeva ning lisaks kuni 6000 sõdurit piiririikidesse paigutavatesse NATO üksustesse, kirjutab ajaleht The Guardian.

Leht kirjutab, et Ühendkuningriik kavatseb saata NATO laevastikku fregati Iron Duke, ühe hävitaja ning kolm miinitraalerit ning kokku 530 mereväelast.

Ühendkuningriigi kaitseminister Michael Fallon teatas enne Brüsselis algavat NATO kaitseministrite kohtumist, et Ühendkuningriik saadab oma laevad NATO laevastikku esimest korda pärast 2010. aastat.

Suurendades oma panust saadab Ühendkuningriik meie vaenlastele tugeva sõnumi sellest, et me oleme valmis vastu seisma igale ohule ning kaitsma liitlasi, sõnas Fallon.

Ka kirjutab The Guardian, et ilmselt saadab Ühendkuningriik kuni 6000 sõdurit NATO üksustesse, mis hakkavad paiknema kuues Venemaaga piirnevas alliansi liikmesriigis.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/3f88fb ... -sojalaeva