Postitatud: 31 Okt, 2005 20:16
Vastus olemas. Vene tankitõrjepüssid, erinevad margid, olid kõik lihtsustatult karupüssid 
100. leht 1283-st
Postitatud: 01 Nov, 2005 20:04
Minu kord vist küsida? Ühtegi head küsimust ei tule praegu ette. Küsimisjärg vaba
Postitatud: 01 Nov, 2005 20:51
Milline jalaväediviis kasutas oma embleemina ühe mütoloogilise elaja käppa e. küünist? Sõdis ka Eestis. Diviisi formeerimisala vapp sisaldab sama mütoloogilist looma. Hiljuti Gorodenka alt rinnamärgi leidnud ja minult vastuse saanud võiksid vastamisega viivitada 
Postitatud: 01 Nov, 2005 23:51
Saja kahekümne teine jalaväediviis, sümboliks greifi käpp (küünis), kas siis kilbil koos gooti kirjas sõnaga GREIF või ilma, Eestis 1944Narva rindel, taganes Pärnu kaudu Kuramaale, kus võitles sõja lõpuni.
Postitatud: 02 Nov, 2005 0:05
No kohe pihtas -põhjas, aga ka tõsine vastaja 
Siin ka pilt http://acdc.he.ee/he/unt/albums/userpic ... f.Div..jpg
Lihtsalt niisama öeldult, et oleks ju kõigile huvitav teada ka seda päritolu - mul keel sõlmes
Siin ka pilt http://acdc.he.ee/he/unt/albums/userpic ... f.Div..jpg
Lihtsalt niisama öeldult, et oleks ju kõigile huvitav teada ka seda päritolu - mul keel sõlmes
Postitatud: 02 Nov, 2005 0:30
Küsimus siis ka rippuma. Kus,millal ja kuidas lõppes 33 SS relvagrenaderide diviisi lahingutee ja millist nime diviis kandis 
?
?Postitatud: 02 Nov, 2005 0:53
Mingid kuradi nälginud venkud, aga sellest " weissruthenische Nr. 1" ei saa aru - saksat ei jaga ja valgevenega ei sarnane nagu? Järgnev on minu küsimuse lõpp e. käpp http://www.deutsche-schutzgebiete.de/pr ... ommern.htm
Postitatud: 02 Nov, 2005 2:03
Diviis formeeriti 10. veebruaril 1945. Koosnes kahest rügemendist , suurtükikoondisest , kuuest abikompaniist , kahest staabikompaniist ja õppe-tagavara- ja väli - varupataljonist. Kokku 7340 meest.
Osales lahingutes Pommerimaal pataljonigruppidena.
15. märtsil koondati diviisi koosseis ja moodustati selle baasil üks grenaderirügement ja üksikud kompaniid - sanitarid ,sapöörid ja side.
21. märtsil saadeti raudteetranspordiga rügement Mecklenburgi.
30. märtiks hävis diviisi suurtükiväegrupp Gotenhafeni kaitsel.
10. aprillil otsustati moodustada sõdida mittetahtvatest meestest ehituspataljon (400) meest. kahte allesjäänud pataljoni jäi kumbagisse 300 võitlustahtelist meest.
Aprilli keskel moodustati allesjäänutest tugevdatud ründepataljon.
24. aprilli hommikul saadeti pataljon Berliini.
2. mail 1945 andsid 30 ellujäänud prantslast end vene vägedele vangi.
Eelmainit ehituspataljon liikus vastu liitlaste vägedele ja andis end aprilli lõpus ameerklastele vangi.
Õppe - tagavarapataljoni 1200 mehest moodustati kahepataljonine rügement (7. kompaniid), mis 14. aprillil suunati Regensburgi. Seal liituti 18. aprillil SS-diviisi "Niebelungen" osadega .
Võitlusse asuti ameerika tankiüksustega ja 9. mail alistuti vastasele.
Vastus Sinu küsimusele suurelt aknas - AUTOR.
Osales lahingutes Pommerimaal pataljonigruppidena.
15. märtsil koondati diviisi koosseis ja moodustati selle baasil üks grenaderirügement ja üksikud kompaniid - sanitarid ,sapöörid ja side.
21. märtsil saadeti raudteetranspordiga rügement Mecklenburgi.
