www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Äkki peaks sissejuhatuseks määratlema riigikaitselise tähtsusega objektid ja nende rajamiseks normid/tingimused/kooskõlastuse korra?
Kui Narva piiripunkti rekonstrueeritakse ja selliseid nõudeid pole, siis ehitataksegi nii nagu tsviil/RA kasutuseks mugav on (klaasist ja plekist putkad) ja valmiv objekt on kergesti vallutatav/neutraliseeritav.
Või on tema õhkimine väga töö- ja lõhkeainemahukas või kõrget kvalifikatsiooni nõudev, kuna konstruktsioonis pole vastavaid kohti ette nähtud, asja kokku laskmine eeldab kõrge tasemega lõhkajaid ja materjale, mida tekkivas segaduses ei pruugi olla (näide täna ehitatavad sillad).

Ehitiste tehniliste nõuete kooskõlastamise vajadusest riigikaitsega seotud punktide osas on juba arutletud siis, kui hekseldati "tuumavarjendit". Kõik olid nõus ja pole vaja uuesti alustada ...
Täpsustav küsimus - kas ksf Kapten Trumm tahaks ehitada Narva silla ette täismahus betoonist kaitsesõlme koos laskepesadega?

Tagantjärele (polnud ennem võimalik sõna võtta) mõned mõtted PV reservist ja sõjaväestatud üksustest.
a) Kas PV sõjaliste struktuuride olemasolu parandaks eelhoiatuse aega? Ilmselt mitte, sest infot tuleb koguda nagunii nendel, kel selleks võimalus. Mingi eriline PV luuresalk Venemaal...?
b) Kas sõjaväestatud üksus annaks kiirema reageerimise? Ainult siis, kui mehed istuks pidevalt koti otsas ja jõe kallastel oleks alaliselt mehitatud kaitsepositsioonid. Kui üksused oleks oma alalistes väljaõppe kohtades, siis on nende (ja PV reservi) reageerimise aeg samaväärne Kaitseliiduga. Vahe ainult selles, et nende asukohad on kaudtule ulatuses ning vajadusel blokeeritavad eriüksustega, samal ajal kui kaitseliitlasi keegi üksikult varitsuste ja suurtükkidega taga ajama ei hakka.

Täpsustav küsimus - kas ksf Kapten Trumm tahaks ehitada Narva silla ette täismahus betoonist kaitsesõlme koos laskepesadega?

Miks mitte? Noh vähemalt korralikud betoonist hooned, mitte klaasist ja plekist kõrgehitised.

Tagantjärele (polnud ennem võimalik sõna võtta) mõned mõtted PV reservist ja sõjaväestatud üksustest.
a) Kas PV sõjaliste struktuuride olemasolu parandaks eelhoiatuse aega? Ilmselt mitte, sest infot tuleb koguda nagunii nendel, kel selleks võimalus. Mingi eriline PV luuresalk Venemaal...?

Seda pole keegi üritanudki väita, et eelhoiatust parandab (kuigi PV-l on ka oma luureinfo kogumine olemas).
Parandab see üllatustele reageerimist. No ei lenda nipsust see briti pataljon Narva, selleks läheb mitmeid ja mitmeid tunde. Kui national caveats vahele ei sega.

b) Kas sõjaväestatud üksus annaks kiirema reageerimise? Ainult siis, kui mehed istuks pidevalt koti otsas ja jõe kallastel oleks alaliselt mehitatud kaitsepositsioonid. Kui üksused oleks oma alalistes väljaõppe kohtades, siis on nende (ja PV reservi) reageerimise aeg samaväärne Kaitseliiduga. Vahe ainult selles, et nende asukohad on kaudtule ulatuses ning vajadusel blokeeritavad eriüksustega, samal ajal kui kaitseliitlasi keegi üksikult varitsuste ja suurtükkidega taga ajama ei hakka.

