www.militaar.net

Eestis juba kasutavad katlamajad põlevkiviõli. Need kellal on vanad katlad alles. Aga mida teha eratarbijatega? Hakata elektriga kütma?
Pealegi Gaasist elektri tootmine ja kütmine on ainult üks osa gaasi vajadusest. Põhiline tarbija on tööstus (metallurgia, erinevate materjalide koostis, väetised jne jne.)

Rasket kütteõli (masuuti) kasutavaid katlaid pole alles enam kusagil.
Gaasikatel (mis on igas puiduhakkekatlamajas olemas) võimaldab põletada ka kerget kütteõli, sh kerget põlevkiviõli, lihtsalt vajalik on pihusti tihedam puhastamine. See 5 KW gaasikatel, mis meil oli (toodetud 2000ndate alguses) omas isegi vastavaid seadmeid, vaja oli lihtsalt pista voolik õlitünni. Backupi pärast vist.

Probleem on aga selles, et puidu ja õli põletamisel ei saa kasutada ühte ja sama korstent.

Kapten Trumm kirjutas:
Eestis juba kasutavad katlamajad põlevkiviõli. Need kellal on vanad katlad alles. Aga mida teha eratarbijatega? Hakata elektriga kütma?
Pealegi Gaasist elektri tootmine ja kütmine on ainult üks osa gaasi vajadusest. Põhiline tarbija on tööstus (metallurgia, erinevate materjalide koostis, väetised jne jne.)

Rasket kütteõli (masuuti) kasutavaid katlaid pole alles enam kusagil.
Gaasikatel (mis on igas puiduhakkekatlamajas olemas) võimaldab põletada ka kerget kütteõli, sh kerget põlevkiviõli, lihtsalt vajalik on pihusti tihedam puhastamine. See 5 KW gaasikatel, mis meil oli (toodetud 2000ndate alguses) omas isegi vastavaid seadmeid, vaja oli lihtsalt pista voolik õlitünni. Backupi pärast vist.

Probleem on aga selles, et puidu ja õli põletamisel ei saa kasutada ühte ja sama korstent.

Kerge põlevkiviõli põletamiseks tuleb vahetada pihusti põletis ja vajalik rõhk on üle 20Bar.

Põlevkiviõli kasutamisel eramus on üks probleem see, et see õli haiseb kõvasti ja see lõhn levib isegi läbi seinte ja jääb ka riiete külge.
Ehk eramu kütteks peaks katel ja õlimahuti olema eraldi hoones.

Kui astuda tilga õli sisse saapaga, siis isegi peale saapa pesemist piduriketta puhastusvahendiga jäävad saapad veel nädalaks haisema ja tuppa ei taha neid saapaid tuua.
(Olen ise astunud.)

Kes tahab põlevkiviõli lõhna tunda, siis sõitke Kadaka teel mööda suurest katlamajast, see lõhn levib hästi.

parkija kirjutas:Kas see põlevkivikeemia ei aitaks , seal tekib mingi kogus põlevat gaasi , kooli ajast meeles et esmalt pumbati põlevkivist saadud gaasi leningradi , hiljem mindi üle maagaasile ja gaasi suund muutus venemaalt siia .
Muidugi on põlevkivist gaasi saamine reostav , seadmeid enam pole ja kõik juurde kuuluv.

Teadmiseks, et põlevkiviõli tootmise üks jääkprodukte on uttegaas ja see kõik kasutatakse ära. Midagi ei lähe raisku.

Statistikat
Eestis on gaaiküttel:
Eluruume 25314
Ehitist 5169
mitteeluruumi 2661

Need on siis ehitusregistri andmetel.
Näiteks Ülemiste Citys on uued büroohooned kõik gaasikütte kateldega. Nüüd rajatakse kaugkütet ja uued hooned tulevad kaugjahutuse ja kaugküttega.

2korda2 kirjutas:kraal,
kust andmed pärit?

