www.militaar.net

Venemaa on kaasanud FSB presidendirügemendi Tšassov Jari pealetungi, - 24. brigaad Источник: https://censor.net/ru/n3551701

Noneh, paraad läbi ja asi peab ikka üsna PuPu olema

Kreml käivitas ametlikult okupeeritud Donetski oblastis "Noortearmee" Источник: https://censor.net/ru/n3551705

---

**ROV-i suvise pealetungi peamine eesmärk on läbimurre suurtesse linnadesse: läbikukkumise korral hoiab Venemaa tagataskus teist stsenaariumi**

2025. aasta algusest saadik on palju räägitud mingisugusest „vaherahust” ja isegi lähenevast „rahust”, mida eeskätt on algatanud ja peale surunud meie ülemerenaabrid. Ja seda hoolimata asjaolust, et Venemaa on korduvalt näidanud üles tõrksust tõsiste läbirääkimiste suhtes. Samal ajal, kui sõda jätkub, jätkab Venemaa kummalisel moel ka diplomaatilise aktiivsuse imiteerimist. Miks Venemaal seda vaja on ja millised on tema plaanid aasta teiseks pooleks?

Nii et homme algavad taas kohtumised taastatud Istanbuli läbirääkimiste platvormil – ja see on justkui déjà vu. 2022. aastal olime tunnistajaks samasugustele sündmustele samas kohas. Kui keegi sarnasusi ei märka, siis ma selgitan.

2022. aastal, kui agressorriigi väed alustasid täiemahulist sissetungi Ukrainasse, sai Vene pool väga kiiresti aru, et Kiievi vallutamine 2–3 päevaga on võimatu ning tohutud kaotused viisid esimese laine vaenlase üksuste stagnatsioonini. Siis käivitati nn diplomaatiline operatsioon „imiteerimine”, et luua tagavaraplaan konfliktist väljumiseks. Samal ajal ei katkestanud ROV aktiivseid sõjalisi tegevusi.

Täpselt sama toimub ka praegu. Vene armee on kurnatum kui kunagi varem. Põhiliselt peetakse lahinguid arvulise ülekaalu toel – inimestega, kuid klassikalistest relvastatud üksustest enam rääkida ei saa. Ometi valmistub Venemaa 2025. aasta suveks suureks pealetungiks. Paradoks? Mitte päris.

### Sõjalised eesmärgid 2025. aasta suveks

Venemaa kindralite suvise suurpealetungi eesmärgid on väga ambitsioonikad. Suve jooksul soovitakse saavutada järgmist:

**Esiteks:**

* Tšaasiv Jari okupeerimine;
* Toretski okupeerimine;
* Toretski väljaulatuva positsiooni sulgemine mööda 0504 maanteed;
* Konstaninivkasse jõudmine ja seal sügis-talviste linnalahingute alustamine.

**Teiseks:**

* Kurahhovski väljaulatuva positsiooni lõikamine;
* Pokrovski ümberhaaramine läänest ja idast, sealhulgas väljajõudmine Dnipropetrovski oblastisse;
* Maantee H-15 täielik kontrolli alla võtmine;
* Kõigi nende ülesannete täitmine Pokrovski linnalahingute alustamiseks sügis-talvel.

**Kolmandaks:**

* Kupjanski suunal – teise kalda sillapea loomine Oskoli jõe paremkaldal, et moodustada taktikaline löögigrup;
* Limanski suunal – jõuda Borovajani;
* Lõpptulemusena luua Liman–Kupjanski teljel tingimused linnalahinguteks Kupjanski, Borovaja ja Limani pärast sügis-talvisel perioodil.

**Neljandaks:**

* Siverski suuna aktiveerimine;
* Läbimurre suunal Belogorivka–Hrihorivka–Serebrjanka–Dronivka;
* Läbimurre suunal Verhnekamenskje–Siversk;
* Siverski ümberhaaramine lõunast, idast ja põhjast eesmärgiga alustada linnalahinguid sügisel ja talvel.