30. märtiks hävis diviisi suurtükiväegrupp Gotenhafeni kaitsel.
10. aprillil otsustati moodustada sõdida mittetahtvatest meestest ehituspataljon (400) meest. kahte allesjäänud pataljoni jäi kumbagisse 300 võitlustahtelist meest.
Aprilli keskel moodustati allesjäänutest tugevdatud ründepataljon.
24. aprilli hommikul saadeti pataljon Berliini.
2. mail 1945 andsid 30 ellujäänud prantslast end vene vägedele vangi.
Eelmainit ehituspataljon liikus vastu liitlaste vägedele ja andis end aprilli lõpus ameerklastele vangi.
Õppe - tagavarapataljoni 1200 mehest moodustati kahepataljonine rügement (7. kompaniid), mis 14. aprillil suunati Regensburgi. Seal liituti 18. aprillil SS-diviisi "Niebelungen" osadega .
Võitlusse asuti ameerika tankiüksustega ja 9. mail alistuti vastasele.
Vastus Sinu küsimusele suurelt aknas - AUTOR.
Postitatud: 02 Nov, 2005 19:19
Paraku minu andmeil ei kandnud Weissrutenische Nr.1 kolmekümne kolmandat diviisinumbrit. Ruteenid olid ja on rahvas Ida-Ungaris,Slovakkias,Poolas ja Ukrainas, usundilt idariituse roomakatoliiklased, venkudesse suhe sama kui kassil luuavarde. Kuulasim ruteen vast üleilmselt tuntud popkunstnik Andy Warhol. Ruteenidel oma riiki pole olnud, küll aga on neid püütud ümber rahvustada küll poolakaiks, slovakkideks ja kelleks iganes.
Õigus niisiis Ivalol, temalt palume ka küsimust.
Õigus niisiis Ivalol, temalt palume ka küsimust.
Postitatud: 02 Nov, 2005 20:41
Charlemagne:
Weissruthenische Nr. 1 = 30. diviis (Belarussische). Ongi Valgevene.
vt. http://de.wikipedia.org/wiki/Belarus
Ruteenid on venelastele üks lähedaseimaid rahvaid keele poolest. Ning end nimetavad rusin'ideks ning oma keelt kui руски язик.
Ja Rusin byl jesm i budu,
Ja rodilsja Rusinom.
Chestnyj moj rod ne zabudu
Ostanush jeho synom.
Rusin byl moj otec mati,
Rus'kaja vsja rodina.
Rusiny sestry i brat'ja
I shiroka druzhina.
(üks isamaaline luule ruteenia keeles, vrd. vene keelega.
lisaks enamus neist samuti kasutavad kirillitsat)
Weissruthenische Nr. 1 = 30. diviis (Belarussische). Ongi Valgevene.
vt. http://de.wikipedia.org/wiki/Belarus
Ruteenid on venelastele üks lähedaseimaid rahvaid keele poolest. Ning end nimetavad rusin'ideks ning oma keelt kui руски язик.
Ja Rusin byl jesm i budu,
Ja rodilsja Rusinom.
Chestnyj moj rod ne zabudu
Ostanush jeho synom.
Rusin byl moj otec mati,
Rus'kaja vsja rodina.
Rusiny sestry i brat'ja
I shiroka druzhina.
(üks isamaaline luule ruteenia keeles, vrd. vene keelega.
lisaks enamus neist samuti kasutavad kirillitsat)Postitatud: 02 Nov, 2005 22:07
Nõus, Sasha, aga Valgevenes on ruteene(russiine) ainult 0,2 %. Enamus neist elas ja elab ikkagi minu osutatud aladel.
30. Waffen-Grenadier-Division der SS (russische Nr. 2) was formed Aug 1944 in Poland from Schutzmannschaft-Brigade Siegling, which in turn was created from several small formation made up of mainly Russian volunteers that had been withdrawn following the Soviet summer offensive. While the majority were Russians (with German officers), it also included Belorussians, Ukrainians, Armenians, Tatars, Poles and at least one from Czechoslovakia.
Kolmekümnendaga on siis lood hoopis sellised.Enamus rahvast pärisvenelased. Ja ma ei mõelnudki, et ruteenid-russiinid venelastest erinesid etniliselt, küll aga kultuuriliselt ja maailmavaateliselt. Mingil hetkel neile vist isegi oma riiki lubati peale I MS, saamata see aga jäi.