Sa pole kas viitsinud lugeda või ei saa aru. Miks Narva piiripunkti isikkoosseis on "alalistes väljaõppe kohtades"? Mingi sabotaaž või?
Isikkooseis asub omal postidel (mis on paigutatud kaitselahingu reeglite järgi), ruumid on piisavalt kindlustatud, roheliste meeste ilmudes võtavad kapist relvad, ajavad selga soomusvesti ja hakkavad tegutsema vastavalt plaanile. Mitte ei lase nagu lambad end kinni võtta. Lahingut peetakse ka siis, kui kohal üksnes kutseline kontingent on (reserv pole jõudnud näiteks). Sellele tuleb mõelda pioneeri-ettevalmistusi tehes (et nt vastane ei saaks kuskilt sinust mööda minna).

Isikkooseis asub omal postidel (mis on paigutatud kaitselahingu reeglite järgi), ruumid on piisavalt kindlustatud, roheliste meeste ilmudes võtavad kapist relvad, ajavad selga soomusvesti ja hakkavad tegutsema vastavalt plaanile.

Ma natukene huvi pärast trollin.
Aga mis siis saab kui venelased tõmbavad kohe kaudtule peale või saadavad ühe täppisraketi hoonesse, nagu sa oled ennustanud Scoutsidele Tapal ja üldse regulaarvägedele?

Silmaringi laiendamiseks pilte Golani kõrgendikelt (mille vallutamist Süüria poolt Iisrael aastakümneid suurimaks ohuks pidas).




Ühesõnga, kui Iisraeli oht olnuks "sissesõit" üle Narva jõe, siis küllap betoon ja eskarbid oleks ka sinna rajatud olnud.
Golani kõrgendike tähtsus seisneb selles, et vastane ei saaks sinna oma suurtükiväge üles sättida, kuna sealt ulatub Iisraeli territooriumi tulistama.

Ma natukene huvi pärast trollin.
Aga mis siis saab kui venelased tõmbavad kohe kaudtule peale või saadavad ühe täppisraketi hoonesse, nagu sa oled ennustanud Scoutsidele Tapal ja üldse regulaarvägedele?

Kaudtuli ja raketid, vt betooni paksust piltidel (termobaari puhuks lisada hermeetilised avatäited).
Kuidas need raketiprobleemid on lahendatud pidevalt raketisajus olevas Iisraelis, on päris huvitav küsimus.
Küllap on seal hästi toimiv hoiatussüsteem ning varjendid sõjaväebaasides. Neidki meil ei keela ju keegi ehitada.

Kapten Trumm kirjutas:...

b) Kas sõjaväestatud üksus annaks kiirema reageerimise? Ainult siis, kui mehed istuks pidevalt koti otsas ja jõe kallastel oleks alaliselt mehitatud kaitsepositsioonid. Kui üksused oleks oma alalistes väljaõppe kohtades, siis on nende (ja PV reservi) reageerimise aeg samaväärne Kaitseliiduga. Vahe ainult selles, et nende asukohad on kaudtule ulatuses ning vajadusel blokeeritavad eriüksustega, samal ajal kui kaitseliitlasi keegi üksikult varitsuste ja suurtükkidega taga ajama ei hakka.

Sa pole kas viitsinud lugeda või ei saa aru. Miks Narva piiripunkti isikkoosseis on "alalistes väljaõppe kohtades"? Mingi sabotaaž või?
Isikkooseis asub omal postidel (mis on paigutatud kaitselahingu reeglite järgi), ruumid on piisavalt kindlustatud, roheliste meeste ilmudes võtavad kapist relvad, ajavad selga soomusvesti ja hakkavad tegutsema vastavalt plaanile. Mitte ei lase nagu lambad end kinni võtta. Lahingut peetakse ka siis, kui kohal üksnes kutseline kontingent on (reserv pole jõudnud näiteks). Sellele tuleb mõelda pioneeri-ettevalmistusi tehes (et nt vastane ei saaks kuskilt sinust mööda minna).