Ehitusregistrist https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/infoportal/buildingsummary Sealt siis valida Ehitise tehnilise näitaja all küttegaas nii võrk kui mahuti. Jah on ka eramuid ja ridaelamubokse kus on küte balloonigaasiga.
Gaasi tarbimise juures tuleb arvestada ka, et kasutatakse gaasipliite ja selle asendamine elektripliidiga on ka väljaminek mida paljudel ei ole võimalik koheselt välja käia.

kraal kirjutas:Statistikat
Eestis on gaaiküttel:
Eluruume 25314
Ehitist 5169
mitteeluruumi 2661

Need on siis ehitusregistri andmetel.
Näiteks Ülemiste Citys on uued büroohooned kõik gaasikütte kateldega. Nüüd rajatakse kaugkütet ja uued hooned tulevad kaugjahutuse ja kaugküttega.

Mulle tundub, et selles "statistikas" ei ole arvestatud gaasiga köetavate katlamajade poolt pakutavat kaugkütet, sest EHR-is minuteada gaasikatlamajade poolt pakutav "kaugküte" ei lähe "gaasiga köetavate" eluruumide/ehitiste arvestusse, vaid ongi eraldi "kaugkütte" all olenemata sellest, millega seal katlamajas köetakse, kas gaasiga või puiduhakkega või kolmanda-neljandaga. Kaugkütte "klassifitseerimine" kütuseliigi järgi on seda segasem, et tihti on ühes kaugküttepiirkonnas mitu erinevat katlamaja, mis töötavad erineva kütusega.

Ainuüksi Tallinnas [ERR 14.12.2021]:

Aasta lõpuni Tallinna Soojuse juhi kohal töötava Rainer Vakra sõnul on ...... Meie hinnangul on Tallinnas gaasiküttel umbes 5000 eluhoonet ca 20 000 eluruumiga, mida gaasi hinnatõus otseselt puudutab. Samuti on gaasiküttel arvestatav hulk ärihooneid, ja seda eriti kesklinna piirkonnas, kus kaugküttevõrk on praktiliselt välja arendatud.

https://www.err.ee/1608435191/tallinna- ... id-eurosid

Eestis tarbitakse umbes viis teravatt-tundi maagaasi aastas, millest 70 protsenti kulub soojuse tootmiseks.

https://www.err.ee/1608568882/vkg-vene- ... vkivioliga

Fucs kirjutas:Mulle tundub, et selles "statistikas" ei ole arvestatud gaasiga köetavate katlamajade poolt pakutavat kaugkütet, sest EHR-is minuteada gaasikatlamajade poolt pakutav "kaugküte" ei lähe "gaasiga köetavate" eluruumide/ehitiste arvestusse, vaid ongi eraldi "kaugkütte" all olenemata sellest, millega seal katlamajas köetakse, kas gaasiga või puiduhakkega või kolmanda-neljandaga. Kaugkütte "klassifitseerimine" kütuseliigi järgi on seda segasem, et tihti on ühes kaugküttepiirkonnas mitu erinevat katlamaja, mis töötavad erineva kütusega.

Nii on jah. Kaugküte eraldi liik.
Kui palju mingit kütteliiki on peaks ka interneti avarustest leidma. Statistikaameti andmebaasis peaks sellist infot isegi olema aga seda infot sealt leida peab vist eraldi kursustele minema.

Ma kunagi tegelesin tööalaselt sellega... täitsin hoonete kohta EHR tabeleid....
Leidsin oma vanadest dokumentidest üles ka selle ehitisteatise vormi, kust EHR oma statistika saab ja kokku paneb

: EHR Ehitisteatis.png (36.28 KiB) Vaadatud 1335 korda

Seal läheb "gaas" energialiigi allikana kirja üksnes juhul, kui tabelis on ära märgitud "Soojusvarustuse liik" > lokaalküte (või kohtküte või muu).