Et mitte kuritarvitada viktoriinirubriiki, selleks palun, Sasha, kui sul on mingit infi või linke veel ruteenide kohta, saada mulle privasse. Tänud juba ette.
30. Waffen-Grenadier-Division der SS (russische Nr. 2) was formed Aug 1944 in Poland from Schutzmannschaft-Brigade Siegling, which in turn was created from several small formation made up of mainly Russian volunteers that had been withdrawn following the Soviet summer offensive. While the majority were Russians (with German officers), it also included Belorussians, Ukrainians, Armenians, Tatars, Poles and at least one from Czechoslovakia.
Kolmekümnendaga on siis lood hoopis sellised.Enamus rahvast pärisvenelased. Ja ma ei mõelnudki, et ruteenid-russiinid venelastest erinesid etniliselt, küll aga kultuuriliselt ja maailmavaateliselt. Mingil hetkel neile vist isegi oma riiki lubati peale I MS, saamata see aga jäi.
Et mitte kuritarvitada viktoriinirubriiki, selleks palun, Sasha, kui sul on mingit infi või linke veel ruteenide kohta, saada mulle privasse. Tänud juba ette.
Postitatud: 02 Nov, 2005 23:54
Reostan siia... Ehk see
Zemlak, Semene
Nuudi all: Roman Ruteni rahva elust/ Semene Zemlaki järele Eesti keelde kirjutanud A.K. [K.A.] Hermann
Tallinn, 1906 (Tallinn : Valgus)
144 lk. ; 19 cm.
Äratrükk: Valgus, 1906
Asjalik ilmselt see:
Encyclopedia of Rusyn history and culture / Paul Robert Magocsi and Ivan Pop, editors.
Toronto [etc.] : University of Toronto Press, c2002.
xiii, 520 lk. : kaart. ; 29 cm.
RR 7.k humanitaarsaal Venemaa ajaloo teatmeteosed A
Juttu ka
The peoples of the Grand Duchy of Lithuania / edited by Grigorijus Potašenko ; translated from the Lithuanian by Axel Holvoet
Vilnius : Aidai, 2002
143, [1] lk.
RR 1.k. hoidla 1-03-04598 KOHAL
TLÜ AR Rävala kojulaenutus VB03/7435
Zemlak, Semene
Nuudi all: Roman Ruteni rahva elust/ Semene Zemlaki järele Eesti keelde kirjutanud A.K. [K.A.] Hermann
Tallinn, 1906 (Tallinn : Valgus)
144 lk. ; 19 cm.
Äratrükk: Valgus, 1906
Asjalik ilmselt see:
Encyclopedia of Rusyn history and culture / Paul Robert Magocsi and Ivan Pop, editors.
Toronto [etc.] : University of Toronto Press, c2002.
xiii, 520 lk. : kaart. ; 29 cm.
RR 7.k humanitaarsaal Venemaa ajaloo teatmeteosed A
Juttu ka
The peoples of the Grand Duchy of Lithuania / edited by Grigorijus Potašenko ; translated from the Lithuanian by Axel Holvoet
Vilnius : Aidai, 2002
143, [1] lk.
RR 1.k. hoidla 1-03-04598 KOHAL
TLÜ AR Rävala kojulaenutus VB03/7435
Postitatud: 03 Nov, 2005 0:12
Vabandan ja annan küsimisjärje soovijaile üle.
Postitatud: 03 Nov, 2005 10:06
Paar aastat tagasi tutvustas mulle üks sõjaväelane natuke Pantsuse armee sõjaväe määrustikku ... Sealt siis see küsimus:
Vastavalt prantsuse sõjaväemäärustikus kirjapandule tuleb küsimusele „Milline on 75 mm suurtüki hüdraulilise piduri õli koostis?” vastata just nii. Kuidas pidi prantsuse suurtükiväelane vastama?
Vastavalt prantsuse sõjaväemäärustikus kirjapandule tuleb küsimusele „Milline on 75 mm suurtüki hüdraulilise piduri õli koostis?” vastata just nii. Kuidas pidi prantsuse suurtükiväelane vastama?
KÜSIMUS
Postitatud: 03 Nov, 2005 19:16
Hydr-on kreeka keeles vesi.
Pakun Vesi
Pakun Vesi