Peaks ka trollima veidi ... ah ei viitsi...
Kas sa tõesti usud et selline asi toimib? Prantslased üritasid Maginot liinil sedasi üksuseid hoida. Peale mõnda aega oli nende üksuste võitlusvalmidus hullem kui tagalas igapäevase väljaõppega tegelevate sõdurite oma. Ootamine on alati vastik, eriti kui seda teha nädalate või kuude kaupa. Valmidus tähendab rohkemat kui ainult postil istumist - see tähendab, et sa ei saa väga paljusid normaalseid asju teha.

Kui sa tahad suuremale vastasele vähese jõuga mõju avaldada, siis tuleb ta kanaliseerida kitsale tapa-alale, kust ei saa sinust ümber minna ja asuma ise positsioonidel, kus sind ei saaks minema lüüa. Lisaks (see on viimaste kõrbesõdade tarkus) kasuta agaralt lõhkeainet, sest sellega võib 1 mees kergesti tappa 10. Selleks, et lahendada sõjaliste meetmetega probleem "Narvas joostakse ootamatult üle Sõpruse silla" muid võimalusi väga pole.

Kui pole realistlikku võimalust minna seda silda mineerima, siis tuleb tõkestus tekitada meiepoolsel kaldal. Selleks tuleb sinna luua tehismaastik, kus sillalt tulev liiklus läbib kitsa "kanjoni" ja millest mööda minna pole võimalik, nt kanjoni servad on okastraadiga räigelt tõkestatud ning silla kõrvalt algav jõe kallas on püstloodis libe mitmemeetrine sein. Sellisel juhul vastase tehnika tõkestatakse seal "kanjonis". Selle tegemisel tekib sillale ummik ja seisev kolonn, Javelinide ja asjade kord.

See "tillunire" Kreenholmi ligidal, kust suviti saab jalgsi läbi sumbata, noh, tegelikult jõgesid meil ju süvendatakse ja tükati EL abirahade eest. Eks tuleb luua projekt "Narva jõe laevatatavuse taastamine" ja Brüsseli raha eest likvideerida taolised koolmekohad

See jutt kõlab väga ajateenijatevaenulikuna. Umbes selline mulje on jäänud nõukogude ohvitseride arvamusest ajateenijate kohta - et ajateenija on loll ja laisk ja neid tuleb mõttetult nussida. Sarnase mõttemaailmaga oli ka "luurekunn" ltn (tol ajal) K******d Kupis, kes õnneks enam kaitseväes pole.

Meil oleks vaja ainult Narva linnas 5km kaitseliin rajada, see on vähemalt pataljon mehi, kes kogu aeg passivad. Lisaks tuleks ka mujale midagi rajada - paar pataljoni oleks veel vaja ning vahetusteks ka midagi.
Ilmselt lõppeb see asi sellega, et pidevalt on suur osa mehi hüppes ja sinna passima satuvad kõige kehvemad ja vähem motiveeritud mehed. Tsiviili minnes räägitakse, et kui nõme ja mõttetu on meie kaitsevägi.

Kust me leiame piisavalt mehi selle kõige jaoks? Võtame teenima sinna need, kes tunnistati mittekõlbulikeks? Seljakotiga rännakuid teha ei saa, aga passida saavad

alari kirjutas:See jutt kõlab väga ajateenijatevaenulikuna. Umbes selline mulje on jäänud nõukogude ohvitseride arvamusest ajateenijate kohta - et ajateenija on loll ja laisk ja neid tuleb mõttetult nussida. Sarnase mõttemaailmaga oli ka "luurekunn" ltn (tol ajal) K******d Kupis, kes õnneks enam kaitseväes pole.

Meil oleks vaja ainult Narva linnas 5km kaitseliin rajada, see on vähemalt pataljon mehi, kes kogu aeg passivad. Lisaks tuleks ka mujale midagi rajada - paar pataljoni oleks veel vaja ning vahetusteks ka midagi.
Ilmselt lõppeb see asi sellega, et pidevalt on suur osa mehi hüppes ja sinna passima satuvad kõige kehvemad ja vähem motiveeritud mehed. Tsiviili minnes räägitakse, et kui nõme ja mõttetu on meie kaitsevägi.

