100. leht 137-st

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 13 Jaan, 2024 14:49
Postitas Ulfhednar
Ka juhitavatel on oma roll.
Juhitav eeldab ka juhti.
Miin aga võib ka nn butafooria olla ja ka staatiliselt teatud lõikku/sektorisse suunav või tõkkesõlmede ees.

Pigem olgu miinid olemas, kui neid pole.

Seda hulka tehnikat, mis ukris on miinidele sõittes hävinud ei jõua kokku lugeda.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 13 Jaan, 2024 14:59
Postitas Chupacabra
mart2 kirjutas: 13 Jaan, 2024 14:24 Miinidel on oma roll, kuid nagu Ukrainas on ka täheldatud, et suure külma ja lumega pole neist kasu.
Seega nende toime on piiratud ajas. On ka seda, et peale suuremaid vihmasadusid on miine pannud üksused ise olnud hädas miinivälja piiride määratlemisega ning on sisse sõitnud ...

Ma ise eelistaks juhitavaid laenguid kindlates kohtades.
Head tähelepanekud. Ukrainas on hetkel just sellised ilmastikuolud ja saab näha kas suudetakse seda ära kasutada.

Juhitavate peamine häda seisneb selles, et keegi peab seal taga olema. Arvestades rahvastike suuruste erinevust suudab Venemaa rohkem sihtmärke saata kui Eesti mehi panna juhitavate laengute taha. Enne kui vastane jõuab piltlikult meie kaevikuliinini võiks ta olla kandnud kaotusi läbi tehniliste vahendite: miinid, droonid, kaudtuli jne.

Tehniliselt on võimalik ka passiivseid miine paremaks teha aga see teeb miini ka kallimaks.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 14 Jaan, 2024 22:55
Postitas kaur3
RAND kirjutas oma Baltikumi sõjamängu natuke Ukraina sõua valguses ümber.
https://www.rand.org/content/dam/rand/p ... 2031-1.pdf

Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 16 Jaan, 2024 0:04
Postitas ruger
_dumbuser_ kirjutas: 15 Jaan, 2024 23:10 Vbl on vale teema ja ma saan valesti aru kah aga paistab nagu proovitakse mingit trossi või okastraati eemaldada. Aetakse kuumaks ja siis proovitakse ribadeks sikutada. https://twitter.com/PStyle0ne1/status/1 ... 1864310262
Peenike kuid tugev kaabel-traat mässib ennast erinevate rataste ja laagrite vahele ning peatab masina.
Deadliest thing for tracked cars - tiny wire (in russian MZP - malo zametnoje prepiatstvyje). This tiny, simple wire is absolute extreme as it blocks driving shaft wheel. Tanks, IFV's, APC's etc get stuck and fully stopped in battlefield for decent period.

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 16 Jaan, 2024 10:18
Postitas gaal
..trossi või okastraati eemaldada..
Väga hea näide sõjapidamisel kuluefektiivsusest, tõenäoliselt odavam kui tankitõrjemiinid.
Selle takistuse väljamõtleja pidi ikka tõeline nupumees olema.

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 16 Jaan, 2024 10:50
Postitas Sturm
ruger kirjutas: 16 Jaan, 2024 0:04 Peenike kuid tugev kaabel-traat mässib ennast erinevate rataste ja laagrite vahele ning peatab masina.
Veidi OT aga eluline näide ühelt KVKP toimunud lahinglaskmiselt. Peale MILAN TT raketi lasku süttis maastik. Tuletõrjeauto sööstis sündmuskoha poole, kuid sõitis läbi MILAN juhtimikaabli (2x 0,2 mm loodusliku siidiga isoleeritud traadikest, iseenesest peenike asi aga väga tugev). Traat/kaabel mässis ümber rataste/veovõllide ja purustas pidurisüsteemis õhuvoolikud, mis omakorda jättis masina keset laskevälja seisma.

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 16 Jaan, 2024 10:54
Postitas puudulik
Sturm kirjutas: 16 Jaan, 2024 10:50
ruger kirjutas: 16 Jaan, 2024 0:04 Peenike kuid tugev kaabel-traat mässib ennast erinevate rataste ja laagrite vahele ning peatab masina.
Veidi OT aga eluline näide ühelt KVKP toimunud lahinglaskmiselt. Peale MILAN TT raketi lasku süttis maastik. Tuletõrjeauto sööstis sündmuskoha poole, kuid sõitis läbi MILAN juhtimikaabli (2x 0,2 mm loodusliku siidiga isoleeritud traadikest, iseenesest peenike asi aga väga tugev). Traat/kaabel mässis ümber rataste/veovõllide ja purustas pidurisüsteemis õhuvoolikud, mis omakorda jättis masina keset laskevälja seisma.
Mina mäletan siitsamast foorumist juba 2014a seda, et ukr või ork kurtsid, et ei saa liikuda, kogu eesolev maa ala on traati täis.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 21 Jaan, 2024 19:18
Postitas Seto haidamakk
Niinimetatud betoonist fortifikatsiooni draakonihambad peab ühendama jämeda trossiga.
Kaevikute seinu saab toestada geotekstiiliga ja metallrestidega
Ukrainlased proovivad juurutada suurtükkide juhtimisel tehisintellekti. Tehisintellekt võimaldab eristada makette, päris tankidest ja säästab moona. Prioriteediks on moona efektiivne kasutamine ja täppistuli.
https://www.youtube.com/watch?v=y5Dlltghe8s