Kriisiajal lisandus Eesti Energiasse jällegi törts kõrgpädevust energeetikas
https://www.err.ee/1608593386/eesti-ene ... -anne-mere

Pealkiri Ärilehest :
Külm kodu või seisev tehas? Riik otsustab, kellel hädaolukorras gaas kinni keerata .

Kui selliseid regulatsioone välja mõeldakse siis võib oletada et energiakriis süveneb , lahendused kriisi vältimiseks pole kindlad või on vaid lühiajalised , nukker .
Õhtul on esimeses stuudios M. Hääl , saab näha ja kuulda , kuidas see LNG ga varustamine olema saab .
Eesti elektri tarbimine on olnud üle 1300 MWh , tootmisvõimsusi on kästud hoida 1000 MWh , erinevus on suur .

parkija kirjutas:Pealkiri Ärilehest :
Külm kodu või seisev tehas? Riik otsustab, kellel hädaolukorras gaas kinni keerata .

Kui selliseid regulatsioone välja mõeldakse siis võib oletada et energiakriis süveneb , lahendused kriisi vältimiseks pole kindlad või on vaid lühiajalised , nukker .
...

Tegu on riskijuhtimise meetmega. Sellest ei saa selliseid järeldusi teha (ehkki keegi ei eita, et selline asjade käik praeguse kukepoksi juures on pigem tõenäoline).

Õhtul on esimeses stuudios M. Hääl , saab näha ja kuulda , kuidas see LNG ga varustamine olema saab .

Alexela peaks olema kopa maha löönud, samas kui Veskimägi ja Aas muretsevad "transparentsuse" üle.
See eristabki bürokraate ja tegijaid, bürokraat ei tee midagi, vaid muretseb oma tagumendi julgeoleku pärast, paraku jänes vahuveini ei joo.
Minu silmis on Eesti riik käitunud/käitumas nõmedalt, justkui oleks see gaasi varustuskindlus mingi Alexela eralõbu.
Kui keegi arvab, et olukorras, kus valitsuse ja EL energiapoliitilised otsused tulevad üleöö, paneb keegi mingi 10 milli mängu, on see ekslik arvamus.

Minul isiklikult on üsna ükskõik, kas Alexela saab sealt 5 või 15 miljonit kasumit, kadedust ei tunne, kuid eesmärk on ju nii tähtis, et väärib küünlaid.

Tuleb siinkohal meelde palju tuld ja tõrva (transparentsus!!!!) see Narva jaamade renoveerimine Partsi ajal. Küll siis oli tarkasid, kes teadsid kuidas pidanuks tegema? Kas täna keegi neist sõna võtab ja mis oleks meil elektri hind, kui Narva jaamad, sh vanad jaamad, ei töötaks...?

Jänes vahuveini ei joo.

Osaliselt (energiajulgeolek ja ka meil on Venest lahtiühendamine plaanis) peaks haakuma see jutt selle teemaga
Leidsin pooljuhuslikult Delfist Simsoni kiidulaulu, millest kiidulaulu osa võiks proovida välja lülitada. Kuid loos on infot ka.

UKRAINA EUROOPASSE | Kadri Simson liitis Ukraina elektrivõrgu kahe nädalaga Euroopaga. „Ei saanud agressorile kontrolli tagasi anda“ https://www.delfi.ee/artikkel/120004937 ... agasi-anda

Tsitaat (jutt Delfis on tunduvalt pikem):