Kust me leiame piisavalt mehi selle kõige jaoks? Võtame teenima sinna need, kes tunnistati mittekõlbulikeks? Seljakotiga rännakuid teha ei saa, aga passida saavad

Kuidas me siis tegema peaks?

Kriku kirjutas:Olgu. Alustame sellest, mis hetkel on realistlik tamm õhku lasta? 00:00 on siis, kui esimesed kahtlased isikud kuivas jõesängis piiri ületavad.

Et siis see jutt, et tammi õhkulaskmine võib tekitada tõsiseid probleeme, on saanud tõsiseltvõetavamaks või mis?

Kapten Trumm kirjutas:Kui sa tahad suuremale vastasele vähese jõuga mõju avaldada, siis tuleb ta kanaliseerida kitsale tapa-alale, kust ei saa sinust ümber minna ja asuma ise positsioonidel, kus sind ei saaks minema lüüa. Lisaks (see on viimaste kõrbesõdade tarkus) kasuta agaralt lõhkeainet, sest sellega võib 1 mees kergesti tappa 10. Selleks, et lahendada sõjaliste meetmetega probleem "Narvas joostakse ootamatult üle Sõpruse silla" muid võimalusi väga pole.

Seda probleemi ei ole, sest Narvas ei joosta üle Sõpruse silla. Narvas joostakse üle kuivanud jõesängi põhja umbes 700 meetri pikkusel lõigul ja Sõpruse sillale jäetakse PV kenasti paika. Pärast siis, kui Narvas juba möll käib, saab RT või CNN sillal teha intervjuu piirivalvuritega, kelle tõkkepuu taga seisab paar žigulli vene kalameeste ja vennatütre juures külas käinud tädikestega ja kellel pole muud öelda, kui et nende lõigus on olukord rahulik

Seda betoonpunkrite ja kaevikutega liini on sul vaja 700-800 meetrit ehitada keset linna jõe meiepoolsele kaldale.

Maastik, Trumm, ei muutu sellest karvavõrdki, et sina oled otsustanud seda ignoreerida.

mutionu kirjutas:Kuidas me siis tegema peaks?

Küsi Trummi käest, tema idee on ju kaitseliini rajamine

Lemet kirjutas:

Kriku kirjutas:Olgu. Alustame sellest, mis hetkel on realistlik tamm õhku lasta? 00:00 on siis, kui esimesed kahtlased isikud kuivas jõesängis piiri ületavad.

Et siis see jutt, et tammi õhkulaskmine võib tekitada tõsiseid probleeme, on saanud tõsiseltvõetavamaks või mis?

Kui tamm õhku lasta, ei saa sellest enam üle jalutada, sellega ma olen nõus. Ma küsin uuesti, millal sinu arvates seda realistlik teha oleks? Vastusest sõltub, kas see meie jaoks lahendab ka mõne probleemi või ainult tekitab.

alari kirjutas:

mutionu kirjutas:Kuidas me siis tegema peaks?

Küsi Trummi käest, tema idee on ju kaitseliini rajamine

Oodood. St sinu jaoks on Trummi mõte halb aga sa ise ka ei tea, mida Narva kaitseks tegema peaks?

mutionu kirjutas:

alari kirjutas:

mutionu kirjutas:Kuidas me siis tegema peaks?

Küsi Trummi käest, tema idee on ju kaitseliini rajamine

Oodood. St sinu jaoks on Trummi mõte halb aga sa ise ka ei tea, mida Narva kaitseks tegema peaks?

Mina usun, et praegune süsteem on toimib. Kaitseliini ehitamine ja üleval pidamine oleks kulukas ning efektiivsus on kaheldav. Maignot liin on hea näide

Aga mida sinu arvates tegema peaks?