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Jaan, 2024 18:43
Postitas Turist 47
UA uudistest "jooksis läbi" huvitav väide - sõdivad osapooled saavad ca. 60% luureandmetest sotsiaalmeedia, "iga-mehe" veebikaamerate, .... , kaudu.
Tõde või poolvale? ei tea.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Jaan, 2024 19:02
Postitas mart2
Andmete mahu poolest võib-olla, kuid andmete sihipärasuses/kasutatavuses võib-olla mitte.
Ega seda kindlasti praegu, konflikti ajal, keegi täpselt ei ava.

Balti liin

Postitatud: 22 Jaan, 2024 22:36
Postitas Chupacabra
Soome kindralmajor jagab oma Twitteris huvitavat pilti:
GEeTxFZXcAAV1FE.jpeg
https://twitter.com/PToveri/status/1749529453678428567

pt. 9 on huvitav.


Siin huvitav selgitus, miks meil on aega 2-3 aastat, mitte 5-8 aastat.

https://twitter.com/FRHoffmann1/status/ ... 3251403236
Lühidalt: venelased loodavad esialgse edu lukku lüüa tuumaähvardusega.

"Moskva" jt. VF laevade uputamine Mustal merel

Postitatud: 02 Veebr, 2024 17:47
Postitas Runkel
Mereväelased või huvilised, kes on mereasjandust sügavamalt uurinud, kas venelased teevad midagi põhimõtteliselt valesti, et nende lootsikud alates Moskvast, mis võiks ju olla mereline kindlus, väiksemateni järjest Jossif Kobzoni kontserdile lähevad. Sõja loomulik kadu? Ukride meredroonid ei saa ju midagi eriti erilist olla, või on? Toreedode vastu on ju kaitsed üles ehitatud. Ukraina väike sõjalaevastik on ka ju ammu põhjas. Mu imestus on: mis on kallite veel olevate relvade suurem kasu. Kui küsida, kes kontrollid Aasovi ja Musta merd, siis ilmselt ikka venelased. Mis see kontroll aga tähendab, kui mereväeta riik nopib selliselt vaenlast? Ega merevägi ometi rahuaja vägi ole? Mida Eesti peaks sellest järeldama?

Re: "Moskva" jt. VF laevade uputamine Mustal merel

Postitatud: 02 Veebr, 2024 18:29
Postitas Qwerty226
Mustamerd kindlasti venemaa ei kontrolli, muidu ei saaks Odessas kaubalaevad käia.

Re: "Moskva" jt. VF laevade uputamine Mustal merel

Postitatud: 02 Veebr, 2024 20:36
Postitas OhYeah
Runkel kirjutas: 02 Veebr, 2024 17:47 Mereväelased või huvilised, kes on mereasjandust sügavamalt uurinud, kas venelased teevad midagi põhimõtteliselt valesti, et nende lootsikud alates Moskvast, mis võiks ju olla mereline kindlus, väiksemateni järjest Jossif Kobzoni kontserdile lähevad. Sõja loomulik kadu? Ukride meredroonid ei saa ju midagi eriti erilist olla, või on?
"Necessity is the mother of all invention."

Minu arust on lihtsalt Ukraina-Vene sõda fundamentaalselt muutnud sõjapidamist 21. sajandil. Isegi kõige lihtsamat tänapäeva lõpp-tarbijale suunatud tehnikat on võimeline üks nutikas sõdur rakendama relvana. Katse-eksituse meetodil leiad kiiresti sõjaolukorras selle, mis töötab ja keskendud selle arendamisele edasi. Ei maksa alahinnata ka kvaliteetse luureinfo ja hästi läbimõeldud ja koordineeritud rünnakute osatähtsust.

Re: "Moskva" jt. VF laevade uputamine Mustal merel

Postitatud: 02 Veebr, 2024 23:38
Postitas KategorieC
OhYeah kirjutas: 02 Veebr, 2024 20:36 Minu arust on lihtsalt Ukraina-Vene sõda fundamentaalselt muutnud sõjapidamist 21. sajandil.
Esimene kord kui sellist väidet näen. Siiani kõik eksperdid just ütlevad et mõned detailid on veidi teises kastmes, aga tegelikult ei ole midagi muutunud.