**Viiendaks:**

* Sõjalise tegevuse intensiivistamine Zaporižžja ja Hersoni oblastites, mitte niivõrd eesmärgiga jõuda Zaporižžjani või okupeerida Herson, vaid pigem Ukraina kaitsevägede sidumiseks ja tähelepanu hajutamiseks lõunas – lahendades peamiselt taktikalisi ülesandeid.

Kui vaadata pealetungi eri suundade ühiseid jooni, on näha, et peaaegu kõik need on suunatud sellele, et jõuda sügis-talviseks perioodiks suuremate linnadeni ja alustada seal linnalahinguid. Ja sellel on ratsionaalne põhjendus.

Venemaa väed on praegu maksimaalselt kurnatud just põhivõitlusmasinate ja soomukite osas. Soomustehnikat hoitakse kokku ning peamiseks transpordivahendiks on saanud tsiviilsõidukid ja mootorrattad koos suurtükkide ja FPV-drooni toega. Seetõttu on ROV-i suvise pealetungi peamine eesmärk jõuda suurte linnadeni enne vihmade ja külmade algust, mil mootorratastega tormijooks enam ei tööta.

Ehk siis – eesmärk on jõuda keerulisel aastaajal linnadesse, kus lahingud toimuvad valdavalt jalaväe abil, mida toetavad suurtükivägi ja FPV-droonid.

### Aga miks siis diplomaatiline teater?

Kui ROV-i juhtkonnal on just sellised plaanid, siis miks säilitatakse diplomaatilist rada vaid imiteerimise eesmärgil?

**Diplomaatia tagavaraks**

Venemaa säilitab diplomaatilise raja juhuks, kui suvine pealetung ebaõnnestub ja väed ei suuda saavutada seatud eesmärke, jäädes sügis-talvel välja vihma ja külma kätte. Just seetõttu imiteerib agressor diplomaatilist aktiivsust, et vajadusel pakkuda „tulevahetuse lõpetamise” režiimi ning alustada taas „rahu” dialoogi.

See saab aga juhtuda ainult juhul, kui suvine kampaania ebaõnnestub, ning eesmärgiga kasutada sügis-talveperioodi võitlusvõime taastamiseks, kaotuste kompenseerimiseks, varustuse ja moonade kogumiseks ning ettevalmistusteks 2026. aasta kevadiseks pealetungiks, mis võib kujuneda tunduvalt verisemaks ja intensiivsemaks kui 2025. aasta suvi – juhul kui Venemaal lastakse end selleks ette valmistada.

Ja siin meenub meile taas 2022. aasta déjà vu.

### Déjà vu

Istanbuli formaadi alguses 2022. aastal olid Vene väed sama kurnatud ja väsinud kui praegu, kuid nad jätkasid pealetungi ka läbirääkimiste ajal. Pärast taandumist põhja platvormilt – Kiievi, Tšernihivi ja Sumõ oblastitest – keskendusid nad rangelt Ukraina ida- ja lõunaosale.

2022. aasta läbirääkimistel esitas Venemaa Ukrainale ultimaatumeid, eelkõige territooriumide osas, mida Kiiev poleks kunagi nõustunud loovutama – täpselt nagu praegu.

Kogu 2022. aasta suve jooksul üritas ROV intensiivselt edasi liikuda, kuid seejärel hakkas nende kaitsejoon kokku varisema, kuna rindejoon venis liialt pikaks ja nappis ressursse selle hoidmiseks. Selle tulemusena põgenesid Vene okupandid 2022. aasta lõpuks Harkivi oblastist ja Hersoni paremkaldalt ning oma vägede stabiliseerimiseks korraldati „osaline” mobilisatsioon.

Taaskord – väga sarnane olukord 2025. aasta planeeritava suvekampaaniaga, mis võib kulutada niivõrd palju ressursse, et nende kompenseerimiseks tuleb Venemaal läbi viia üldmobilisatsioon. Mis puutub rindesse sügis-talvisel perioodil, siis... ei hakka ette ruttama. Aga ei saa välistada 2022. aasta teise poole sündmuste kordumist ühel või teisel rindelõigul.

Just kõigi nende eeltoodud asjaolude tõttu meenutavad 2025. aasta sündmused järjest rohkem 2022. aasta omi – nii diplomaatilises kui ka sõjalises mõttes. Ja sellest saadakse Venemaal väga hästi aru, valmistudes aegsasti kaheks stsenaariumiks sel aastal, aga mitte mingiks „rahutegemiseks”.

---

Kriku kirjutas: ↑14 Mai, 2025 20:39 S-200 kasutamisest Ukraina poolt: https://forte.delfi.ee/artikkel/1203773 ... immi-silla . Tasuline, kopeerima ei hakka.

Vene sõdurid filmisid mobiiliga seda, kuidas nad koos sillaga õhku lendavad.

navigator kirjutas: ↑15 Mai, 2025 16:13 https://forte.delfi.ee/artikkel/1203775 ... os-sillaga

Vene sõdurid filmisid mobiiliga seda, kuidas nad koos sillaga õhku lendavad.

Kuskil see video ka on ?

Miks Ukraina õhuvägi Kurski oblastis siiani nii aktiivne on?

Nad on aktiivsed, kuna praegu hoiab maavägi Tjotkino juures sillapead. Üritatakse hävitada vastase kogu logistikaahelat, mis aitab venelastel Tjotkino juures rinnet hoida. Ja nüüd hävitatakse seal sildu, staape ja muud seesugust pikamaa täppisrelvadega. Seal kasutatakse nii HIMARSi rakette kui ka liugpomme. Sakslased andsid HIMARSide jaoks rakette – see on viimane, mis Ukrainani jõudnud on – ja need on seal praegu aktiivselt kasutuses. Lisaks kasutatakse seal Prantsuse liugpomme Hammer. Ukraina lennukid lähenevad väga madalalt, vabastavad pommid ja pööravad kohe ringi. Kui neid madalalt heita, lendavad need pommid ise veel 30 km edasi ja tänu juhtimissüsteemidele tabavad sihtmärki täpselt. Töö käib nn madalas tagalas, 30–40 km sügavusel rindejoonest.

Kurski oblastis on jõgesid ja sildu palju. Kui suuri probleeme valmistab venelastele nende hävitamine?

Sillad tuleb hävitada kogu piiri ulatuses – 600 km Valgevene piirist Sumõ oblastini –, see kõik on armee tasandi logistika. See peab olema süstemaatiline ja rutiinne töö, mitte lihtsalt juhuslikud löögid. Alustada tuleb Valgevenest, siis võtta ette Brjanski, siis Kurski ja seejärel Belgorodi oblast – kõik tuleb maha võtta. Ja pärast Donbassi vabastamist tuleb sama teha juba ka Voroneži ja Rostovi oblastis. See on umbes 1000 km rindejoont, see eeldab mitmeaastast süsteemset tegutsemist. See on standardne, rutiinne töö kogu infrastruktuuri ja logistika hävitamiseks. Praegu on tegevus koondunud Tjotkino kanti – sellest umbes 30–50 km raadiuses –, sest seal peetakse praegu aktiivselt lahinguid. Tegelikult peaks see töö toimuma igal pool.

Miks saavad Ukraina lennukid Kurski oblasti piirialadel nii vabalt tegutseda? Kas venelased pole sinna õhutõrjet toonud?

Neil on seal ka tugev õhutõrje, aga Ukraina lennukid tegutsevad väljaspool selle ulatust – Hammeri liugpommid visatakse madalalt alla ja pöördutakse tagasi, Hammeritel on rakettmootor ja mõnda aega lendavad nad ise sihtmärgini. Venemaa lihtsalt ei suuda Ukraina lennukeid alla lasta – neil puudub selleks võime.