www.militaar.net

Ei

Vaatasin, kas nendest siin foorumis on varasemalt juttu olnud. Põgusalt on, ühe teema pealkirjas näiteks on mõlema nimed sees. Neil oli ka üks ühine sõber, samuti eestlane, kelle perekonnanimi oli identne ühe Saksamaa linna nimega.

Pakkumisi väga ei tule

Akf! croman40 pakkumise suund oli muidu õige, aga ajastu natuke vale.

Siki kirjutas:Vaatasin, kas nendest siin foorumis on varasemalt juttu olnud. Põgusalt on, ühe teema pealkirjas näiteks on mõlema nimed sees. Neil oli ka üks ühine sõber, samuti eestlane, kelle perekonnanimi oli identne ühe Saksamaa linna nimega.

Hans Toomlal ja Kalju Kukel oli sõber Robert Hamburg.

Tuli ära
Tubli!

Vasakpoolsel fotol oli Kalju Kukk, parempoolsel Hans Toomla.

Foorumi teema nendest ja Robert Hamburgist:

viewtopic.php?f=48&t=13146

Kalju Kukk ja Hans Toomla sündisid mõlemad Pärnumaal 1923. aastal. Teenisid II MS ajal Saksa sõjaväes, peale lahingute lõppu pääsesid Rootsi. Hans Toomla kolis sealt edasi USAsse, sattus CIA huviorbiiti ning värvati agendiks. Kalju Kukk töötas meremehena ja värvati samuti CIA poolt Casablanca sadamas 1953. aastal. Neid otsustati kaustada aktiivses luures Nõukogude Liidu vastu. Mõlemad luureagendid said väljaõppe USA-s Washingtoni lähedal ja Lääne-Saksamaal luurekoolis (september 1953 kuni mai 1954). Luurekoolides õppisid nad raadioasjandust, fotografeerimist, langevarjuhüppeid, topograafiat, salakirjade koostamist, šifreerimist, erinevaid luure- ja diversioonimeetodeid, laskmist eri tüüpi relvadega, valedokumentide valmistamist, vene keelt, autojuhtimist jne. Nende ülesandeks oli luureandmete kogumine (peamiselt lennuväljade, raud- ja maanteede kohta), uute agentide värbamine, Nõukogude dokumentide näidiste hankimine. Eestis tuli ette valmistada paiku uute agentide vastuvõtmiseks. Igasugune kontaktiloomine kohaliku vastupanuliikumise või metsavendadega oli rangelt keelatud (kahtlustati õigustatult, et KGB on oma kombitsad igale poole ajanud).

Mehed hüppasid lennukilt langevarjudega alla 06. mai öösel 1954. aastal Pärnumaal. Maabumise järel võtsid nad ühendust Toomla ema Liisa Toomlaga ja õe Helgi Noormaaga, kes elasid tollase Vändra rajooni Kergu külas. Nad hakkasidki ennast varjama viimaste elukohas, kusjuures said nendelt ka mõningal määral abi luureülesannete täitmisel. Peale selle võtsid nad 1. juunil ühendust nendega koos SS-diviisis teeninud Robert Hamburgiga, kes sel ajal elas Tallinnas ja kelle nad kohe värbasid oma agendiks varjunimega „Ats”. Robert Hamburg sai nendelt püstoli, fotoaparaadi, kella ja Nõukogude raha 17 000 rubla väärtuses, et osta selle eest endale auto. Ta abistas neid luureülesannete täitmisel toiduainete ja muu vajalikuga ning ostis Moskvast 11 000 rubla maksnud sõiduauto Opel Kapitän, mida kasutati ühiselt sõitudeks Pärnumaal ja Tallinnas. Kuke ja Toomla eetrisolek peiliti Nõukogude peilingaatorite poolt välja ja Kergu metsa saadeti kammima julgeoleku erirühmad.19. juulil õnnestus julgeoleku varitsusrühmal raadioseansilt tagasi pöörduvad luurajad tabada, kusjuures kinnivõtmisel jõudis Toomla küll relva haarata, kuid sai ise vastutules raskelt haavata ja suri valenime Randlepp all 26. juulil Tallinna Keskhaiglas. Kalju Kukk arreteeriti sealsamas ja piinamiste käigus pressiti talt välja luurajaid abistanud inimeste nimed. Operatsiooni tulemusel võeti luurajatelt ära: üks automaat koos laskemoonaga, 4 püstolit, kaks kantavat raadiojaama koos šifrite ja koodidega, 2 firma Robot fotoaparaati, 1 mikrofotoaparaat, riidest alusel topograafilised kaardid, arvukalt Nõukogude asutuste võltsblankette ja pitsateid, valuutat Rootsi ja Norra kroonides, Nõukogude raha jm.

Arreteeriti ka mitmed neid abistanud isikud: Toomla ema Liisa Toomla, Toomla õde Helgi Noormaa, Robert Hamburg, Erna Hamburg.
Kohtuistungil Leningradi sõjaväeringkonna sõjatribunalis mõisteti Kalju Kukk surma, Robert Hamburgile määrati 25+5 aastat (vabanes 1969), tema õele Erna Hamburgile 3 aastat (vabanes 1956), Kalju Kuke õde Helgi Noormaa sai 10 aastat (pääses tagasi koju 1964). Kohtuprotsessi ühtlasi filmiti ja sellest tehti lavastusfilm USA keskluureagentuuri CIA paljastamiseks ning Nõukogude riigi ja KGB ülistamiseks. Luurajate abistajatest tabas eriti karm saatus Toomla tädipoega Jaan Jõhvikat, kes oli tegelikult Läänest tulnud spioonidega vaid lühiajaliselt kohtunud (andis neile Hamburgi Tallinna aadressi). Ta arreteeriti samuti 1954. a., saadeti mitu korda psühhiaatrilisse ekspertiisi, viibis nii Tallinna kui ka Leningradi oblasti psühhiaatriakliinikutes, kust lõpuks 1955. a. detsembris, pärast süüdivaks tunnistamist toodi tagasi Tallinna. Kohut oodates poos ta end üles Patarei vangla üksikkongis, kasutades selleks voodilina.

Loodan, et oli huvitav

Akf! Manurhin saab nüüd küsida.

Toomla ja Kuke seiklustest on juttu Ivan Papulovski raamatus "Öised külalised". Soovitan lugeda.

Aga küsimus siis niisugune. Nimelt, Esimese maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa päris mõnuga ümbritsevaid alasid, teiste hulgas Belgia. Aga osake Belgiast jäi ühel naljakal põhjusel okupeerimata. Miks?

Kongo?

Ei, ma ei pea siin silmas meretaguseid asumaid. See, mis juhtus, oli ikka siinsamas Euroopas. Pealegi, Kongo polnud "osake", vaid emamaast oluliselt suurem .

Antwerp? - ei olnud

Noor kirjutas:Antwerp? - ei olnud

Ei. Antwerp on ikka terve suur provints. Mis takistanuks sakslastel seda ära vallutada? Kuigi väike tõetera selles pakkumises on olemas küll .

Piirkonnas oli nakkushaiguse tõttu karantiin ja sakslased ei hakanud sinna minema?

Siki kirjutas:Piirkonnas oli nakkushaiguse tõttu karantiin ja sakslased ei hakanud sinna minema?

Ei olnud ka nakkushaigus selleks põhjuseks.

Tegemist oli veganite kommuuniga, kus ei leidunud sakslastele hädavajalikke mune, võid ja pekki? Jäeti edasi omaette gemüüset närima.

Siki kirjutas:Tegemist oli veganite kommuuniga, kus ei leidunud sakslastele hädavajalikke mune, võid ja pekki? Jäeti edasi omaette gemüüset närima.

Esimese maailmasõja päevil poleks keegi isegi mitte tulnud nii hullu mõtte peale nagu veganlus . Olude sunnil muidugi söödi kasvõi veega keedetud lahjat jahukörti, aga singiviilaka nimel oldi valmis vajadusel kasvõi kaklema. Põhjus oli ikka palju lihtsam tegelikult.

Ehk oli kaart vale ning sakslased arvasid, et see ala oli juba nende enda maa.