Juhtus nii, et Ukraina oli 24. veebruarile kavandanud oma elektrivõrkude autonoomse toimimise testimise. Testiti, kas nad oleksid võimelised hakkama saama ühendusteta Venemaale. Seda tehti teadmata, et mõni tund peale testi algamist Venemaa kallale tungib, oldi ühel hetkel väga kiiresti küsimuse ees, mis edasi saab? Kas ühenduda tagasi agressori elektrisüsteemi, toetuda nende abile oma võrkude püsti hoidmisel. Seda ei tehtud, vaid juba 16. märtsil tuli teade, et kiiresti on ära tehtud Ukraina võrkude sünkroniseerimine ehk koguvõrgu ühendamine Euroopaga, mis oli kavas alles aastaks 2023. Kuidas ülepeakaela oli võimalik, et Ukraina ühendamine aasta enne plaanitut üleöö ära?
See ei sündinud ilma eeltööta. Ukraina oli koos Moldovaga võtnud eesmärgiks saada välja Vene-Valgevene sünkroonalast ja liituda Kesk-Euroopaga. Et sünkroniseerimine toimida saaks, pidid nad enda poolt läbima nii poliitilise protsessi ehk kohaldama oma elektrituru Euroopaga sobivaks reeglistiku mõttes. aga olid ka tehnilised sammud. Neist kõige olulisem oligi isolatsioonitesti korraldamine talvel ja ka suvel.

Esimene test lepiti aasta alguses Venemaa partneriga kokku 24. veebruariks.

Me kõnelesime selle riskidest ukrainlastega aasta alguses korduvalt. Sest ei saanud olla 100% kindel, et kui Ukraina end lahti ühendab testiks, siis Venemaa võtab nad pärast oma võrku tagasi. Selle jaoks olid nad varunud omale alternatiivid, et hoida oma süsteemid toimimas. Eelkõige lisa kivisöe näol, sest saarelise süsteemi hoidmine on palju energiamahukam.

Kui nad siis 24. veebruari keskööl isolatsioonitesti alguses leidsid olukorrast, et algas sõda, läbisid nad kõik vajalikud etapid edukalt vaatamata sõjaolukorrale. Ainult, et viimane samm ehk tagasiühendamine Venemaa ja Valgevenega otsustati poliitiliselt ära jätta. Nad ei saanud anda oma võrgu üle kontrolli tagasi Venemaale, kes alustas sõda nende vastu.

See tähendas, et nad olid valmis kuude pikkuseks energiasaarena toimimiseks. Aga sõja esimestel päevadel kutsus Prantsusmaa energiaminister Barbara Pompili kutsus kokku EL-i energiaministrid. Sõda algas neljapäeval, ministrid tulid kokku esmaspäeval ja koos Prantsusmaa toega tegi Euroopa Komisjon ettepaneku: ministrid võiksid anda poliitilise signaali süsteemi operaatoritele, et kõik tehnilised sammud, mis Ukrainal veel tegemata olid teeksid eurooplased hoopis enda poolt.

Signaal anti. Siis tuli välja, et meie süsteemioperaatorid suutsid teha aasta töö kahe nädalaga. Kõige suurem risk oli küberturvalisus. Sünkroniseerimine tähendab pidevat infovahetust ja olukorras, kus mõned elektrijaamad on Ukrainas Vene kontrolli all, oli see risk. Ja teiseks ka süsteemi stabiilsus. Aga lisainvesteeringutega EL-i poolt oli võimalik see protsess teha kiirendatud korras. Seal on veel mõned sammud, mida Ukraina tegema peab, eelkõige just tuumaelektrijaamadega seoses

Individuaalsete küttelahenduste arutelu liikus siia: viewtopic.php?f=25&t=49323&p=737752#p737752

Panen ka siia;
https://www.err.ee/1608597010/venemaa-p ... rned-soome

Venemaa katkestab eeloleval ööl elektritarned Soome, teatas Soome elektrisüsteemihaldur Fingrid, kelle kinnitusel ei ole elektriga varustatus ohus, küll aga mõjutab naaberriigi käik hindu.

Soomele hakkab Okiluoto jaama hambad ristis valmis ehitamine ära tasuma. Kõige rohkem mõjutab see baltikumi kuna soomest siiapoole tulev elekter on suuremalt jaolt venemaalt imporditud. Meie piirkonnas on ette näha elektrihinna tõusu. Kas järgmine talv tunduvad eelmise talve hinnarekordid kirbukaka? :evil:

www.militaar.net

EV energia ja julgeolek

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek