www.militaar.net

vk1 kirjutas:lühidalt, võttes kokku lemeti jutu : http://www.youtube.com/watch?v=anEuw8F8 ... re=related

Ehhee, no see videolõik oli tõesti väga näitlik.

Võib olla juba läbi käinud info.
Aga üht-teist, mis rootsis müügiks olnud ja mida praegu on: http://www.fmv.se/WmTemplates/Page.aspx?id=852

mehaanik kirjutas:Võib olla juba läbi käinud info.
Aga üht-teist, mis rootsis müügiks olnud ja mida praegu on: http://www.fmv.se/WmTemplates/Page.aspx?id=852

Sealt viide Rootsi sõjaväe müügiagendile
http://www.kvibergsoverskott.se/ vali Bil&Maskin ülevalt ja Militärt vasakult

Selline meeliülendav vs pahameelt tekitav lugu:

http://www.postimees.ee/?id=107549
http://www.mil.ee/?menu=tehnika3&sisu=tasujalaev

Olen siin juba paar korda kirjutanud struktuuride teemas surematuid mõtteid, et Mereväele võiks teise Lindormeni ka üle võtta. Nii see nüüd ka oleks võimalik!
Kurjaks teeb aga asjaolu, et kaitsestruktuuride ametnikud räägivad riigi kaitsevõime kontekstis vastu meie võidukast miinitõrjest miinide veeskamise asemel! Näitab ülihästi, et plastpaatide ostul ei mõeldudki muule, kui välisoperatsioonidel esinemisele ja kui miiniveeskajat ei saa kasutada selles rollis (saab kasutada ainult riigikaitseks!), polegi teda kaitseväele vaja.

Merekoolil oli juba varem raskusi laeva eest tasumisega ja ei tea, mis kaalutlustel need 2 laeva korraga üldse osteti eelmise ülemjuhataja ajal. Ehk oligi üks mõeldud Mereväe reserviks? Ja nüüd... vanarauaks? Kahtlane lugu.

Loomulikult mõistan, et Mereväe eelarve on kinnitatud, kuid peaks vaatama perspektiivis ja vaevalt selle summa leidmine raske oleks, millega "Kristiinat" aasta aega kai ääreski pidada. 5-10 ajateenijast + 3 kaadrist (komandör, mehhaanik, pootsman) saaks veel õppe-hooldusmeeskonna ka peale panna ja ajateenijate puudust meil ju pole. Pigem pole neile kohti.

hummel kirjutas:Selline meeliülendav vs pahameelt tekitav lugu:

http://www.postimees.ee/?id=107549
http://www.mil.ee/?menu=tehnika3&sisu=tasujalaev

Olen siin juba paar korda kirjutanud struktuuride teemas surematuid mõtteid, et Mereväele võiks teise Lindormeni ka üle võtta. Nii see nüüd ka oleks võimalik!
Kurjaks teeb aga asjaolu, et kaitsestruktuuride ametnikud räägivad riigi kaitsevõime kontekstis vastu meie võidukast miinitõrjest miinide veeskamise asemel! Näitab ülihästi, et plastpaatide ostul ei mõeldudki muule, kui välisoperatsioonidel esinemisele ja kui miiniveeskajat ei saa kasutada selles rollis (saab kasutada ainult riigikaitseks!), polegi teda kaitseväele vaja.

Merekoolil oli juba varem raskusi laeva eest tasumisega ja ei tea, mis kaalutlustel need 2 laeva korraga üldse osteti eelmise ülemjuhataja ajal. Ehk oligi üks mõeldud Mereväe reserviks? Ja nüüd... vanarauaks? Kahtlane lugu.

Loomulikult mõistan, et Mereväe eelarve on kinnitatud, kuid peaks vaatama perspektiivis ja vaevalt selle summa leidmine raske oleks, millega "Kristiinat" aasta aega kai ääreski pidada. 5-10 ajateenijast + 3 kaadrist (komandör, mehhaanik, pootsman) saaks veel õppe-hooldusmeeskonna ka peale panna ja ajateenijate puudust meil ju pole. Pigem pole neile kohti.

Merevägi neelab meil aastas kui palju? Miljardi? Laiali tuleks saata see värk. Eestile pole mereväge olemasoleval kujul vaja. Rannakaitset saab lahendada ilma mereväeta.

Selline arvamus on mul juba mõnda aega ausalt öelda - lihtsalt ei näe seda funktsionaalset panust, mida Merevägi saaks anda Eesti kaitsmisesse.

Nüüd ilmub siia teadagi kes ja teeb sulle selgeks, et neid laevu on vaja just selleks, et "hallil" perioodil vene kalalaevadelt merre lastud miine püüda.

Eesti riigikaitse üks probleem tundub olevat igas väeliigi staabis eksisteerivad lobigrupid, kellel on õnnestunud palju NATO panuse otsas ratsutades endale manti lõigata. Miinilaevade puhul räägivad kassid prügikasti juures, et otsustavaks klahviks klaviatuuril oli üks kõrge admiral, kellele oli ju vaja vähe presiizikamat laevastikku kui Ida-Saksa vanad puukünad.

Praegu on ajakirjaduses välja ilmunud järgmine biznezz plan - osta kolm lahingutegevuseks sobimatut Augusta kopterit ca 600 miljoni eest, kuna neid nõuab ju NATO ja vastavatav Ämari. Ärme räägi, et nende pidamine odav on. Seal on ju lennumeeskond ainuüksi min 3 inimest, kõvasti elektroonikat ja lennusalga omad pidid juba ähkima, et kopteri kliirents on väike, ei saa isegi kõrge rohu sisse ohutult maanduda, jäätumiskindlus on nagu on ja nii edasi. Noh, need võiks ju olla, aga hinnaklassis "second hand" ja max 10 miljonit eeki tükist. Mitte 220 miljonit. Mi-8, mis piirivalve on tegijaks tunnistanud, maksab kasutanuna veel vähem. Meie oma oli toodetud 60ndatel ja lendab tänaseni.

Kui vähem raha lahmida pompöössetesse poliitprojektidesse, võivad tankipataljonid ja hävituslennukid osutuda märksa reaalsemaks ja kuskil arengukavas pole põhjust nutta, et need on kättesaamatult kallid.

Pean pattu tunnistama, et mina ei teadnudki, et EV mereväel on veel täna olemas miinide panekuks ehitatud laevad (!!!). Mida me veel siis ootame? Meremiinid ei ole nii kallid kui arvatakse....

Kapten Trumm kirjutas:NATO panuse otsas ratsutades endale manti lõigata. /.../ Mi-8, mis piirivalve on tegijaks tunnistanud, maksab kasutanuna veel vähem. Meie oma oli toodetud 60ndatel ja lendab tänaseni. /.../ Kui vähem raha lahmida pompöössetesse poliitprojektidesse, võivad tankipataljonid ja hävituslennukid osutuda märksa reaalsemaks ja kuskil arengukavas pole põhjust nutta, et need on kättesaamatult kallid. Pean pattu tunnistama, et mina ei teadnudki, et EV mereväel on veel täna olemas miinide panekuks ehitatud laevad (!!!). Mida me veel siis ootame? Meremiinid ei ole nii kallid kui arvatakse....

Kamp kirpe sügavad siin prügikasti juures olevaid kasse...Sisuliselt ei pea õigeks hoida endisi miiniveeskajaid meie registris, nendele lisaks võiks enamuse EMV ja EPV alustest maha müüa ja muretseda asemele alumiiniumist ja süsinikust kaatrid, mida saab vajadusel treilerile lohistada. Lisaks on igasugu miine, mis pole enam kuulikesed veepiiril ja neid saab ka kaatritele lossida. Suure aluse lossimine miinidega ja nende üliaeglane veeskamine on väga aeglane protsess ja seega küsitava väärtusega. Vaja on väga kergeid ja kiireid, multifunktsionaalseid aluseid.

Lisaks leian, et kasvõi USA poolne Mi8te ost Iraaki oli väga õigustatud. Soome kasutab neid samuti väga edukalt. (sh ka Mi8 võib kaasaegseid meremiine veesata(?!)

Jälle üks Spike. Selline maksab väidetavalt 5000 USD'd.

2009/04/23
Spike missile - the lighter one

http://defense-and-freedom.blogspot.com ... r-one.html

kaur3 kirjutas:Jälle üks Spike. Selline maksab väidetavalt 5000 USD'd.

2009/04/23
Spike missile - the lighter one

http://defense-and-freedom.blogspot.com ... r-one.html

Eekudes teeb see üle 50 000. Kui arvestada, et suht nõrk laeng, siis ei ütleks, et odav. Mis onu Samile odav ei tähenda veel meile odavust.

http://www.youtube.com/watch?v=BsKfxXtQ ... re=related

Väga tõhus riist ja ei pea nii ligidale ronima kui kustiga. Soomukite vastu on see riist juba tegija. Huvitav, kui ta statiivi peale panna, kas annaks temast ka kopterite pihta kõmmutada - peaks saama.

man21 kirjutas:http://www.youtube.com/watch?v=BsKfxXtQ ... re=related

Väga tõhus riist ja ei pea nii ligidale ronima kui kustiga. Soomukite vastu on see riist juba tegija. Huvitav, kui ta statiivi peale panna, kas annaks temast ka kopterite pihta kõmmutada - peaks saama.

Mis selles konkreetses .50 cal relvas nii erilist on?. Pooletollistest on siin varemgi juttu olnud. Erinevus on selles, et kui 50cal peatab soomuki, siis kumulatiiv küpsetab ka hea hulga reisijatest ära. Teisalt on pooletollise moona lihtsam kaasas kanda. Taktikaline valik, kuid selles on sul õigus, et pooletolliseid on meil minu teada praegu liiga vähe (peamiselt muretsetud snaiprivastase tegevuse tarbeks).

Iga uus on unustatud vana. Juba IIMS lõpuks oli selge, et TT püss on suht suitsidaalne relv.

Kunagi esines meedias suur kaitsestrateeg Kolga (toosama, kes Kaminast korruptsiooni pärast kinga sai ning maandus välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonnas), kes väitis teles UAV-de suurt perspektiivi ja mehitatud lennukite kadu Eesti ÕV perspektiive silmas pidades.


Austraalia õhujõud UAV-de sobivusest väikesele lennuväele:

-The current UAVs are generally optimised for single roles and therefore lack the inherent flexibility of manned platforms.
-Small air forces are reliant on flexibility for operational effectiveness
- UAVs can fill chosen niche capabilities to meet operational needs

Maakeeli
-praegused UAV-d on üldiselt optimeeritud üheainsa rolli täitmiseks ja neil puudub seetõttu mehitatud lennuvahendite paindlikkus.
-väikeste õhujõudude efektiivsus põhineb painglikkusel
-UAV-d saavad täita teatud nishivõimekusi.

=UAV-d ei tõrju lähimal ajal mehitatud lennukeid välja, eriti väikestes õhujõududes, kes peavad olema paindlikud - seda aga UAV-d ei võimalda.
Seega võib arvata, et mehitatud lennuk elab väikestes õhujõududes just sel põhjusel kauem.

Ka siin on arvatud, et UAV oleks meile sobiv hävituslennuki asendus, kuna ta on odav. Odavusel on aga krõbe hind omaduste arvelt.


http://airpower.airforce.gov.au/publica ... ility.aspx

Kapten Trumm kirjutas:Kunagi esines meedias suur kaitsestrateeg Kolga (toosama, kes Kaminast korruptsiooni pärast kinga sai ning maandus välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonnas), kes väitis teles UAV-de suurt perspektiivi ja mehitatud lennukite kadu Eesti ÕV perspektiive silmas pidades.


Austraalia õhujõud UAV-de sobivusest väikesele lennuväele:

-The current UAVs are generally optimised for single roles and therefore lack the inherent flexibility of manned platforms.
-Small air forces are reliant on flexibility for operational effectiveness
- UAVs can fill chosen niche capabilities to meet operational needs

Maakeeli
-praegused UAV-d on üldiselt optimeeritud üheainsa rolli täitmiseks ja neil puudub seetõttu mehitatud lennuvahendite paindlikkus.
-väikeste õhujõudude efektiivsus põhineb painglikkusel
-UAV-d saavad täita teatud nishivõimekusi.

=UAV-d ei tõrju lähimal ajal mehitatud lennukeid välja, eriti väikestes õhujõududes, kes peavad olema paindlikud - seda aga UAV-d ei võimalda.
Seega võib arvata, et mehitatud lennuk elab väikestes õhujõududes just sel põhjusel kauem.

Ka siin on arvatud, et UAV oleks meile sobiv hävituslennuki asendus, kuna ta on odav. Odavusel on aga krõbe hind omaduste arvelt.


http://airpower.airforce.gov.au/publica ... ility.aspx

Märksõna on siinkohal current e. praegused.

Sellise järelduse tegemiseks ei pea mingi teab-mis geenius olema. Tänased UAV-d on kõik üsna piiratud võimalustega ja peamiselt luureotstarbelised. Loota sellistelt F-16 asendjat on sama sõge nagu üritada F-16-ga asenda A-10-t JA B-1 korraga.

Pikas perspektiivis on Kolgal õigus aga meil tuleb elada ka selle pika perspektiivini. Tegemist on täiesti tüüpilise tulevikunägemise probleemiga, millele futuroloogid on ammu tähelepanu juhtinud: inimene kipub progressi mõju lähitulevikus üle ennustama ja pikemas tulevikus hinnatakse progressi mõju alla.

Kui vaadata vahepeal toimunut, siis lennuki manööverdusvõime (mida piiras loomulikult va tagurlik inimene kabiinis oma piiratud g-tolerantsiga) hakkab tasapisi, kuid kindlalt oma tähtsust kaotama ja selle asendavad igas suunas vastavalt piloodi tahtele tulistavad relvad.

Täna võiks MiG-29 OVT vingerdada kuitahes hästi, kuid JHMCS-ga varustatud telliskivi lennuomadustega F-4 võtab ta kergesti taevast alla, sest lennuki keeramist asendab lenduri peanupu keeramine. Ja rakett teeb igatahes rohkem G-sid kui mistahes lennuk, sest ta on väga palju kordi kergem ja väiksem.

Selle kinnituseks on kasvõi tava F/A-18st veel kohmakama Super Horneti kasutuselevõtt ning thrust-vectoring'i mittekasutamine F-35-l.

Lisaks siia veel Venemaa majanduslik võimetus arenguga sammu pidada, mis ei toeta just kuuenda põlvkonna lennuki kasutuselevõttu.

Eks see ole ka sama põhjus, mis ameeriklased pole oma lennukeid kiirustanud igasugu pööratavate mootoridüüsidega varustama (kuigi vastavad prototüübid olid täiesti olemas juba 90ndatel).

Tegelikult ei vasta ka UAV odavus tõele, olemasolevad UAV-d omavad vaid pisikest osa hävituslennuki võimetest. Kui nõuda UAV-lt samu sensoreid, lennukaugust ja kandejõudu, siis ei ole see mehitatud lennukist ei odavam ega väiksem. Ja kuna selle neetud g-vaegtolerantsiga inimese kompenseerivad väga hästi igasugu eri suunas lendavad raketid (mida tulevikus asendavad ehk laserrelvad). Laseri eest ära ei manööverda, tee või 50 G-d.